Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Valguse kiirgumine ja neeldumine - sarnased materjalid

elektron, aatomid, valguslaine, aatomites, kiirgumine, sooritada, tuumale, ioonid, soojus, mingite, elektriv, sellep, 1023, siks, spekter, energianivood, laengud, soojusliikumine, henevad, asuda, neeldumine, tahked, spektris, gaasides, rviline, siseenergiaks, valguslained
26
pptx

Valguse kiirgumine

Valguse kiirgumine Sinagina Liza 11B  Juba saime teada, et aatomite maailmas, mida nimetatakse ka mikromaailmaks, kehtivad hoopis teised seadused, kui meile silmaga nähtavas maailmas ehk makromaailmas. Valguse kiirgumise vesiniku aatomis.  N...

Füüsika - Keskkool
5 allalaadimist
3
doc

Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

...est statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. 1 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitid...

Füüsika - Keskkool
284 allalaadimist
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

...liigid...............................................................................74 11. Kvantmehaanika...................................................................................................... 89 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel)............................................92 11.2. Aatomimudel.....................................................................................................95 11.3. Tuumamudel........................................................................

Füüsikaline maailmapilt - Kutsekool
49 allalaadimist
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

... Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kus- juures 1 m/s = 3,6 km/h. Kiiruse otsene määratlus tähendab mingi kindla kiiruse valimist etaloniks. Selleks sobib näiteks absoluutne piirkiirus c (välja levimise kiirus, valguse kiirus vaakumis). c = 299 792 458 m/s ehk ligikaudu 3 . 108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (k...

Füüsika - Keskkool
198 allalaadimist
29
doc

Põhivara füüsikas

... protsesside toimumise seisukohast on võrdsed (ekvivalentsed) kõik inertsiaalsed taustsüsteemid. Avaldumisvorme füüsikas: Galilei ja Einsteini relatiivsusprintsiibid. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib üks absoluutne kiirus, seeon valguse kiirus vaakumis. See kiirus on ühesugune kõigis taustsüsteemides ja pole olemas suuremat kiirust. Avaldumisvorme füüsikas: Lorenzi teisendused, kogu relativistlik füüsika. Dualismi printsiibi kohaselt on mateerial üheaegselt nii ainelised kui väljalised omadused. Teiste sõnadega ...

Füüsika - Keskkool
107 allalaadimist
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

... Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kus- juures 1 m/s = 3,6 km/h. Kiiruse otsene määratlus tähendab mingi kindla kiiruse valimist etaloniks. Selleks sobib näiteks absoluutne piirkiirus c (välja levimise kiirus, valguse kiirus vaakumis). c = 299 792 458 m/s ehk ligikaudu 3 . 108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. 7 Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liiku...

Füüsika -
21 allalaadimist
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

...aine täisvõngete arvuga ajaühikus. Periood T on aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valgu...

Füüsika - Põhikool
38 allalaadimist
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

...aine täisvõngete arvuga ajaühikus. Periood T on aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valgu...

Füüsika - Keskkool
1310 allalaadimist
13
doc

Mehhaaniline liikumine

...). Sagedus ­ võngete arv ajaühikus. Periood ­ aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas ­ määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents ­ on kahe või enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi sõltuvus liituvate lainete faasidest. Koherentsus ­ lained, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. Valguse difraktsioon ­ on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises avade või tõkete taha geomee...

Füüsika - Põhikool
92 allalaadimist
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

...Ž𝑙𝑔𝑢𝑠𝑒𝑘𝑖𝑖𝑟𝑢𝑠 𝑣𝑎𝑎𝑘𝑢𝑚𝑖𝑠) 𝜆(𝑙𝑎𝑖𝑛𝑒𝑝𝑖𝑘𝑘𝑢𝑠) = . 𝜈(𝑠𝑎𝑔𝑒𝑑𝑢𝑠) Kui laine levib aines, kirjutan valguse levimise kiiruse aines, mitte vaakumis. 10. Mis on r-i aktivatsioonienergia? Ae määrab....kiiruse. Ea on energia, mis peab osakesel olema, et nad ületaksid aktivatsioonibarjääri ja reaktsioon saaks toimuda. 11. Keha pindala suureneb proportsionaalselt keha lineaarmõõtme (mill...

Bioloogiline füüsika - Tartu Ülikool
28 allalaadimist
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

...äitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. 7 Mõnede elementide elektronkonfiguratsioon 8 Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektred saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega. Spektroskoop, spektromeeter. Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks värvuseks , mis tähendab , et em.kiirguse sagedus muutub pidevalt . Pidevspektri...

Füüsika - Keskkool
328 allalaadimist
8
doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

...utuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia ­ füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Isel. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia ­ füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7. Kirjelda aurumist (ka mikrotasandil) ja kondenseerumine; kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus Aurumine: vedel gaas. Energia neeldub: energia kulub molekulide vaheliste vastastikmõju ületamiseks, vedeliku pindpinevuse ületamiseks. Kondenseerumine: gaas vedel. Energia eraldub...

Füüsika - Keskkool
10 allalaadimist
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

...lektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Valguse peegeldumine: Murdumisseadus. on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukes...

Füüsika - Eesti Maaülikool
187 allalaadimist
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

...us laine näol jõudnud. lainepikkus ­ vähim vahekaugus kahe samas taktis võnkuva laine punkti vahel (nt laineharjade vahel) sagedus ­ näitab mitu võnget teeb laine ajaühikus periood ­ ühe võnke tegemiseks kuluv aeg. faas ­ pöördenurk, mille keha on võnkumisel läbinud. valguse interferents ­ kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumi punktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. koherentsus ­ kahe laine lainepikkus on sama ja nende faaside suhe on ajas muutumatu. valguse difraktsioon ­ nähtus, kus valguslained painduvad tõkete taha. Valguse ...

Füüsika - Keskkool
294 allalaadimist
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

...lektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Valguse peegeldumine: Murdumisseadus. on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukes...

Füüsika -
95 allalaadimist
11
doc

Füüsika eksam

... Elektrostaatiline väli on paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Tema jõuparameetriks on väljatugevus , mistõttu väli loetakse määratuks, kui on teada igas ruumipunktis. Väli on pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli- või valgusekiirust Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/qo qo ­ positiivne ühiklaeng, F-ühiklaengule mõjuv jõud. [E]=[N/C] 58. Ekviptentsiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip. Superpositsioonip...

Füüsika - Eesti Mereakadeemia
378 allalaadimist
11
doc

Füüsika konspekt

...igutatud elektromagnetlained sageduse või lainepikkuse järgi ning selle ühes otsas on madalsageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. Madalsageduslained: Raadiolained: Optiline kiirgus: See jaguneb ultravalguseks: nähtavaks valguseks: infravalguseks: Röntgenikiirgus: Gammakiirgus: Valguslaine on elektromagnetlaine elektrivälja perioodiline muutumine. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on läbi...

Füüsika - Keskkool
187 allalaadimist
13
doc

Füüsika valemid mõisted

...allid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrikute oma vahepeal. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Alfakiirgus kujutab endast osakeste voogu. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, st. on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Amorfseteks aineteks nimetatakse tahkeid aineid, mille...

Füüsika - Kutsekool
36 allalaadimist
13
doc

Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest.

...evate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumisspekter. 10 3. AATOMI MASS, ISOTOOBID JA ...

Füüsika - Keskkool
31 allalaadimist
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA

...ga ühendatud poolist. Thompsoni valem ­ Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA: Laineoptika: Valgus kui elektromagnetlaine ­ valgusel on kahesugune olemus. Kiirgamisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Osakeste nimetus footon ehk valguskvant. Levimisel käitub valgus lainena. Elektromagnetlainete skaala ­ lainepikkuse järgi kahanevas(sageduse järgi kasvavas) ­ madalsagedusvõnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nä...

Füüsika - Keskkool
93 allalaadimist
8
doc

11kl OPTIKA kokkuvõte TASUTA!

Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromag...

Füüsika - Keskkool
930 allalaadimist
8
doc

11.kl OPTIKA kokkuvõte

Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromag...

Füüsika - Keskkool
10 allalaadimist
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

... 2. Orbitaalkvantarv (l) ­ määrab ära orbitaali ruumilise kuju. 3. Magnetkvantarv (m) ­ määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis. 2. Energianivoo ­ peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus (statsionaarses olekus), kui energia on vähim. Valguse kiirgumine ­ elektron läheb üle madalamale energiatasemele (tuumale lähemale), siis kiirgub valguskvant ehk footon Valguse neeldumine ­ elektron läheb üle kõrgemale energiatasemele (tuumast kaugemale), siis neeldub valguskvant ehk footon Antud teemaga seotud mõisted: Aatomi põhiolek ­ väi...

Füüsika - Keskkool
78 allalaadimist
4
docx

Nimetu

...mentide radioaktiivsel lagunemisel. Alfaosakeste mass on elektroni omast umb 8000 korda suurem ja positiivne laeng võrdub kahekordse elektroni laengu absoluutväärtusega, järelikult on alfaosake täielikult ioniseeritud heeliumi aatom ja nende kiirus on väga suur 1/15 valguse kiirusest. Rutherford pommitas nende osaketsega raskete elementide aatomeid, aga elektronid ei saa oma väikese massi tõttu alfaosakeste trajektoori oluliselt muuta. Küll aga saavad nende liikumissuuna muutumist põhjustada laetud osad. Seega saab nende liikumise järgi kindlaks teha positiivse ...

Füüsika - Keskkool
21 allalaadimist
7
doc

Optika arvestuseks kordamine

Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigit...

Füüsika - Keskkool
38 allalaadimist
18
docx

Põhikooli Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teis...

Füüsika - Põhikool
70 allalaadimist
9
doc

Referaat elementaarosakestest

...kvant. Footon on vaheosake, mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0, seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C . Valguse kiirus kui universaalne füüsikaline konstant ongi defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Footon ei saa laguneda, kuna puudub temast kergema seisumassiga osake. Teiseks ei saa footon laguneda ka põhjusel, et liikudes valguse kiirusega tema ...

Füüsika - Keskkool
19 allalaadimist
12
docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus:...

Füüsika - Keskkool
6 allalaadimist
4
odt

Füüsika mõisted aatomist

...eisenbergi ebatäpsusrelatsioon (milles seisneb?) Hisenbergi ebatäpsusrelatsioon väidab, et pole võimalik ühteaegu osakeste impulsi ja asukoha määramine. 7.Milles seisneb fotoefekt ja kus seda kasutatakse? Fotoefektiks nim. elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Siis muutub aine laeng. Kõig kergemini loovutab elektrone tsink. Mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti. Enamikul ainetest tekib fotoefekt ultravalguses või violetses ja sinises valguses. Punane valgus aga ei tekita fotoefekti. Kautatakse automaatikas, telemehaanikas, fotograafias, ki...

Füüsika - Keskkool
8 allalaadimist
10
doc

Referaat Laserist

...iarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus <1mm...

Füüsika - Keskkool
40 allalaadimist
2
doc

II osa Kvantoptika

II osa Kvantoptika T 02.05.2006 12. Valgus kui footonite voog. 20.sajandi algul oli füüsikas 2 probleemi, mis olid seotud valgusega: 1) ei osatud selgitada fotoefekti ehk elektronide väljalöömist metallist valguse abil ehk fotovoolu tekkimist valguse toimel ja 2) ei osatud selgitada tahkete hõõguvate kehade kiirgusspektreid. 1. Milline oli 1900.a. Saksa füüsiku Max Plancki tööhüpotees valguse kiirgumise kohta aatomeist? Valg...

Füüsika -
13 allalaadimist
32
docx

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

...u suuna kohta käib Lenzi reegel, mille kohaselt on induktsioonivoolu suund selline, et tema magnetväli takistaks voolu põhjustavat magnetvälja muutumist. Veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Valgus. Valguse kiirgumine. Isoleeritud aatomi ja tahkise kiirgus. Kehade värvus. Peegeldumine ja murdumine. Valguse difraktsioon ja interferents. Kvantnähtused. Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tagasi tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult mingitel kindlatel kaugustel tuumast, siis kiirgab aatom ainult ...

Loodusteadused - Tartu Ülikool
2 allalaadimist
12
docx

Kevadsemestri füüsika konspekt

...osmoseuuringud, lambid. Räntgenkiirgus(F1016-1019Hz) tekib kiirete elektronide järsul piduramisel või pprotsessides, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. meditsiin. Gammakiirgus. Koos sagedusega suureneb ka kiirguse energia ja läbitungimisvõime. Valguse kaks teooriat:1 laineteeoria. Valgus on keskkonna ülikiire (suure sagedusega) lainetus.(lainete sõltumataus) 2. Kopuskulaarteooria. Valgus on väikeste osakeste voog. (osakesed liguvad väga suure kiirusega ja on väga väikesed. Valguse murdumisnätiaja- on väga fundamentaalne suurus. v=c/ âˆ...

Füüsika -
16 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun