TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa.
9 Tiina Ruven Puhastusvahendid SANTOR Toote kirjeldus: Kanalisatsioonitorude puhastusvahend Koostis: Naatriumhüdroksiid 10-11% Na-metasilikaat 1-3% Kookosamidopropüülbetaiin 0-0,2% pH 13,0-14,0 Kasutamine ja omadused: Värvusetu või kollakas vedelik. Normaalsetes tingimustes kasutamisel on valmistis püsiv. Vahend on sööbiv. Ärritab silmi, nahka ja limaskesti. Pesta käsi enne söömist ja pärast tööd. Keelatud on söömine, joomine ja suitsetamine töötamise ajal. Keskonnamõjud: Bioakumulatsioon Pole teada Liikuvus keskkonnas Toode on vees lahustuv. Mürgisus veeorganismidele Toote kohta andmed puuduvad Valmistaja: OÜ FLORA KAUBANDUS KALKEX
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja
Ohtlikud Kemikaalid Kemikaal - Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend. Valmistis on vähemalt kahe aine segu. Ohtlik kemikaal oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine - on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaalid müüjale Müügil olevad ohtlikud kemikaalid peavad olema õigesti märgistatud. Kemikaalide õigesti märgistuse eest vastutavad tootjad ja maaletoojad.
piirsisaldus) «Ohtlike ainete loetelus» või käesoleva määruse lisas 3 antud madalaim piirsisaldus; 2) sööbivaks klassifitseeritud valmistise puhul ainult sööbivate ainete nimetused, kui nende sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sööbivale ainele määratud madalaim piirsisaldus (Xi) «Ohtlike ainete loetelus» või käesoleva määruse lisas 3 antud madalaim piirsisaldus; 3) ainete nimetused, millest lähtuvalt on valmistis klassifitseeritud ülitundlikkust põhjustavaks, kantserogeenseks (kategooria 1, 2 või 3), mutageenseks (kategooria 1, 2 või 3) või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks (kategooria 1, 2 või 3); 4) aine nimetus, mille võimest kutsuda ühekordsel kokkupuutel esile mittesurmavaid pöördumatuid tervisekahjustusi lähtuvalt on valmistis klassifitseeritud väga mürgiseks, mürgiseks või kahjulikuks; 5) aine nimetus, mille võimest kutsuda esile tõsiseid tervisekahjustusi korduval või
BIOTSIID Tartu 2013 Biotsiidi definitsioon ning identifitseerimine Biotsiid (biotsiidne toode) on kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass.
2) fluorosüsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit; 3) perfluorosüsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit; 4) globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal fluoritud kasvuhoonegaasi mõju kliimasoojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi põhjustatud mõjuga. 5) valmistis käesoleva määruse kohustuste rakendamisel, välja arvatud hävitamine, segu, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on fluoritud kasvuhoonegaas, välja arvatud juhul, kui valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal on alla 150. 6) käitaja füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud seadmete ja süsteemide tehnilise toimimise üle; liikmesriik võib määratavatel eritingimustel nimetada
ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Bioloogilised ohutegurid on: 1) bakterid 2) viirused 3) seened 4) rakukultuurid 5) inimese endoparasiidid 6) muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Keemilised ohutegurid on: 1) Kemikaalid töökeskkonnas ( toksilised gaasid, lämmastik, CO2, CO) 2) Kemikaal- aine või valmistis, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel. 3) Ohtlik kemikaal- mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Füsioloogilised ohutegurid on: 1) Kemikaalid töökeskkonnas 2) Raskuste käsitsi teisaldamise tingimused 3) Libe ja konarlik põrand 4) Tööaeg/puhkeaeg 5) Toitumise võimalused 6) Alkohol ja suitsetamine 7) Psühhosotsiaalsed aspektid Psühholoogilised ohutegurid on:
hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega. Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad kehailu esiletoovad võtted (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu. Mis on üldse kosmeetikatoode?: Kosmeetikatoode on aine või valmistis, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna eri osadega (marrasnahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned ja huuled) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks või kaitseks, et säilitada nende seisundit, muuta nende välimust või kõrvaldada ebameeldivaid ihulõhnu. Kosmeetikavahendite kvaliteedinõuded: Tooted riknevad aja jooksul. Toodetel on säilimisaeg. Tooteid tuleb hoida +5C kuni + 15 juures.
Inimkehale võivad möjuda kolm erinevat tüüpi vibratsiooni : 1)üldvibratsiooni . 2)lokaalne ehk kohtvibratsioon. 3) öötsumine. Vibratsiooni toimel kujuneb tervisekahjustus välja väga pika aja jooksul , peamiset verevarustuse ja närvisüsteemi häiretest tingitud muutuste kätes(valud, suremus kätes, tuimus paistetus, külma kartlikkus) . Välja vöib kujuneda impotentsus meestel ja mentstruaaltsükil häired naistel. Kahjulikud gaasid, mürgid, aurud. Kemikaal on aine või valmistis , mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.Keemilised ohutegurid kutsealase tegevuse erinevad gaasid, aurud, vedeliku , aerosool, suits, tolm ja tahkena .Sagedaseim sisisemine kehasse toimub hingamisteede kaudu kopsudess ja sealt kogu kehasse. Kemikaalide sattumine suhu vöimalik pesemata käte abil, suitsetamine , söömine.Bensiini suhu bensiinipaagist imemine. Läbi naha imendumine(bensiin).Terviseohtlikuse seisukohast 5 klassi kemikaale . Keskkonnaothtlikuse
magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Mesosfäär on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 30. Mikrokonsument organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. 31. Mutageenneaine on aine ja valmistis, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. 32. Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. 33. Nekrofaagid on raipesööjad. 34
Tartu Kutsehariduskeskus · kohustusmärgid · evakuatsioonimärgid · esmaabimärgid · tuletõrjemärgid · Ohutusmärkide kasutamine · Kuhu paigutatakse ohumärk? · Millal eemaldatakse ohumärk? · · Takistuse ja ohtliku koha märgistus · Liikumistee märgistamine · · Ohtlike kemikaalide märgistus tervise- ja keskkonnaohtlikud kemikaalid · Ohtlike kemikaalide sümbolid · Ohtlik kemikaal aine või valmistis, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda, vara. · Ohtlike kemikaalide ohutunnused trükitakse pakendile musta värviga oranzile tagapõhjale. · · Tervisohtlike kemikaalide märgistus: · T mürgine · Kui kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgnev surm. · T+ väga mürgine · Kemikaal, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toiminuna põhjustab eriti
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) «EÜ VÄETIS» märgistusega väetisele ja selle käitlemisele kohaldatakse käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1194). [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 2. Väetis (1) Väetis on aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka lubiväetis, mille kasutamise eesmärk on mulla happesuse vähendamine. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (2) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud orgaaniline väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Orgaaniline väetis on valdavalt taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest koosnev väetis.
Asjatundmatu või õigemini vastutustundetu väetistega ümberkäimine võib aga põhjustada looduse reostumist. Väetiste negatiivne mõju on tingitud: • Ballastainete ja radionukliidide sisalduse mittearvestamisest väetises. • Taimetoiteelementide loomuliku ringe ja tasakaalustatud bilansi rikkumisest väetiste ebaõigel kasutamisel. Veeseadus Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.10.2019 § 157. Väetis Väetis käesoleva seaduse tähenduses on aine või valmistis, mille kasutamise otstarve on kasvatatavate taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses peetakse väetiseks ka sõnnikut, virtsa, silomahla, komposti ning muid väetamiseks kasutatavaid orgaanilisi taimse või loomse päritoluga aineid, mis viiakse mulda otse või töödelduna. § 37. Nitraaditundlik ala • (1) Nitraaditundlik on ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib
XL- vähemalt 73g L- 63- 73g M- 53- 63g S- alla 53g. Mõisted Rasv- oluline komponent juustu tootmise, rasvast sõltub juustu maitse ja aroom. Laktoos- piimasuhkur, mis annab piimas leiduvatele kasulikele bakteritele kasvuks ja arenemiseks vajalikku energiat, pannes sellega aluse fermentatsiooniprotsessile. Juuretised- ehk starterkultuur, on piimhappebakterite kogum, mis lisatakse piimale eesmärgiga tõsta piima happesust. Laap-. Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümi valmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Piima valmimine- olemus seisneb põhiliselt selles, et aktiviseeritakse piimhappelist mikrofloorat madalal temperatuuril. Homogeniseerimine- rasva ühtlasem jaotamine kalgendis. Protsessi käigus peenestatakse piima rasvaosakesed väiksemaks kui kaks mikromeetrit. Hallitusseened ja limabakterid- paljud pehmed, poolpehmed ja poolkõvad juustusordid valmivad hallitusseente ja limabakterite osalusel
kemikaalist teavitamise korra. (2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega. § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. § 3. Kemikaali identifitseerimine (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud koodide alusel. (2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri. (3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija. (4) Eestis käideldava kemikaali nimetus peab olema ladinatähestikulises kirjapildis. (5) Rahvusvaheliselt tunnustatud koodid võetakse kasutusele sotsiaalministri määrusega. § 4
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical
[RT I 2003, 23, 144 jõust. 1.04.2003] § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga.
terviseriskid ja enne turule sisenemist edast inf riigi pädevale organile. 2) nõuded ohtlikest ainetest valmististele. 3) piirangudkeelud oa ja valmististe turustamisel ja kasutamisel. Eesti õiguses: + kemikaaliseadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korrald ja kemikaali käitlemisega seotud majtegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. Kemikaal aine või valmistis (=väh kahe aine segu), mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse (püsivuse säilitamiseks jt lisandid) teel (va. lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist). Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib (alates ohtlikkuse alammäärast) kahjustada tervist, kk või vara (künniskogusest alates põhjustab tervisekahjustuse, surma vm raske tagajärjega
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical
annaabi.ee 
