happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed). Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. LIIV JA SAVI Liiv ja savi on väga tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained tänapäeval. Need on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. Kvarts kui kõva mineraal ei murene väga peeneks
Hunt on võimsama kehaehitusega Hundi jäljed on pisut piklikumad Hundi sörk on ökonoomsem Hundi karvkate on eesosal väga pikk, moodustab väikese laka Hunt on koerlastest kõige parema nägemisega Miks hundile jahti peetakse? · Hundinahk · Hundi arvukuse ohutus piiris hoidmiseks Hunt Eestis Elavad rabades ja võsastikes Põhivärvus on kollakas-hall Põsed, kurgu- ja kõhualune ning jalgade siseküljed on valkjashallid 2013. aasta loomaks oli hunt Rahvapärimuses on ta populaarne tegelane Kasutatud allikate loetelu: Kaal, M. (1983). Hunt. Tln: Valgus. LK: 9,11,78. Chaline, E. (2011). Viiskümmend looma, kes muutsid ajalugu. Tln: Koolibri. LK 45-46 Ernits, P. (2012). 101 Eesti looma. Tln: Varrak. LK 13. Arusoo, H. (2014). Hunt: aasta loom 2013. Tln: Kroonpress. LK 90-91. Arusoo, H. (2012). Hunt Eestis. Loodus sõber. Nr 5, LK 33- 34. Ehrlich, L., Õis, K. (2013). Ohtlik loodus: müüdid ja
Latikas Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. On peamiselt järvede ja aeglasevooluliste (0,3 m/s) jõgede kala, harvem leidub ka magestunud merelahtedes
tumedamad kõrvaotsad jms.). Eestis nimetatakse: punahiirjas, kõrbhiirjas (ulukvõik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum karvkate; kõrbhiirjas on kõrb hobune heledama karvkattega (segiaetav isegi võiguga); hiirjas on must hobune heledama (hiirhalli) karvkattega. Kõikidel on tumedam seljatriip ning võivad esineda teisedki märgised. Tavaliselt on pea ning jalad samuti kehakattest tumedamat tooni. Kimmel - valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks ,,maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või ,,sinine" (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega). Kirju - hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi laikudega (tobiano). Appaloosaks nimetatakse nn
talle sobivaid kasvukohti. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Küüvits: Küüvits on tavaline taim Eestis rabastuvates männikutes, soodes ja rabades. Kanarbikuliste sugukonnast, igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 10 kuni 30 cm. Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased. Õied asuvad väheseõielistes (45 kaupa) longus õisikutes harude tipus. Õitseb maist juulini. Kogu taim, eriti õied, uimastava lõhnaga. Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170
Tavaliselt on pea ning jalad samuti kehakattest tumedamat tooni. hõbemust ja hõbekõrb – hõbegeen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on reeglina must,(mõnikord šokolaadpruun või kergelt täpiline). Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on pruunikas. kimmel – valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks „maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või „sinine“ (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega). kirju – hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi laikudega (tobiano)
ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. · Tekkis u 400milj aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. · Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. · Tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT · Teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. · Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed), selline on kvarts- üsna puhas ränioksiid SiO2, kõva ja kriimustab klaasi. · Päevakivi-heleroosa, kollakas või punane ja moodustab ilusa risttahukataolisi kristalle: Na2O x Al2O3 x 6SiO2. · Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. · Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts.
Ei ole väga elastne, venib vähe. Kortsub väga kergelt, triikides läheb kiirelt siledaks. ( kõige kortsuvam kangas üldse, kannatab kõige suuremat temperatuuri – kuni +240’C) KANEP (CA) Tugev ,eriti vastupidav veega kokkupuutel. Kortsub. Väga raske pleegitada. Päikesevalguse taluvus väiksem kui linal, läige ei ole nii intensiivne. Jäigem kui lina. Raskemini puhastatav kui lina. DŽUUT (JU) Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Looduslikult pruunikas. Kasvatatakse rohkem kui lina. Tekstiiliks ei kasutata praktiliselt üldse. Kangast raske puhastada. 100% biolagunev. Neutraliseerib maapinnast tulevat negatiivset energiat. Kiu omadused: väga tugev, seovad endaga vett jäädes ise kuivaks, niiskes kliimas laguneb kiiresti mikroobide mõjul, rabe, jäik, väikese venivusega, madala soojusjuhtivusega, õhku läbilaskev, ei kaota
kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega.Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. Ramjee ehk teise nimega hiina nõges, on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. Seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat. Ramjee kiud on pikad ja looduslikest kiududest tugevaimad. Dzuut Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Kiu kätte saamiseks töödeldakse seda kui lina.Kuna seda kasvatatakse väga palju, siis on dzuut tähtsuselt teine taimne kiud maailmas tootmise ja kasutamise järgi. Peamiselt kasutatakse sisustustekstiilide, kotiriide ja köite valmistamisel, samuti looduses nn geotekstiilina. Sisal Mehhikos, Brasiilias, Jaaval ja Ida-Aafrikas kasvav agaaviliik. Kiudu saadakse sisali lehtedest ja see on väga tugev. Peamiselt kasutatakse sisalit köite, põrandamattide jms valmistamiseks. Kenaff
jõudmist. 73) Populus tremula harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed. Serv laineliselt täkiline. Pealt ja alt rohelised. Lehelaba lähedal roots lapik. Sügisel kuldsed, mõnikord ka veripunased. 74) Populus tremuloides ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad. Nõrgalt südajas. Serv peensaagjas. Pealküljel rood kollakasvalkjad. Lühikese terava tipuga. 75) Populus alba - hõbepappel Lehed hõlmised. Serv laineline. Karvased. Alt valkjashallid. 76) Populus balsamifera - palsamipappel Lehed munajad/elliptilised. Alus ümargune/ovaalne. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. Pealt läikiv rohelised. Alt rohekasvalged. Kollaste vaigulaikudega. 77) Populus x euramericana eurameerika pappel Lehed kolmnurksed/munajas robjad. Alus tavaliselt tömp kiiljas. Serv näärmeliselt saagjas/hambuline. Alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1-2 nääret. Roots lapik laba juures.
1.4 Teised kiudained 1.4.1 Kanep Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega. Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. 1.4.2 Ramjee ehk teise nimega hiina nõges, on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. 1.4.3 Dzuut Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Kiu kätte saamiseks töödeldakse seda kui lina. 1.4.4 Sisal Mehhikos, Brasiilias, Jaaval ja Ida-Aafrikas kasvav agaaviliik. Kiudu saadakse sisali lehtedest ja see on väga tugev.Peamiselt kasutatakse sisalit kõite, põrandamattide jms valmistamiseks. 1.4.5 Kenaff mõnest hibiskiliigist saadav kiudaine, mis on oma omadustelt lähedane dzuudile. Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit.
Lehed ümmargused kuni laimunajad Lühikese terava tipuga Peensaagja servaga Pealt ja alt rohelised Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas Kollane rood pealküljel · Ameerika haab · Populus tremuloides Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised Alt tihedalt valgeviltjate karvadega Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või Ovaalsed Lainelise servaga Alt valkjashallid karvased Hilissügisel peaaegu paljad · Hõbepappel · Populus alba Lehed munajad Nõrgalt südaja või ümara alusega Teritunud tipuga, Läikivrohelised Alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega Noorelt karvased, hiljem Paljad, peensaagja servaga Leheroots paljas 2-5 cm pikk · Palsami pappel · Populus balsamifera Lehed kolmnurksed või munajasrombjad Sirge või tömpkiilja alusega, Näärmeliselt saagja
Tavaliselt on pea ning jalad samuti kehakattest tumedamat tooni. hõbemust ja hõbekõrb - vastav geen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on reeglina must, mõnikord šokolaadpruun või kergelt täpiline. Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on pruunikas. kimmel – Valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks „maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või „sinine“ (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega). kirju – Hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi laikudega (tobiano)
kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks). Populus tremuloides – ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad, lühikese terava tipuga, peensaagja servaga, pealt ja alt rohelised. Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas. Populus alba – hõbepappel e. -haab Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel) peaaegu paljad. Populus balsamifera – palsamipappel Lehed munajad, kuni 12 cm pikad, nõrgalt südaja või ümara alusega, teritunud tipuga, läikivrohelised, alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega, noorelt karvased, hiljem paljad, peensaagja servaga. Leheroots paljas, 2-5 cm pikk. Populus × canadensis – kanada pappel Lehed kolmnurksed või munajasrombjad, sirge või tömpkiilja alusega, näärmeliselt saagja või hambulise servaga, 7...12 cm pikad
niiskus muld mullastiku suhtes vähenõudlik Kasutamine kasvatatakse marjade saamiseks, kuid küllaltki palju kasutatakse ka haljastuses Sordid Märkused paljuneb väga hästi vegetatiivselt, levinud ilupõõsas PIHLENELAS Siber, Kaug-Ida, Mongoolia põhjaosa, Kirde-Hiina, Korea, Jaapan Päritolu 1,5-2 m Kõrgus tugevate võrsetega rohkesti hargnev põõsas Kasvukuju võrsed valkjashallid, sageli nõrgalt kandilised Võrsed ladvapung puudub, külgpungad sageli 2 kuni 3-kaupa koos, piklikmunajad, tömbi tipuga Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, püsivate abilehtedega. Lehed 20-30 cm pikad, 6-9 paari lehekestega. Lehekesed piklikmunajad või süstjad, peenelt kahelisaagja servaga, pikalt terava tipuga, hele-kollakasrohelised, 3-10 cm pikad, Lehed kuni 3 cm laiad
tõhusaks umbrohutõrjevõtteks Mullaharimissüsteem jaguneb: · sügisene mullaharimine · kevadine mullaharimine · kultuuride hooldus · kesade harimine Kevadine mullaharimine 1 · Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv- ja saviliivmullad · Keskmise raskusega muldadel (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem · Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine · Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid, kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda · Eraldi rühma moodustavad turvasmullad · Sellistel muldadel on välja kujunenud nn. keltsapealne harimine · Kui keltsa ei esine, saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid · Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda kõige hiljem Kevadine mullaharimine2 · Õige aeg on siis, kui muld harimisel ei tolma · Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus
äädika kõvendamiseks ja toidulisandina (Laas 1987). Tundliku nahaga inimestele ei ole soovitav harilikku äädikapuud paljakäsi katsuda võib tekitada nähaärritust (Hansaplant Hulgi OÜ). 4.14. Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas 4.14.1. Kirjeldus Harilik pihlenelas (Sorbaria sorbifolia) on rohkesti hargnevate tugevate võrsetega kuni 2 m põõsas. Harilik pihlenelas pärineb Siberist kuni Jaapanini, kasvades metsaservadel ja metsades tihedate põõsastutena. Võrsed on valkjashallid. Lehed on 6-9 paari süstjakujuliste peenelt kahelisaagjate servadega 3-10 cm pikkuste ja 1-3 cm laiuste heleroheliste pikalt teritunud tippudega lehekestega liitlehed. Liitleht kuni 30 cm pikk. Õied on väikesed, valkjaskollased, koondunud kuni 30 cm pikkustesse tipmistesse pööristesse. Põõsas õitseb juunis - juulis. Taimeliiki võib sagedasti kohata vanades mõisaparkides, kus ta kasvab metsikult ning paljuneb juurevõsudest. Muidu on taim külmakindel ja vähenõudlik
kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge. Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv ja saviliivmullad. Keskmise raskusega muldade korral (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem. Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine. Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid. Kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda. Eraldi rühma moodustavad turvasmullad. Sellistel muldadel on välja kujunenud nn keltsapealne harimine. Käesoleval aastal keltsa ei esine, seetõttu saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid. Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda eeltoodud muldadest kõige hiljem. Põlluleminekut kiirendab ja mulla tallamist vähendab traktoritel topeltrataste või madalsurverehvide kasutamine. Soovitav on esmasel
Eestis kultuuris sage. Meil küündivad suuremad puud 32 m kõrguseni ja tüveläbimõõt ulatub 220 cm-ni. Puud annavad tugevalt juurevõsu, on valgusnõudlikud. Puud on tihti tekkinud juurevõsudest kaldu. · Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel) peaaegu paljad. · Võrsed oliivrohekad, kaetud valgeviltja kihiga. Pungad väikesed, munajad, samuti valgeviltjad. 70. Perekond pajud (Salix) Perekonda kuuluvad kõrged puud, aga ka suhteliselt madalad puud ning kõrged, keskmised või madalad põõsad. Perekonnas kahekojalised, vahelduvate (võrsel spiraalselt paiknevate) lihtlehtedega puud ja põõsad. Perekonnas 300-350 liiki, mis levinud nii põhja- kui ka
Ühte töödeldakse Bordetella pertussis’e ja teist B. parapertussis’e fluorestseeriva seerumiga. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE. Tampooniga võetud materjal külvatakse enamasti süsiagarile, kuhu on lisatud 10% hobuseverd ja konkureeriva mikrofloora mahasurumiseks antibiootikumi tsefaleksiini (Regani- Lowe’I agar). Külviplaate inkubeeritakse aeroobses, suhteliselt niiskes keskkonnas 35-36°C juures 5 kuni 12 päeva. Pesad on väikesed kuni keskmised, valkjashallid, siledad, meenutades kaste- või elavhõbeda tilku. Külvimeetodi sensitiivsus ei ületa 60%! Valitud ja märgitud pesadest tehakse kontrollpreparaadid ja värvitakse need Grami meetodil. Kui preparaadis on näha bordetelladele iseloomulikke väikesi gramnegatiivseid pulgakesi (kokobakterid), samastatakse nimetatud pesades kasvavad mikroobid kas biokeemiliste reaktsioonide või aglutinatsioonireaktsiooni abil. SEROLOOGILISED REAKTSIOONID
päikesevalgust, seega saab ta kasvada vaid metsas. Väga sage metsasammal maapinnal, tüvealustel ja huumusega kaetud kividel. Metsakäharikust moodustunud samblavaibas elab mitmeid putukaid, ämblikke, hiiri jt. loomi. Tihased ja käblikud kasutavad sambla taimi pesaehitusmaterjaliks. PÕDRASAMBLIKUD Moodustavad kuni 10 (30) cm kõrgusi kuppeljaid põõsakesi või murusid, võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid laike. Värvuselt heledad, valkjashallid või kollakad. Kasvavad maapinnal, harvem puidul. Levinumad liigid on: mets-põdrasamblik ( varjutaluvam kui mahe põdrasamblik), mahe põdrasamblik (eelistab avatud kasvukohti), harilik põdrasamblik (eelmistest varjutaluvam ja niiskuslembesem), alpi põdrasamblik ( kuppeljate põõsakestena, dekoratiivne liik), 6 ISLANDI KÄOSAMBLIK e
annaabi.ee 
