mis reageerivad valgusele: sinine, punane, roheline; Akromatopsia korral kolvikesed ei registreeri valgust; Inimene näeb maailma halli varjundites; Väike nägemisteravus. Akromatopsia jaotus Täielik Mittetäielik akromatopsia akromatopsia Täielik võimetus Samad sümptomid, eristada värve, kuid vähesemal väga väike määral; nägemisteravus, Silmatõmblus ja silmatõmblused, valguskartus ei raske valguskartus; pruugi esineda; Kepikesed töötavad Nägemisteravus normaalselt. esimese 6-7 aasta jooksul paraneb. Põhjused Geenidefektne kolvike/defektsed kolvikesed = fototransduktsioonihäire; Fototransduktsioon - protsess, mille käigus kepikestes, kolvikestes ja valgustundlikes ganglionirakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks; Elu jooksul omandatud akromatopsiat
Afefoobia esineb harva Aerofoobia on hirm õhuvoolu (tõmbetuule), ka lendamise ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata või alla neelata Koolifoobia ehk koolihirm on alusetu hirm kooli minna. Sageli ei taha laps kooli minna sellepärast, et ta kardab oma vanemast lahkuda. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest.Kui laps kardab kooli minna, ei pruugi tegu olla koolifoobiaga. Kartus võib olla põhjendatud (olla seotud õpetaja, koolikaaslase või raske õppetööga). Valguskartus ehk silmade valguskartus ehk fotofoobia on sümptom, mis seisneb ülemäärases valgustundlikkuses ja vastumeelsuses päikesevalguse ning väga valgete kohtade suhtes. Valgus tekitab silmades ebamugavustunnet või valu.Valgustundlikkus tuleneb tavaliselt ülemäärasest valgusest, mille tõttu võrkkesta fotoretseptor-rakud on ülestimuleeritud ning saadavad nägemisnärvi liiga palju elektrilisi impulsse. See tekitab reflektoorse vastumeelsuse valguse suhtes ning ebamugavustunde või valu
Liigeskaebused esinevad ligi 90%-l patsientidest ning varieeruvad vähestest käimishäiretest kuni ägedate mitut liigest haaravate põletikkudeni. Need sümtomid võivad esineda aastaid enne, kui tulevad esile järgmised haigusilmingud. Nahamuutus on samuti luupusele tüüpiline. Esineda võivad: liblikakujuline nahapunetus näol; ringikujulised nahamuutused; punetav täpiline nahk nii näol kui ka kaelal, rindkere ülaosas ja küünarnukkidel. Ligi 40%-l patsientidest esineb valguskartus ehk päikesevalgus ja ultravioletvalgus on tugevalt ärritava toimega. Neerumuutused võivad olla healoomulised ja mitte anda sümptoome. Neerukahjustus (kui ta juba tekkinud on) on luupuse korral süvenev ning sageli viib neerupuudulikkuse ning surmlõppeni. Ligi pooltel luupushaigetest neerukahjustust aga ei tekigi. Lisaks võivad esineda peavalud, isiksuse muutused, epilepsia ning psühhoosid. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3. Seisundi iseärasused erinevate teadvusehäirete korral Teadvusel patsient ärkvel, äratatav, erk. Orienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus. Suudab end nii suuliselt kui kirjalikult väljendada. Segasusseisund desorienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus. Sagedased on mäluhäired: unustab korduvalt esitatud info
hingamiste e. sümptomid külmavärina ja =meditsiiniline kahelaineline ede katarrist- kehatemp. kameeleon ning kestab 8-14 >kopsupõletikuni Pea-,lihas-,liigesvalu Algab riniidiga- p. . d, silmade >farüngiit- Esinevad pea-ja Lastel- valguskartus ja >trahheobronhiit- lihasvalu; obstruktiivne valulikkushingamis >larüngotrahheiit- rinofarüngiit bronhiit ja teede põletiku nähud >bronhioliit,- (ninaneelu); pneumoonia; >pneumoonia. Sageli tonsillidel katt. kõripõletik ja larüngiit Lõuaaluse ja turse
Sagedamini esineb öösel päeval Valu kestvus 30 minutit kuni 7 Tavaliselt 4 tundi Tavaliselt 10 minutit päeva kuni 3 päeva kuni 3 tundi Kaasuvad Väga harva esineb Iiveldus, Valuga samal pea sümptomid iiveldus ja/või oksendamine, poolel pisarate vool, oksendamine ning valguskartus, vesine nohu. valgus- ja/või mürakartus Valutav pool võib mürakartus olla higine ja punetav. Pooltel juhtudel kaasub ka iiveldus ja/või
b) Asetada poolistuvusse asendisse ja vabastada rindkere pigistavatest riietest c) Asetada lamavasse asendisse ja tõsta jalad pea kõrgusele d) Asetada lamavasse asendisse ja anda juua 6. Raske hüpotermia algab kehatüvetemperatuurist a) < 36ºC b) < 34ºC c) < 32ºC d) < 30ºC 7. Kuumarabandust tuleb kahtlustada, kui kannatanul esineb a) Pearinglus b) Valguskartus c) Kehatüvetemperatuur >40ºC d) Kõrge kehatüvetemperatuur ja teadvusetus 8. Südamepaispuudulikkuse korral abistatakse teadvusel olevat kannatanut järgmiselt a) Rahustatakse ja antakse juua b) Asetatakse poolistuvasse asendisse, käed ja õlad toetatud c) Asetatakse kannatanu selili lamavasse asendisse ja tõstetakse jalad pea kõrgusele d) Asetatakse kannatanu stabiilsesse küliliasendisse 9
kahjustada kõiki kudesid. Haigus haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seinu · Ühised sümptomid · Erisused · Valu peamiselt käeliigestes · Nahamuutus: liblikakujuline nahapunetus näol, täpiline nahk, · Põletikulised tunnused liigestes: ringikujulised nahamuutused turse, kuumamine · Deformatsioonid liigestes · Ligi 40 %l valguskartus · Halb enesetunne: väsimus, · Ligi 35 %l limaskestahaavandid nõrkus, isutus · SEL haarab kaasa: liigesed, neerud 50%, serooskelmed, veresoonte Subfebriilne palavik seinad · CRV tõus · Lisaks võivad esineda: isiksuse · Häiritud liikumine muutused, epilepsia,
Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk-järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha silma, millel on glaukoom. . Joonis 1. Glaukoom silmas. (Koppel). Põhilisteks glaukoomi sümptomiteks peetakse ähmast nägemist, silmavalu ning teisi silma häireid nagu valguskartus ja nägemise ahenemist. Glaukoomi algstaadiumis sümptomid aga puuduvad, mistõttu on seda raske varakult diagnoosida. (Bodh jt 2011). Glaukoomi ravimiseks on mitmeid võimalusi, olenevalt kae arengust. Varakult avastatud glaukoomi ravitakse silmatilkade või tablettidega, mis vähendavad silmas tekkinud rõhku. Kaugele arenenud haigust peab opereerima kirurgiliselt skalpelliga või kasutades laserit. (Bodh jt 2011).
Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus, millele on iseloomulikud järsk palaviku tõus koos külmavärinatega, pea-, lihas- ja liigesvalud, nohu, köha, halb enesetunne, higistamine, neelamise valulikkus, ning silmade valguskartus. Ennetamine Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama. Vaktsiinide puhul on aga alati see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine viirusetüvi. Siiski
normaalsest) ja väga suur valgustundlikkus. Põhjused on seotud fotosetseptorrakus toimuva fototransduktsiooni (protsess, mille käigus silma võrkkesta valgustundlikkes rakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks) häirega. 3 Akromatopsia jaguneb: · Täielik täielik võimetus värve eristada ja väike nägemisteravus (alla 20%), silmatõmblus ja raske valguskartus. Silmapõhi on normaalne, kuid puudub päevanägemine (silma nägemine hea valguse käes, mis võimaldaks värvuste nägemist kolvikeste abil). Kepikesed töötavad normaalselt. · Mittetäielik sümptomid avalduvad vähemal määral, nägemisteravus on kahanenud, silmatõmblust ja valguskartust ei pruugi esineda, kolvikeste funktsioon on vaid osaliselt kahjustatud. 4 TEKKEPÕHJUSED Geneetiline värvipimedus
lisa 1 joonis 6). Üldiselt on akromatopsiaga inimestel väike nägemisteravus (u 10% normaalsest) ja väga suur valgustundlikkus. Põhjused on seotud fotosetseptorrakus toimuva fototransduktsiooni (protsess, mille käigus silma võrkkesta valgustundlikkes rakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks) häirega. (Facts about ... 2015). Akromatopsia jaguneb: Täielik täielik võimetus värve eristada ja väike nägemisteravus (alla 20%), silmatõmblus ja raske valguskartus. Silmapõhi on normaalne, kuid puudub päevanägemine (silma nägemine hea valguse käes, mis võimaldaks värvuste nägemist kolvikeste abil). Kepikesed töötavad normaalselt. (Facts about ... 2015). Mittetäielik sümptomid avalduvad vähemal määral, nägemisteravus on kahanenud, silmatõmblust ja valguskartust ei pruugi esineda, kolvikeste funktsioon on vaid osaliselt kahjustatud. (Facts about ... 2015).
mingis osas. Hemianopsia on nägemisvälja ühe poole väljalangemine (Kauba 2009). · Ignoreerimissündroom (mõjutab samuti nägemist) tegemist pole nägemisvälja väljalangemisega vaid pigem tähelepanu puudumisele konkreetsele poolele. See häire võib esineda koos eelmisega. Samuti võivad esineda topelt nägemine, silmade kiire väsimine lugemisel, konvergentsi probleemid, silmade värelused, kuiva silma sündroom, valguskartus, nägemismälu probleemid (inimene pole enam võimeline ära tundma või nimetama tuttavaid objekte, nägusid, sõnu või tähti). (Windsor) Nägemise uurimisel võivad afaasia ja hemipareesiga kliendiga töötades tekkida suhtlemisel või piinlikud momendid paludes inimesel midagi ise teha. Inimesega esmaselt kohtudes tasub suurt tähelepanu pöörata tema kehale, et varakult selliseid probleeme ette näha ja vältida. Hemipareesi kahtlusel proovida võimalikult palju
x Tserebellaarne treemor Juveniilne treemor x Seniilne treemor x Neurootiline treemor x Rahulolekutreemor Teadvusel haigel, motoorika hindamisel, võrreldakse parema ja vasaku kehapoole jõudu nii kätes kui jalgades järgnevate katsudega:... valige üks või mitu lk 26 Babinski katsuga x Barre ülemise katsuga Kerning'i katsuga X Käepigistuse mõõtmisega Meningeaalärritusnähtude sümptomiteks on muuhulgas ka: valige üks või mitu X Palavik X Valguskartus X Kuulmis- ja naha ülitundlikkus X Peavalu X oksendamine Mis on vaevus? x See, mida haige tunneb, mis teda vaevab See, mis haigus haigel on See on üks haigustunnus, mida haige tunneb Mis on õendusdiagnoos? Valige üks ÕD keskendub patsiendi haiguse leevendamisele ÕD on lühike otsus õe tähelepanekutest haige kohta x ÕD keskendub patsiendi toimetulekule ja võimalusel arvestab patsiendi arvamusega
asukoha. Laseri abil eemaldatakse epiteelia kiht. Eksimeer laseri abil formeeritakse uus sarvkesta pinnakuju. Peale laseri korrektsiooni sarvkest pestakse puhtaks spetsiaalse lahusega ja tilgutakse põletikuvastased tilka. Eemaldatud kihid pärast kaetakse üle kasvanud epiteelia kihiga. FRK. Taastus Välimise kihi taastus periood on 24 päeva. See protsess kaasneb ebameeldiva tunnetega, nagu valguskartus, võõrkeha tunne, pisaratevool, teravvalu. Ebameeldiva efekti vähendamiseks ja silmade kaitsmiseks kasutatakse läätsed, kantakse kuni 5 päeva. Ja lõplikult nägemine taastab 34 nädala pärast. Hea nägemisteravus saabub järkjärgult mõne nädala jooksul, nägemiskvaliteedi maksimum sujuvalt 23 kuu jooksul. FRK. Vastunäidustused Noorem kui 18 aastat vana. Rasedus ja rinnaga toitmine kogu perioodi jooksul.
Paikneb süljes, sooltes, põrnas, lihastes, lümfisõlmedes, inkubeerub 2-5aastat, käitumishäired, loomad on ärritatud. Tugev sügelus, koodrinatsiooni häired, raskused joomisel, urineerimisel, lõppeb surmaga. Proov võetakse ajutüvest VESITE SPONGIFORMNE ENTSEFALOPAATIA (BSE) – nakatunud jõusööt -> tapajäätmed -> haigus; muteerub loomadelt loomadele Haiged loomad on ärritunud, liikumisraskused, valguskartus, lõppeb kooma ja surmaga EHK HULLULEHMATÕBI 14. Kasvajaid põhjustavad viirused Veiste leukoos – naiste rinnavähki põhjustab nt lehma piimaga. Ümbrisega viirus > hävib happelises KK. 15. Kasvajate tekkemehhanismid Vähirakkudele on omane lõputu paljunemine ja vales kohas kasvamine. 1. immortilisatsioon – raku omadus lõputult paljuneda 2. transformatsioon – ei vaja olulisi kasvufaktoreid, paljunevad ilma nendeta 3. metastaas – vähirakud on omandanud võime tungida läbi norm
Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik Aju abtsess Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil. ARVESTUSEL vahet teha !! Ajukelme ärritusnähud: MENINGISM- mittepõletikulistest teguritest tingitud ärritusnähud,( liikvori rõhu muutus) MENINGIIT- põletikulistest tegusitest tingitud ärritusnähud. SÜMPTOMID: Peavalu, oksendamine(tsentraalne- järsk oksendamine), fotofoobia- valguskartus, hüperteesia- nahaülitundlikkus, 5 hüperakuusia- kuulmise ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom-jalg ei paindu, meningaalne poos- pea ja alajalad tõmmatakse tahapoole kaardu. NEURODEGENERATIIVSED HAIGUSED Parkinsoni tõbi Alzheimeri tõbi ALS( Amüotroofne lateraalskleroos) Huntingtoni tõbi KNS vigastustega pt
puudumisega ühelt poolt ja organismi üliraske seisundiga teiselt poolt. Jaguneb: somnolentsus, soopor ehk stuupor, kooma. Hinda hingamine, hemodünaamika, teadvuse monitooring (GKS), pupillid (kas, kuidas reageerib valgusele, differents), välimus, veresuhkur, refleksid (neelamisrefleks-teadlik või reflektoorne; köharefleks; korneaalrefleks-tõmmates sõrmega üle silmavalge, kui kahepoolselt kadunud on haige koomas), meningism (valguskartus, lõug ei paindu rinnale). Ravi sõltub kahjustuste lokalisatsioonist, tagada vabad hingamisteed, stabiilne vereringe ja kõrvaldada metaboolsed häired. Defibrillatsioon on ainus efektiivne ravivõte 7 1.Vatsakeste fibrillatsiooni (VF) korral 2.Ilma pulsita kulgeva vatsakeste tahhükardia (VT) korra maksimaalne elektrivool läbi müokardi
Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. Sünapsid e neuronite ühendused – neuronid ühenduses sünapsi kaudu, närviimpulss ei vähene edasi kandudes, impulsi ülekanne keemiline,neurotransmitteri abil. Transmitteri süntees toimub presünaptiliselt. Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu, transmitteri toime – postsünaptilise membraani retseptorile. Ajukestad ja meningeaalsündroom. Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia.
pisaratevool), provotseerivad faktorid, kuidas toimib. Diagnoos põhineb patsiendi subjektiivsel kirjeldusel. 5 Migreeni atakile eelnevad sümptomid. Migreen on ette ennustatav. Esineb 87% migreeni haigetel väsimus, fonofoobia, haigutamine jms. Üldiselt suudetakse 24h ette ennustada. Närvirakud jäävad kuskil ajupiirkonnas magama. Tekib valguskartus jms, seetõttu inimene poebki pimedusse ja vaikusesse Migreeni ravi sõltub inimesest. Ravitakse migreeni voogu, vähendatakse sagedusi. Aura, mis enamasti kõige enam hirmutab, ei ole ravitav. Visuaalne vertigo pearinglus vastusena visuaalsetele stiimulitele (supermarket, autojuhtimine). Pole seotud psühholoogiliste probleemidega. Seotud visuaalsete stiimulite töötlusega. Pingepeavalu. Oluline selgitada kuidas tekib ja et pole kasvaja (ajukasvaja ei tekita peavalu,
Peiteperiood kestab 9-11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkusele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne jms. Veel mõned päevad hiljem ilmub lööve, milleks on roosakaspunased laigud nahal ja samaaegselt või veidi varemgi suulimaskestal; 6.-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Kehatemperatuur püsib lööbimise lõpuni kõrge. Harva esinevad lisaks laikudele villid. Leetritele iseloomulik tunnus on silmade valguskartus. Läbipõdemisel annavad leetrid püsiva immuunsuse. Teisel päeval peal haigustunnuste ilmnemist ilmuvad suuõõnde põse limaskestale eespurihammaste kohal sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud). Sarlakid Sarlakid on lööbelistest laste nakkushaigustest ainus bakterite poolt tekitatud infektsioon; tekitajaks Streptococcus pyogenes. Lööve on erepunane ja oleks nagu mannateradega üle puistatud. Lööve puudub ninatiiva-suunurga kolmnurgas. Keele
) põhjustatud ärritusseisundit nimetatakse meningismiks. Põletikulistel puhkudel on põhjuseks mikroobid ning seisundit nimetatakse meningiidiks. Meningeaalsündroomile iseloomulikud sümptomid on: Kuklakangestus (põhjused - neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subrahnoidaalne verevalum, ajukontusioon, kasvajad), peavalu, oksendamine, naha iiveldus, valguskartus, 2 kuulmise ülitundlikkus, Kernigi sümptom (haige pannakse lamama ja jalg pannakse 90kraadise nurga alla, seejärel üritatakse jalga sirgeks sirutada, aga see pole võimalik reie tagumise rühma liigeste toonilise kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (selili lamaval patsiendil surutakse kaela ettepoole. Sellega kaasneb automaatne põlvede ja puusa tõus).
annaabi.ee 
