, keemia, metallurgia, kriminalistika. määramine, astron., keemia, metallurgia, kriminalistika. Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgussptk neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgussptk kiirgusjooned. Esineb igasuguste võnkumiste ja lainete puhul. kiirgusjooned. Esineb igasuguste võnkumiste ja lainete puhul. Eriti külm gaas. Spektraalanalüüs-ainete kindlakstegemine selle Eriti külm gaas. Spektraalanalüüs-ainete kindlakstegemine selle kiirgus või neeldumisspektrijärgi kiirgus või neeldumisspektrijärgi Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut
Aatomite spektrid Spektraalanalüül: · Spektraalanalüüs on ainete elementkoostise kindlaksmääramose meetod · Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulikke sagedustega elektromagnetilisi laineid. 1814. a märkas Joseph von Fraunhofer, et Päikese spektris on näha tumedad jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega
Pidevspekter: ·Esindatud kõik lainepikkused. ·Pidev kiirgus ja neeldumisspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada k õrge tempni.(ning tihedad hõõguvad gaasid) NT: Päikese v hõõglambi valgus Joonspekter: ·Koosneb eraldiseisvatest joontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. ·Joonspektri annavad ained gaasilises olekus, madalal rõhul. NT: Elavhõbeda auruga täidetud kvartslamp Spektraalanalüüs nim. ainete koostise kindlakstegemist nende spektrite järgi, kasutatakse joonspektril. Eelised: ·Tundlik meetod ·Ta ei muuda aine keem. koostist ·On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) ·Täpne ja lihtne.
lahutatakse valgus spektriks ja uuritakse seda (nt spektroskoop ja monokromaator). Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. Eelised: · Tundlik meetod · Ta ei muuda aine keem. koostist · On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) · Täpne ja lihtne. NÄITEKS: · Juuste spektraalanalüüs, kus juuksesalgud Moskvasse saadetakse ja pärast saab teada, mis aineid organismis puudu on ja mis põhjustab juuste liigset väljalangemist. Juuste spektraalanaluusi meetodi järgi saab täpselt kindlaks määrata erinevaid närvisusteemihaigusi, nahahaigusi, seedetrakti häireid, samuti välja uurida ebaselgete organismihälvete phjused, kusjuures patsiendil on seda lihtne taluda. · Temperatuuri temperatuuri ja õhurõhu õhurõhu muutused muutused,
Häädemeeste Keskkool Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid 3 2. Spektraalanalüüs 6 3. Kasutatud kirjandus 9 Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid. 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest
nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 11. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. 12.Neeldumisspekter tumedatest joontest pideva spektri taustal. Tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Valgus neeldub osaliselt gaasis. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". 13. Spektraalanalüüs aine keemilise koostise määramine tema spektri järgi. Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulike sagedustega elektromagnetilisi laineid. Kasutamine: farmaatsia, mineraloogia, loodushoid, metallurgia, masinaehitus, kriminalistika, keemia, bioloogia, astrofüüsika.
Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektromeeter Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Spektrite uurimiseks kasutatakse spektroskoopi (näitab) või spektromeetrit (mõõdab). Spektroskoop koosneb kolmest osast: 1
20. Too näiteid joonspektri kohta. Joonspektri annab elavhõbedaauruga täidetud kvartslamp. 21. Mis on neeldumisspekter? neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine (keskkond) neelab. 22. Kuidas liigitatakse neeldumisspektreid? Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui pidevspekter. 23. Mis on Fraunhoferi jooned? fraunhoferi joonteks nim. päikesespektri taustal olevaid tumedaid jooni. 24. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. 25. Kuidas nim. teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga? Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga nim. spektroskoopiaks. 26. Miks on oluline ainete koostise määramine? Ainete koostise teadmine on oluline mitmetes eluvaldkondades: farmaatsia, metallurgia, kriminalistika, keemia jt. Selleks, et vältida ohtlikke olukordi. 27
ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. 6. Valguse dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 7. Valguse spektri mõiste 8. Spektrite liigid: pidev-, joon-, riba- ja neeldumisspektrid 9. Spektraalanalüüs Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1.ei mõjuta aine keemilist koostist; 2.piisab väikestest ainekogustest; 3.ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. 10. Fotoefekt Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava
Dispersioon? Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse
Kiirgusspektrid- (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab. tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. Spektrit kasutat aine koostise määramine, astron., keemia, metallurgia, kriminalistika. Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgussptk kiirgusjooned. Esineb igasuguste võnkumiste ja lainete puhul. Eriti külm gaas. Spektraalanalüüs-ainete kindlakstegemine selle kiirgus või neeldumisspektrijärgi
või üksikud tumedad jooned on pideva spektri taustal (neeldumisspekter) Spektroskoop aparaat, mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit Spektrograaf aparaat, kus spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile Spektromeeter aparaat, kus kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks Spektraalanalüüs - aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil Orbitaalkvantarv (l) selle poolest erinevad orbitaallained Magnetkvantarv (m) määrab orbitaalse seisulaine sümmeetriatelje asendi ruumis antud lainetüübi jaoks Spinnkvantarv (s) iseloomustab elektroni kohapeal pöörlemist (väärtused murdarvulised) Metastabiilne seisund pikaajaline seisund, kus elektron ja aatom on ergastatud olekus (10-3 sekundit)
kiirgus- või neeldumisjoonte kogum, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul (Hg aurudega täidetud kvartslamp); kiirgusspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter. 7.Neeldumisspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaine antud aine neelab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter, nt külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 8.Spektraalanalüüs nim aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi, (saab kindlaks teha üliväikesi ainekogusi mingi teise aine koostises, selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ja spekter ära mõõta).
Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem?
Kontrolltöö nr. 2. G3 klass A Kontrolltöö nr. 2. G3 klass B Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid I Defineeri I Defineeri a.) valguse peegeldumisseadus b.) dispersioonkõver c.) spektraalanalüüs a.) täielik peegeldus b.) dispersioon c.) Fraunhoferi jooned II Vasta küsimustele II Vasta küsimustele 1. Mida nim. antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline 1. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, selle sisu? füüsikaline sisu? 2
* bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid * nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali * traatelektroodid Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud on kiired(120 m/s) ja aeglased(60m/s) ja lihastes (5 m/s). EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Coaktivistsioon ja lihase koordinatsioon ja motoorsete ühikute mobiliseerimine töösse. M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz Kiired motoorsed ühikud: 50-60 Hz
umbes 42,5 kraadi kaugusel 4. järku vikerkaar moodustab 3. paari, olles selle lähedal, umbes nagu 1. ja 2. järku vikerkaared on paaris, samuti on värvijärjestus vastupidine. 10.Spektriks nimetame diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkuses 11.Spektreid tekitatakse spektraalaparaatide abil, mille põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. 12.Kiirgusspektreid liigitatakse pidevspektrid ja joonspektrid. 13.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal teha kindlaks: Ainete koostise kindlakstegemist nende spektrite järgi, kasutatakse joonspektril. Eelised: ·Tundlik meetod ·Ta ei muuda aine keem. koostist ·On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) ·Täpne ja lihtne. 14.Aatom saab olla kindla energiaga olekutes, mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud, mida nimetatakse peakvantarvudeks (n=1,2,3 jne.).
Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat
Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat
tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. · Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-või neeldumisjoonte kogum kõik gaasilised ained madalal rõhul. · Neeldumisspekter- näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab( moodustub neeldumisjoontest, on kiirgusspektri negatiiv.) · Külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 3. spektraalanalüüs: * Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi.
Madalamalt tasemelt kõrgemale e eemaldub tuumast neeldub Kõrgemalt madalamale tasemele e läheneb tuumale kiirgab Seleta seost hf = Ek Em : elektroni üleminekul krgemalt orbiidilt madalamale kiirgab aatom valguskvandi energia Ergastamine Kuidas saab aatomeid ergastada: 1. kiiritades aatomeid valgusega 2. lasta kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega 3. ainet kuumutades Spektraalseeria spektrijoontest moodustuv jada jaotatakse erinevalt Spektraalanalüüs aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi Spektroskoopia teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga Spektrid jaotatakse tekke ja isel järgi : Kiirgus spektrid : neeldumisspektrid: ( gaasid ) Pidev(tahked ja vedelikud) joon(gaasid) Joonspekter (mustal taustal värv jooned) tekib elektronide üleminekul ühelt energiatasemelt teisele
"Veenuse poos"päike" "Võiduajamine" NEOIMPRESSIONISM Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Pointism ehk püäntillism, Divisionism (jaotamine), impressionismi teaduslik korrigeerimine, spektraalanalüüs. GEORGES SEURAT "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" PAUL SIGNAC POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpukümnditel töötas 4 suurt maalijat, kellest said 20.saj moodsa kunsti eelkäijad. VINCENT VAN GOGH Lõpetas enesetapuga, vend kunstikaupmees Theo (Vincenti jaok olulisim isik, vaimne tugi), oma eluajal ei müünud ta ühtegi teost, vend ostis ta teosed, õnnetu ühepoolne
Näiteks Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud Kõige lühema elueaga on hiiud ja ülihiiud. Kääbustähtede eluiga on üle 10 miljardi aasta. 5. Supernoova - Supernoova on oma arengu lõppjärku
Spektrid · Spektrid- valguse energiajaotus lainepikkuste järgi · Pidevspektril on olemas kogu Mendelejevi tabeli elemendid, nt päikesel · Igal elemendil on oma kindel spekter, mida mõjutavad olek, rõhk ja temperatuur- nende järgi nihkuvad valgusjooned · Kiirgusspekter tekib neeldumisel, sellel on must taust ja värvilised jooned · Neeldumisspekter tekib ergastamisel, kui spektrid neelduvad ja tekitavad musti jooni · Spektraalanalüüs on aine määramine spektri abil. Selle plussid- ei riku aine koostist, piisab ühest molekulist, uuritav ei pea asuma laboris Kvantteooria · Valgusosake e kvant e footon · Ühe valgusosakese energia e kvandi energia. E= h*f · Kvandi omadused: Paigalseisvat footonit pole olemas seisumass =0 Valguse kiirus 3* Liikuva osakese mass m= Impulss p=m*c
· Termomeeter (A. Celsius, 1742) · Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) · Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) · Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) · Gaasi olekuvõrrand (B. Clapeyron, 1834) · Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833) · Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854) · Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule, E. Lenz 1841) Klassikaline füüsika · Soojuse mehaaniline ekvivalent (J. Joule, 1843) · Spektraalanalüüs (G. Kirchhoff , R.Bunsen, 1859) · Elektromagnetvälja teooria, valguse elektromagnetiline olemus (J. Maxwell, 1860 -1865) · Ideaalse gaasi võrrandid, entroopia ja süsteemi korrastatuse seos (L. Boltzmann, 1872) · X - kiired (W. Röntgen,1895) · Loodusliku radioaktiivsuse avastamine (A. Becquerel, 1896) · Elektroni avastamine (J. J. Thomson , 1897) · Kvandi mõiste (M. Planck, 1900) · Raadiolambi (dioodi) leiutamine (J. Fleming, 1904) Planeetide liikumine
langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 10. Valguse disperisoon. Valguse disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. 11. Vikerkaar. Vikerkaar- tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 12. Spektraalaparaat. Spektrite liigid. Spektraalanalüüs, mis ja kuidas? Spektraalaaparaat- riist spektrite saamiseks. Spektrite liigid-on kiirgusspekter, mis jaguneb kaheks liigiks: pidevspektriks ja joonespektriks. Pidevspekter on selline , kus on esindatud kõik lainepikkused. Katsed näitavad ,et spektrid annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonetekogum. Kiirgusspekter
Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Disoersiooniks nim. absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkust. 13. Kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 14.Milised on spektrite liigid? a) Kiirgusspekter: pidevspekter ja joonspekter b) Neeldumisspekter, 15.Mis on spektraalanalüüs, kus ja milleks seda kasutatakse? Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist(farmaatsias, metallurgias, loodushoid, kaamia, masinaehitus jne) selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Spektraalanalüüsi abil on kindlaks tehtud päikese ja tähtede keemiline koostis.
Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Igal keemilisel elemendil on oma joonspekter. · Ribaspekter annavad molekulaarsed ained. Seal on paljudest väga lähedal asuvatest joontest tekkivad gruppid. · Neeldumisspekter kujutab endast tumedaid jooni pidevspektrite taustal. Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab. · Seda nähtust, kus kiirgus- ja neeldumisspekter on sarnased on seotud optilise resolantsiga. · Spektraalanalüüs seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab · Kumerlääts ja nõguspeegel koondab · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus.
Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Kui valge valgus suunata spektraalriista läbi külma, mittehelendava gaasi, ilmnevad pideva spektri taustal tumedad jooned.Need tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Sellised tumedad jooned nn neeldumisjooned moodustavadki neeldumisspektri. 14. Mida kujutavad endast Fraunhoferi jooned? Fraunhoferi jooned on tumedad neeldumisjooned Päikese spektris. 15. Mis on spektraalanalüüs? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine joonspektri alusel. Selle abil saab kindlaks teha üliväikesi ainekogusid mingi teise aine koostises. 16. Milline on spetraalaparaadi ehitus, osade nimetused ja ülesanded, spektraalaparaadi liigid? Kollimaator on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises otsas koondav lääts.Vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Prismas toimub valguse dispersioon, st erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades.
sagedusest(lainepikkusest).Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju 17.Vikerkaare põhjuseks on : Vikerkaar tekib sellepärast ,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskadeks. 18. Spektriks nimetame diagrammi mis : näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. 19.Spektreid tekitatakse spektraalaparaatide abil, mille põhiosaks on spektomeeter või spektroskoop. 20.Kiirusspektreid liigitatakse : pidevspektrid ja joonspektrid. 21.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal kindlask teha : üliväikesi ainekoguseid. 22. Aatom saab olla kindla energiaga olekus ,mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud,mida nimetatakse peakvantarvudeks(n=1,2,3 jne).Olekus kus elektron on tuumale kõige lähemal,on tema energia minimaalne ja n=1.Kui aatom saab energiat juurde ,siis ta läheb suurema energiaga olekusse ja öeldakse et aatom on : ergastatud . (n=2,3,4...) 22
Elementide perioodilisuse süsteem. Mikromaailma uurimisvahendid: elektronmikroskoop, tunnelmikroskoop, aatomjõumikroskoop. Tahkise struktuur. Energiatsoonid tahkises. Lubatud tsoon ja keelutsoon. Metalli, dielektriku ja pooljuhi elektrijuhtivuse seletamine lähtudes tsooniteooriast. Kiirgus ja spektrid. Kiirguse tekkimine, ergastuse eluiga, lainejada. Spontaanne ja stimuleeritud kiirgus. Laser. Laserite kasutamine. Kiirgusspekter. Neeldumisspekter. Pidevspekter, joonspekter. Spektraalanalüüs ja selle kasutamine. Infravalgus. Ultravalgus. Röntgenkiirgus ja selle saamine. Relatiivsusteooria alused. Erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Samaaegsuse suhtelisus. Ajavahemike suhtelisus. Pikkuste suhtelisus. Kiiruste liitmine suurte kiiruste korral. Massi sõltuvus kiirusest. Energia ja massi ekvivalentsus. Kvantoptika. Plancki hüpotees. Fotoefekt. Punapiir. Einsteini võrrand fotoefekti kohta. Footon ja selle omadused
ja seetõttu pole seal vabu voolukandjaid Pooljuhtide elektrijuhtivus on metallide ja dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on ioniseerunud ja loovutanud elektronid kristalli ühisesse leiulainesse Aatom 5 saj e.kr. Demokritos 1907.a. lord Kelvin: aatom on igavesti monoliitne osakene 1672.a. Newton: päikese dispersioonispekter(spekter-viirastus) 19.saj.II pool hõrendatud gaaside joonspektrid 1859.a. Gustav Kirchoff ja Robert Bunsen: spektraalanalüüs-sidusid spektri aatomiga 1897.a. Joseph Thomson: elektron, esimene arvestatav aatomi mudel- rosinakukkel Kasutatud materjal internett
keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 10.mis on taevasfäär ja palju on silmaga tähti näha Kujutletav piir, millel tähed tunduvad asuvat. Umbes 6000 tähte 11.mis on tähtkuju ja palju neid on? Tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril. Kokku on 88 tähtkuju 12
kiiremini liikuma aine aatomid. Osa sellest energiast läheb elektronide ergastamiseks. Luminestsentsi korral antakse aga ergastav energia enamasti otse elektronidele. Teame, et mingi keha liigutamiseks on vaja anda talle kineetilist energiat, mis on võrdeline keha massiga. Kuna aatomid on palju massiivsemad elektronidest, siis on selge, et aatomite energia suurendamiseks on palju rohkem välist energiat vaja kui elektroni energia suurendamiseks. Spektraalanalüüs Kui spektrid on erinevate aatomite ja molekulide jaoks erinevad, siis peaks saama neid kasutada ainete keemilise koostise analüüsimiseks. Nii ka tehakse. Vastavat uurimismeetodit nimetatakse spektraalanalüüsiks. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus
11. Iseloomustada Jupiteri. Millest koosneb tema atmosfäär? Jupiter on suurim hiidplaneet, ning on tähistaevad Veenuse järel kõige heledam ,,täht." Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda rohkem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiteri tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri tihedus on väike- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Jupiteri atmosfääri heidetud sondi andmetel moodustab vesinik 86% Jupiteri atmosfäärist. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed - Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende
leevendada, kuid vaevalt seda ületada. Lootus on termotuumaenergeetikal, kuid kavandatavate tegusate tehniliste suurrakendusteni läheb ilmselt veel palju aega. (4) 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA Füüsika on lähisuhteis keemiaga. Nüüdiskeemia tõlgendub suuresti aatomite elektronkatete füüsika kaudu. On kujunenud siirdealad: füüsikaline keemia, keemiline füüsika. Oluliseks toeks keemiale on füüsikaline meetod ainete spektraalanalüüs. Sellest on võrsunud terve teadusharu spektroskoopia, selle mitmekesistes variatsioonides (optiline kiirgus- ja neeldumisspektroskoopia, elektronspektroskoopia jne). Spektroskoopia on hindamatu vahend ainete ehituse ja neis toimuvate nähtuste selgitamiseks.(4) Kuna paljud teised teadused rakendavad oma uuringuis füüsikalisi meetodeid ja nähtuste füüsikalisi seletusi, on kujunenud siirdealad: biofüüsika, geofüüsika, astrofüüsika, meditsiinifüüsika
Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem - see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. 12. Saturni välisilme, atmosfäär, pinnaehitus. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga
· Pinge kasvades 4,9 voldini voolutugevus suurenes, kuid pinge edasisel suurenemisel voolutugevus langes järsult, mis tähendas, et pinge 4,9V juures kaotasid elektronid elavhõbeda aatomitega oma energia, mille tulemusena aatomite siseenergia hüppeliselt kasvas · Järgmine voolutugevuse järsk langus oli 9,8V juures · Järeldus: aatomil saavad olla vaid teatud diskreetsed energia väärtused, mille muutumine toimub hüppeliselt. Spektraalanalüüs · Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. · Spektrite saamiseks kasutatakse spetsiaalseid riistu spektroskoope ja spektrograafe. · Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga, nimetatakse spektroskoopiaks. Spektrid · Kiirgusspektrid Pidevspekter. Tahked ained ja vedelikud Joonspektrid. Gaasid · Neeldumisspektrid. Gaasid tahke aine foonil Spektrijooned ja energiatasemed.
Oska joonistada. 4. Mida nimetatakse keskkonna suhteliseks, mida absoluutseks murdumisnäitajaks? Nende seos. 5. Mida nimetatakse valguse dispersiooniks? 6. Kuidas aine murdumisnäitaja sõltub valguse värvusest? 7. Selgita vikerkaare tekkimist. 8. Mis on spekter ja kuidas see tekib? 9. Millistest osadest koosneb spektroskoop ja milline on nende osade ülesanne ning asetus? 10. Kuidas spektreid liigitatakse ja mis nende erinevuse põhjustab? 11. Milles seisneb spektraalanalüüs ja milline aatomite omadus seda võimaldab? 12. Millised eelised on spektraalanalüüsil keemilise analüüsiga võrreldes? Kvantoptiks(Voolaid) §12.-§16. 1. Selgita Plancki valemit. Mida see valem seostab? 2. Milles seisneb fotoefekti nähtus? 3. Sõnasta ja selgita fotoefekti kahte seadust. 4. Tunne ja oska kasutada Einsteini fotoefekti valemit ülesannete lahendamisel. 5
- Pea kõigil tähtedel moodustab 90% ainest vesinik (aatomite arvu, mitte massi järgi!), ülejäänust 90% on heelium ning vaid üks protsent jääb raskemate elementide osaks. Tõsi küll, just selle protsendi sisse on peidetud olulised erinevused, mis paljudele astrofüüsikutele tööd ja leiba pakuvad. Ka on enamikul tähtedest spektri kuju üsna heas kooskõlas värvuse ja kiirgusvõimega. 5. Spektraalanalüüs – millist infot saavad teadlased neid uurides. - Kõige rohkem informatsiooni tähtede ehituse kohta saame spektraalanalüüsist. Normaalsete Päikese-sarnaste tähtede spekter on neeldumisspekter, st. ta koosneb tumedatest neeldumisjoontest pideva kiirgusspektri taustal. Aatomifüüsikast teada olevad seaduspärasused võimaldavad meil spektrijoonte lainepikkuste,
Supernova plahvatus: Supernova plahvatus toimub tähe tuuma ümbritsevas kihis. Plahvatuse jõud on korraga suunatud nii välja kui ka keskele. See jõud surub tähe keskosa väga pisikeseks ja tihedaks. Välis osa plahvatb tolmuks ja gaasiks. Kui plahvatusest jääb järlele rohkem, kui 3 päikese massi, variseb see mustaksauguks. Kui alles jääb 1,5- 3 päikese massi jääb alles neutron täht. Neutron tähti nimetatakse pulsoriteks või röntgen purskuriteks, mis pöörleb väga kiiresti. Spektraalanalüüs: Kiirguse spektri järgi saab analüüsida taeva kehalt tulevat infot: 1. Tavalist valgust kiirgavad, või neelavad aatomid. Maa tingimustes saame spektri klaasprisma või diferatsioonivõre abil. (vikerkaarte värvid või joonteribad) 2. Pideva spektri annavad hõõguvad, tahked kehad, vedelikud ja küllalt tihedad gaasid. 3. Joon spektri tekitavad hõredad gaasid ja aurud, kõrgel temperatuuril või elektri
Ribaspektrit tekitavad mitte aatomid, vaid üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulid. Neeldumisspektrid- kiirte teele asetatakse keha, neelab ühtesid või teisi spektri kiiri, vastavalt keha poolt neelatud kiirte värvusele saame pideva spektri taustal tumedad jooned/ribad. Tumedad jooned pidevspektri foonil on neeldumisjooned, mis kokku moodustavad neeldumisspektri. Aatomite neeldumisjooned vastavad täpselt aatomite kiirgusjoontele. Spektraalanalüüs- .. nim. mitmesuguste ainete keemilise koostise määramist nende ainete poolt kiiratud või neelatud valguse spektri järgi. Joonspektrid on kordumatu individuaalsusega, mis võimaldab teha kindlaks keha keemilist koostist. Spek.anal. võimaldab kindlaks teha aine olemasolu ka siis kui elemendi mass ei ületa 10-10kg. Spek.joonte heleduse järgi võib kaudselt ka hinnata aine hulka. Spektrite tabelid, mis vastavad erinevate elementide aatomite kiirgusele, kasutades spektrit ja
Vikerkaar tekib valguse murdumisest ja peegeldumisest vihmapiiskades. Tekib tavaliselt õhtpoolikuti või hommikul. Üäike peab olema kinsdla nurga all. 46. Spekter, selle liigid. Spekter on värvuste skaala. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks 47. Mis on, miks ja kus kasutatakse spektraalanalüüsi? Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. 48. Optiline tugevus (ühik). Dioptria on optilise kauguse mõõtühik. 1dpt on niisugune kumerläätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1m. 49
Spekter, mis koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal, tekib aine gaasilises olekus madalal rõhul. 86. Mis on ribaspekter ja millises aine olekus see tekib? Ribaspekter tekib, kui neelav keskkond sisaldab molekule, mis neelavad valgust kitsamates või laiemates spektrivahemikes, mida ei saa enam jooneks pidada. 87. Mis on optiline resonants? Olukord kus neeldumisjooned asuvad samas paigas kus kiirgusjooned. 88. Mis on spektraalanalüüs? Aine keemilise koostise kindlaks tegemise meetod. 89. Milleks kasutatakse spektraalanalüüsi? Et kindlaks teha aine keemilist koostist, kuna igal ainel on oma spekter. 90. Mis on spektroskoopia? Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal.
- raadiokiirgust püüavad raadioteleskoobid - uurimismeetodid: 4. Geograafiline asend ja ajaarvestus - otsene mõõtmine ja keemilised analüüsid (lähemad taevakehad) - fotograafia (väga täpsed fotod ja nende võrdlemine) - ajaarvestuse aluseks on kaks liikumist - kõige tähtsam meetod on spektraalanalüüs: - maa pöörlemine ja tiirlemine ümber päikese - ööpäev on aeg, mille jooksul maa teeb ühe täispöörde 2
Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4. Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused. Hiidplaneeti ehk Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neist esimene ja suurim on Jupiter. Võrreldes Maa rühma planeetidega on neil tunduvalt väiksem tihedus see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Vaatamata sellele on hiidplaneetidele iseloomulik suur mass ja suured mõõtmed. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Kepleri seadused Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. 1. seadus. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike 2. seadus. Planeetide raadiusvektorid moodustavad võrdsetes ajavahemikes võrdseid pindalasid a13 T12 3
GALAKTIKATE FÜÜSIKA uurib tähesüsteeme KOSMOLOOGIA uurib Universumi, st. kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. UNIVERSUM Kõik see, mida me näeme taevas, koos Maa ja meie endaga, moodustab maailma ehk universumi (ld kõiksus) ehk kosmose (kr kord, maailm) Astronoomia meetodid Vaatlus Põhiliselt kasutatakse teleskoope Observatoorium uurimisasutus, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi Spektraalanalüüs Doppleri efekt Optilised ja raadiovaatlused. Astrograafid. Andmetöötlus arvutite abil Astronoomiliste vaatluste iseärasused Vaatluste passiivne iseloom. Puudub võimalus teha katseid. Samuti puudub võimalus sündmusi kiirendada. Vaatlusteks on vaja väga pikki ajavahemikke Me vaatleme liikumisi Maalt, mis ise liigub. Ja üsna keeruliselt samaaegselt pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kõik taevakehad paistavad ühtmoodi kaugetena, seepärast saame mõõta ainult
vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. II ÜLESANNE: TÕMMAKE RING ÜMBER ÜHELE ÕIGELE VASTUSELE 1p. Mis on patrilokaalsus ja matrilokaalsus? A.) Perekondliku võimusuhete tüübid B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p
avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest -- oma kohal juba 330 aastat. Joonis 1. Jupiter Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Maapealsete vaatlustega on Jupiteril avastatud veel 9 kaaslast, kuid need on neljast esimesest tunduvalt väiksemad. Kosmoseaparaatide abil on leitud kolm kaaslast ja planeeti ümbritsev rõngas -- erineva suurusega tahketest osakestest koosnev süsteem, laiusega umbes 6000 ja paksusega alla ühe kilomeetri. Rõngas asub planeedi ekvaatori kohal, 55000 km kaugusel pilvekihist. 1
paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. tähtede liigid ja tähesüsteemid. Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus. 29. Tähtede uurimine Spektraalanalüüs, Spektraalanalüüs · Pidev spekter näitab et tähe kiirgusspekter sõltub temperatuurist, ioniseerunud plasma · Neeludmisjooned tekivad tähe atmosfääris · Joonte intensiivsus ja lainepikkus näitab tähe keemilist koostist · Doppleri efekt spektrijooned nihkuvad · Joonte laienemine väljendab pöörlemist · Saab kindlaks teha veel atmosfääri paksust, magnetvälja tugevust ja kas aine
annaabi.ee 
