otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas; Tulevikukurss (forvard exchange rate)- puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 22. Valuutaturu struktuur ja funktsioonid Funktsioonid: · Vahendada välismajandustehingute makseid (kaupade, teenuste, kapitali eest) · Tagada vaba ettevõtluse häireteta funktsioneerimine · Luua soodsad tingimused rahvusvaheliseks tööjaotuseks Struktuur: 23. Valuutaturu tasakaal 24. Intressimäärade muutuse mõju vahetuskursile 25. Rahanõudlust mõjutavad tegurid 26. Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine.
eelise kehtestatud vabakaubandusreiimi korral) Alguses rääkisin, et rahvusvahelise majanduse uurumisobjektideks on rahvusvaheline kaubandus ja rahandus. Jätkame nüüd rahandusega. Eksportijad ja importijad peavad suutma erinevaid valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada, sest kõik riigid tahavad, et neile makstakse ikkagi nende enda rahaga ehk valuutaga. Pangad ja valuutavahendajad moodustavad valuutaturu. Igal valuutal on oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Vahetuskurss muutub pidevalt. 10. Mis määrab vahetuskursid? -Kaupade ja teenuste eksport ja import (imporditakse rohkem kaupu, selle tagajärjel on maailmaturul rohkem seda valuutat, selle pakkumine suureneb ning selle valuuta hind langeb. Ja vastupidi kui ostetakse rohkem selle riigi eksporti siis nõudlus selle riigi valuuta
laen 81 Väljalaenatud 81 eurot võib pank B omakorda üle kanda järgmisesse panka, kes jällegi osa sellest välja laenab. Kui selline protsess tõrgeteta jätkub, ja raha alati taashoiustatakse, siis võib esialgsest 100 eurosest hoiusest saada 100+90+81+...=1000 eurot ehk üldkujul: RP=D+D(1-r)+D(1-r) ruudus +...+D(1-r)astmes n=ZD(1-r) astmes n, n=0 D on esialgne hoius r-kohustuslik reservi määr n-hoiustamiste arv 15.Rahvusvahelise valuutaturu olemus ja turuosalised. Rahvusvaheline valuutaturg on kõige likviidsem ja kõige suurema mahuga finantsturg maailmas. Rahvusvaheline valuutaturg toimib 24 tundi ööpäevas, esmaspäevast reedeni. Sõltuvalt maakera ajavöönditest toimub kauplemine maailma põhiliste finantskeskuste vahel, nagu London, New York, Tokio, Pariis, Zürich, Frankfurt, Hongkong, Singapur, Sidney. Valuutaturg on turg, mida nimetatakse ka lühendiga OTC ehk over the counter turg
Sellist tegutsemist eeldab valuutakomiteele tuginev rahasüsteem. Eesti Panga peamine rahapoliitika vahend on kommertspankadele pakutav välisvaluuta ostumüügi Püsivõimalus. Eesti Panga väljastatud tegevuslitsentsi omavatel krediidiasutustel on õigus teha Eesti Pangaga piiranguteta ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja välisvaluutade (hetkel 10 erineva vääringu) vahel. Sellega tagatakse krooni ja euro vaheline vahetuskurss 1:15.6466. Eesti Pank on valmis igal hetkel rahuldama valuutaturu nõudluse krooni või välisvaluuta järele ning seega tasakaalustama turu fikseeritud kursi. 1. jaanuar 1999-Rahaliiduga ühinesid 11 EL riiki. 2001- lisandus Kreeka, 2002-tulid käibele euro paberraha ja mündid, 2007- liitus Sloveenia, 2008-Küpros ja Malta, 2009-Slovakkia. 1.jaanuar 2011-Eesti ühineb eurotsooniga ning monetaarpoliitika määrab Euroopa Keskpank.
28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid. 29. valuutapoliitika mõiste Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. valuutaturu mõiste majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud. Maailma valuutaturg kujuneb eri riikide pankade korrespondentsisidemete kaudu. 31. valuutakursi mõiste ühe valuuta hind teises valuutas, ühe riigi raha kurss teiste riikide raha suhtes. Selle väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 32. valuuta kaudne ja otsene noteering
keskpangas. 28. Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 29. Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. Valuutaturu mõiste- on majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide (tsekid, vekslid, elektroonilised maksekorraldused jms.) ostu-müügi ning vahetustehingud. 31. Valuutakurss- on hind mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. 32. Valuuta otsene ja kaudne noteering Valuutakurssi väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 1)Otsene noteering - näitab mitu ühikut koduvaluutat
jagunevad Eesti aja järgi järgmiselt: Valuutadega kauplemise aktiivsus on suurim oma sessiooni ajal: euro, naelsterling ja frank on suurima volatiilsusega Euroopa sessioonil, sest pangad, ettevõtted ja kauplejad kasutavad välistehingute tegemisel peamiselt oma valuutat. Sarnaselt on USA ja Kanada dollar suurima liikumisega Põhja- Ameerika sessioonil. Kuigi kõikide sessioonide ajad ei ole kattuvad, saab valuutaturgudel kaubelda siiski 24 tundi. Põhjus peitub selles, et valuutaturu näol on tegemist nn over-the-counter (OTC) turuga, mis tähendab seda, et turul ei ole tsentraalset toimumiskohta nii nagu aktsiatega kauplemisel on börsid. Valuutaturul kauplemine toimub otse kahe osapoole vahel läbi elektroonilise suhtlusvõrgustiku ning börsilaadset vahendajat seal ei esine. Sellest tulenevalt on võimalik valuutatehinguid teha ka siis, kui ükski finantskeskus otseselt avatud ei ole.
..) Turusubjektid valuutaturul: 1) Kommertspangad ostavad raha kokku oma klientide jaoks ja annavad klientidele laenu. 80% maailmarahavoogudest käib läbi kommertspankade 2) Rahvusvahelised ettevõtted 3) Riigid DRS- võlgade aruande süsteem. Riigid jaotuvad võlgade järgi gruppi: · Suured võlgnikud- koormus üle 80% SKPst · Mõõdukad võlgnikud 60%-80ja · Väikesed võlgnikud alla 60% Valuutaturu funktsioonid: 1) Ostuvõime või ostujõu ülekandmine ühelt valuutalt teisele (ühest riigist teise) 2) Krediidi andmine- annab võimekust juurde, saab kasutada võõrast raha. 3) Kaitseabinõude pakkumine kursimuutuste vastu riskide vähendamine/maandamine Valuutakursside liigitus 1) Otsene kurss- mitu omaraha ühikut on vaja anda ühe välisraha ühiku eest. Kaudne kurss- kui palju on vaja välisraha välja anda ühe kohaliku ühiku eest.
ligikaudselt samasuguse hulga konverteerimise eurodeks ja võimalikult samas ajavahemikus 7. tuleks võimalusel hajutada valuutarisk kasutades tuletisinstrumente. Kui ettevõttel on suhteliselt väike valuutatehingute maht, siis on võimaliku kahju risk samuti suhteliselt väike ja finantsjuhil ei ole vajadust kulutada liigselt aega nendele probleemidele. Kui on kavas mingid olulised valuutatehingud, siis peab finantsjuht end kurssi viima valuutaturu küsimuses 8. kui tegeldakse suuremahuliste ja püsivate valuutatehingutega, siis võiks finantsjuht valuutariski hajutamiseks mõelda omaette vastava üksuse loomist. Panga valik ja vahetus Finantsjuhile on suhted pangaga väga olulised. Igat ettevõtet huvitab, et võimalikult kõik panga üksused, mida ettevõte kasutab, oleksid võimalikult vastutulelikud, ning tehingute vahendamisel saab neid usaldada, kui nad
määramiseks, sest nii saab arvesse võtta investorite hinnangut ettevõttele (märkimise tase) ning institutsionaalsete investorite seisukohti.Alternatiivne, harvem kasutamist leidev võimalus on oksjoni-põhine hinna kujundamine, mille puhul valitakse hinnaks näiteks oksjonil kujunenud kõrgeim hind. A.Roos, M.Nurmet, P.Sander, N.Ivanova Finantsturud ja –institutsioonid. http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf lk. 58, 62-69 5. Valuutaturu hetkekurss, tähtajakurss, ristkurss Hetkekurss: ostu, müügi ja ristkurss on kõik hetkekursid, millega antud ajahetkel (nt päeval, tunnil, minutil, sekundil) ostetakse ja müüakse valuutat. Hetkekurssi nimetatakse ka spotkursiks. Tähtaja- ehk forvardkursiks nimetatakse seevastu kurssi, millega sooritatakse kokkulepitult etteostu- või ettemüügitehing tuleviku mingil ajahetkel. Ristkurss: Ristkursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 6
Keskpank võib soovida, et valuuta interventsioon ei mõjutaks intressimäärasid ja hinnataset, vaid et see tooks kaasa üksnes valuutakursi muutuse. Sel juhul neutraliseerib keskpank valuuta inter. mõju samaaegsete vabaturutehingutega. Tänu viimase tasakaalustavale mõjule raha pakkumine riigis ei muutu ja keskpank teostab neutraliseeritud valuutainter.-i. Paraku ei ole neutraliseeritud valuuta inter.. püsiva iseloomuga, kuna mõjutab nõudmist ja pakkumist võid lühiajaliselt ning jätab valuutaturu tasakaalu aluseks olevad tegurid muutumaks, seega ei toimu neutraliseeritud valuuta.. mõju kauem kui inter.. ise ning peale tehingute lõpetamist võtab valuutakurss taas suuna tegeliku tasakaalupunkti poole. Keskpanga funktsioonid ja suhted valitsusega Keskpanga üldine ja keskne funktsioon on ellu viia riigi rahapoliitika. Põhifunktsiooni kõrval peab keskpank aga täitma ka mitmeid teisi olulisi ülesandeid ja nendest on üheks peamiseks –
tekivad spekulandid, optimistlikud ootused kasumi suhtes. 27. Seletage börsikrahhi teket. Ettevaatlikumad investorid otsustavad mängust välja astuda, hinnatõus peatub, sest nõudmise ja pakkumise vahekord läheb tasakaalu, tihti tingitud rahapoliitika karmistamisest, tekib uste sulgemise paanika ja kõik hakkavad müüma ->müüjaid tuleb juurde->ostjad ootavad madalamaid hindu->pakkumine ületab nõudmist -> aktsia hinnad langevad-> 28. Valuutaturu mõiste, valuutaturul osalejad Valuutaturg on turg, kus üksikisikud, ettevõte ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile. Alumisel astmel on vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisele tasandile jäävad pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil
kallimaks ning importkauba siseturul odavamaks: niisiis väheneb sellisel juhul eksport ja kasvab import. 44) Forvardtehingud on valuutatehingud, kus kursiriski vastu kindlustamiseks reserveeritakse endale vastava lepinguga õigus müüa või osta mingit valuutat tulevikus kokku lepitud tähtajal ja panga poolt noteeritud tulevikukursiga. Kõigi tulevikutehingute hulgas on need teisel kohal, moodustades näiteks USA-s ca 4% valuutaturu tehingutest. 45) Futuurtehingud on teatud mõttes sarnased forvardtehingutega, kuid nad on märksa paindumatumad kui forvardlepingud. Neid saab sõlmida valuutaga kaupleval kaubabörsil vastavalt börsi tüüplepingule: kindel summa, kindel kuupäev, kindlad tingimused tagatiste maksmiseks, registreerimine börsi arvelduskojas jms. 46) Optsioonilepinguga ostetakse õigus müüa või osta välisvaluutat kindlal ajal tulevikus ja ette kindlaks määratud kursiga
·Rahalise stabiilsuse tagamine on rahapoliitika üldtunnustatud eesmärk. 12 ·Rahalise stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist. Hinnatase pole otseselt kontrollitav Keskpangal tuleb enamasti keskenduda mõne niisuguse näitaja mõjutamisele, mis asub keskpanga otseses mõjuväljas oleva raha- ja valuutaturu ning rahapoliitika lõppeesmärgi vahel. Vaheorientiiridena kasutatakse selliseid näitajaid, nagu rahamass, laenumaht, intressitase ja vahetuskurss. Vahetuskursi juhtimine Vahetuskursi rolli on riigid oma rahapoliitika kujundamisel käsitlenud mitmeti. Ühed on seda pidanud täielikult vabaturu nähtuseks, mille väärtuse kujundamise peab jätma turu meelevalda. Teistes riikides on vähemalt teatud ajajärkudel vahetuskursi riiklikku reguleerimist peetud
Avatud sektori välislaenamist mõjutavad tihti vahetuskursi stabiilsus ja rahvusvaheline likviidsus. Ujuvate vahetuskursside reziimi korral valitsus sellise laenamisega ei tegele. Seega valitsussektori poolne välislaenamine puudub (Bg=0) ning kehtib järgmine seos: CA + B p = 0 Sellise käsitluse kohaselt mõjutab valuutaturgu ja vahetuskursi kujunemist vaid erasektori välislaenamine. Seega mõjutavad valuutaturu tasakaalu maksebilansi jooksvad tehingud (eksport, import jne.) ja erakapitali liikumine (välislaenamine, välisvõla tagasimaksed jne.). Arbitraaz Arbitraaz lähtub geograafilistest kursierinevustest. Kui ühe riigi raha vahetatakse n-1 teise riigi raha vastu, siis tekib meil n-1 vahetuskurssi. Omavaheliselt on kõigil riikidel seega n(n-1)/2 vahetuskurssi. Seega 20 enim kaubeldava valuuta puhul oleks tegemist 190 erineva vahetuskursiga. Näiteks kui Frankfurdis saab
valuutakursi muutused. Sellisel juhul neutraliseerib keskpank valuutainterventsiooni mõjul samaaegsete vabaturutehingutega. Tänu viimasele tasakaalustamise mõjule rahapakkumine riigis ei muutu ja keskpank teostab neutraliseeritud valuutainterventsiooni. Paraku ei ole neutraliseeritud valuutainterventsiooni tulemused püsia iseloomuga, kuna mõjutab nõudmist ja pakkumist vaid lühiajaliselt ning jätab valuutaturu tasakaalu aluseks olevad tegurid muutumatuks. Seega ei toimi neutraliseeritud valuutainterventsiooni mõju oluliselt kauem kui interventsioon ise ning peale tehingute lõpetamist võtab valuutakurss taas suuna tegeliku tasakaalupunkti poole. Keskpanga funktsioonid ja suhted valitsusega Keskpanga üldine ja keskne funktsioon on ellu viia riigi rahapoliitika. Põhifunktsiooni kõrval peab keskpank aga täitma mitmeid teisi olulisi ülesandeid. Ja nendest on üheks peamiseks rahapakkumise
annaabi.ee 
