1. Mda kujutab endast valgus? Valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Valgus on elektrommagnet laine, see tähendab elektrivälja ja magnetvälja võnkumiste levimine 2. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ja mille poolest on see kiiruse väärtus eriline? Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid) Soojuslikud valgusallikad- aatomid ergastuvad kõrge temperatuuri tõttu (päike, elus tuli, hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei...
Valgusõpetus Optika on tehnikaharu, mis uurib erinevaid valgusnähtusi. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetilised muutused kanduvad ruumis edasi ja ei vaja selleks keskkonda. Elektromagnetlaine puhul kanduvad ruumis edasi elektri- ja magnetväljade häiritused ristilainena, kus elektri- ja magnetväli võnguvad laine levimise suuna suhtes sünkroonselt ja üksteisega risti (vt järgmist joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub ele...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.................5 3. Värviring...............................................................................
Dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks. Kui panna prismast väljunud valguse ette ...
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat)...
sibullilled külmakindlate sibultaimede perekonnad Click icon to add Idahüatsint Click icon to add picture picture Hyacinthus orientalis Kõrgus: 2025 cm Õitsemise aeg: mai Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: soovib päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani ...
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus ...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse ...
VÄRVUSÕPETUS Meid kõiki kõikjal ja alati ümbritesvad värvid. Need mõjutavad meie tuju, mõtteid ja emotsioone. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks. Spekter on vikerkaarevärviline riba. 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Kui päike särab läbi vihmapiiskade, võib näha vikerkaart. Iga piisk toimib sarnaselt klaasprismale. Valguskiired murduvad ja peegelduvad veepiiskades. Vikerkaare värvused on alati ühes ja samas järjekorras. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, hele...
DISPERSIOON, SPEKTER, SPEKTRAALANALÜÜS Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). ·Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. ·Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. ·Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega: 1. Spektroskoop valgus realiseeritakse visuaalselt (silmaga). 2. Spektrograaf valgus realiseeritakse fotograafiliselt. 3. Spektromeeter valgus realiseeritakse elektriliselt. ··Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus ja neeldumisspektriteks. Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. ·Külm gaas neelab samasuguste lainepikkus...
· Kuidas nimetatakse teooriat, mis usub, et valgus koosneb osakestest? korpuskulaarteooria · Mida ei suuda seletada valguse osakesteteooria? Valgusvihid läbivad üksteist takistamatult. · Mida seletab osakesteteooria? Teravate varjude tekkimist. · Mida ei suuda laineteooria seletada? Teravate varjude tekkimist. · Mida seletab laineteooria? Valgusvihkude teineteisest takistamatutläbiminekut analoogia põhjal veelainetega, mis läbivad üksteist segamatult. · Kelle katsed näitasid, et valgusel on lainelised omadused? · Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Valguskvantideks e footoniteks. · Kuidas muutuvad elektri- ja magnetväljad? Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil? Need käituvad sarnaselt, valguse toimel tekib signaal just elektriväljas. · Mis kiired vastavad tasa...
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ......
KONTROLLTÖÖ VALGUSE DISPERSIOON 1. Mis on dispersioon? Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks 2. Milliseid uurimisi saab läbi viia tänu dispersioonile? Tänu dispersioonile saab uurida aine muutumisnäitajat ja valguse lainepikkust. 3. Kas dispersioon on füüs. suurus/nähtus/ühik? Dispersioon on füüsikaline nähtus. 4. Mis on spekter? Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel 5. Kes uuris esimesena spektrit? Esimesena uuris spektrit Newton. 6. Nimeta spektraalaparaadi põhiosad. Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre 7. Milleks kas. spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav ...
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid...
Tööleht nimi: ,,Popi ja Huhuu" Leidke tekstist näiteid värvide kasutamise kohta ja kandke need tabelisse (ka korduvad värvid (koos sõnaga, mida iseloomustab) 1 tulp). Seejärel grupeerige värvid toonide kaupa (n punased: purpur, heleroosa, roosa), iga värv üks kord, ning lõpuks kirjutage, mida värv sümboliseerib. Tekstinäide värvide Värvitoonide Mida värv Kasutamise kohta grupid (järjekorras) sümboliseerib Rohekashall valgus Roheline Roheline - Lootuse ja Vaskne jalg (oliiviroheline) rõõmu värv, samuti Punane pihik Punane (vaskne jalg, sümboliseerib Sinised püksid roosa, koshenillpunane, ligimesearmastust ...
Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva ele...
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained ...
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD N...
Valgus Koostaja: Emilia Õim 8.Klass Mis on valgus? Valgus on elektromagnet kiirgus. Enamasti mõtleme selle all nähtavat valgust. Kuid peale nähtava valguse on ka olemas ultravalgus ja infravalgus. Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest valgusest Valge valgus- koosneb värvilistest valgutest, selle koostis on samasugune nagu Päikese valg...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz ................ ........... VALGUSDIOODID Referaat Õppejõud: ..................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................1 SISSEJUHA...
Valgusallikas -Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi. Valgusallikad jagatakse a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal, lõke, hõõglamp, äike b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit:päevavalguslamp, jaaniuss, televiisori ekraan, virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas...
Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides. ...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...
Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 2 Kuvari töökoha valgustustiheduse 11.10.2001 mõõtmine EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste põhjal. 2. Kasutatud töövahendid Valgusmõõtja 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nä...
Valguse dispersioon Koostanud: Margit Mölder Avinurme 2010 Mis on valguse dispersioon? . Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Valge valguse juhtimisel läbi klaasprisma tekib vikerkaarevärviline riba. Värviline riba tekib selle pärast, et prismast väljuvad eri värvi valguslained erinevate nurkade all. Valguse dispersioon on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Dispersioonikatse skeem Newtoni katse Tegi katse 1666. a. Suunad aknakardinas olevast august tulnud valguse läbi klaasprisma seinale. Tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Newton hakkas värvilist riba nimetama spektriks. Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb. Vikerkaare 7 värvi Violetne Sinine Helsinine Roheline ...
Tartu Ülikooli Türi Kolledz Kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimine spektromeeter-goniomeetri abil Referaat 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter........................................................................................................................................4 Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter...................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse...........................................................
14. -Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. -valguslaine on ristlaine. -valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. -valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli -valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. -valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380-760nm. 19. -kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. -põhivärvused on punane, roheline ja sinine. -valge valgus on Päikese valgus. -inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. ...
Füüsika Võnkering- vabade elektromagnet võnkumiste tekitaja. mis koosneb induktiivpoolist(vanemates õpikutes nimetatakse ka induktsioonpool) ja kondensaatorist ja neid ühendavatest juhtmetest. Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus, induktiivsus. Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi induktiivpooli, misjärel kondensaator hakkab tühjenema läbi induktiivpooli ja kondensaatori elektrivälja energia muundub poolis voolu magnetvälja energiaks. 3.Nüüd la...
1. Valguse dualism Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse kiirgumisel valgusallikast ilmnevad valguse korpurskulaar omadused. Valguse levimisel ilmnevad valguse laine omadused. Valguslaine all mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. 2. Valguse difraktsioon Lainete paindumine/kaldumine selliste avade, tõkete taha, millede mõõtmed on võrreldavad antud laine lainepikkusega. Ilmneb avade ja tõkete korral, mille mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Suure ava puhul ei esine. Väike ava muutub uueks sekundaarseks allikaks. Difraktsioon esineb kõigi lainete juures (heli, raadio jne). Kui ava mõõtmed on lähedal laine pikkusele. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difr...
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja Mirle Jants KK10-PE Kursuse töö Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja ...
Värvusaisting Värvusaistingud on subjektiivsed, s.t. erinevad inimesed võivad värvusi tajuda erinevalt. Kuid ka ühel inimesel võivad tekkida erinevad aistingud, kui vaadata õhte ja sama objekti erinevais olukordades. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. Arvatakse, et silmas on 3 pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust. Paraku ei ole neid pigmente veel keemiliselt eraldatud. Kuid leidub inimesi, kellel esineb kõrvalekaldumisi normaalsest värvusnägemisest. Täieliku värvipimeduse puhul näib kogu maailm must-valge fotona, kus kõik on kas must, valge või hall. Niisugust värvipimedust esineb väga harva. Osalist värvipimedust esineb sagedamini meestel (umbes 8%), vähem naistel (0,5%). Peamiselt ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. Selle häda alla kannatajad näevad kõiki värvusi kahes värvitoonis:kollakas sinakas. Punarohelist värvipimedust nimetataks eka daltonismi...
Valguse käsitluse kaks teooriat. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumba käsitlust rohkem usuti? Miks? Rohkem usuti korpuskulaarteooriat, sest Newtonil oli suurem autoriteet. Mis on eeter? Eeter on nähtamatu keskkond, mida pole näha, kuid mis täidab kogu universumi. Valguse levimise koht. Kirjelda valguslainet. Valguslaine koosneb kahest teineteist esile kutsuvast väljast. Elektri- ja magnetväli liiguvad risti levimise suunaga ja nad on omavahel risti. St seda, et valguslaine on ristilaine. Kirjelda valguslainete kahte kirjeldamisviisi. Kuidas laine käitub ühes kohas ja kuidas ta liigub ruumis edasi. Miks võib valguslainest rääkides silmas pidada ainult elektrivälj...
Optika ehk valgusõpetus Valgusallikas - See on valgust kiirgav keha.Seda liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga. Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk, arvestades peegeldumisseadust joonistatakse peegeldumisnurk ja peegeldunud kiir. Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus pee...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 15 REFRAKTOMEETER Töö eesmärk: Uuritava vedeliku Töövahendid:Refraktomeeter uuritav vedelik, murdumisnäitaja n, keskmine dispersiooni bensiin või bensool, tükk vatti või pehmet nF-nC ja Abbe arvu määramine riiet Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valguse langemisel kahe keskkonna lahutuspinnale peegeldub osa valgust samasse keskkonda tagasi ja osa murdub teise keskkonda. Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk α ja murdumisnurk β seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi 1 a...
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Laineoptika" 1. Milles seisneb valguse interferentsi nähtus? Lainete liitumise nähtus, mille tulemusena võnkumiste amplituud võib suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu...
Valguse dispersioon Valge valguse juhtimisel läbi klaasprisma tekib vikerkaarevärviline riba. Värviline riba tekib selle pärast, et prismast väljuvad eri värvi valguslained erinevate nurkade all. See on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Sellise katse prismaga tegi ka Newton 1666. a. Ta suunas aknakardinas olevast august tulnud päikesekiired läbi klaasprisma toa vastasseinale. Sinna tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Vikerkaart on iidsetest aegadest loetud koosnevat seitsmest värvusest. Ka Newton eristas sellest ribast seitset värvust, mida kasutatakse tänapäevalgi: violetset, sinist, helesinist, rohelist, kollast, oranzi ja punast. Seda värvilist riba hakkas Newton nimetama spektriks. Valguse ...
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle ...
Laserravi Mida mõistame sõna all LASER · Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil Laserid meditsiinis · Süsinikdioksiid laser · Argoonlaser · Heelium-neoonlaser · Pooljuhtlaser ehk dioodlaser Laserite tüübid · Ablatiivsed laserid mittekontaktsed · Mitteablatiivsed laserid kontaktsed Laservalgus vs. tavaline valgus · Laseri valgus on monokromaatiline kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi) · Kirurgiliste haiguste puhul (haavandid, luumurrud, venitused) · Kopsuhaiguste puhul...
Kaimar Pihlapuu 1. 03. 2021 e-õppe tund. VALGUS ja VÄRVUS. 1.Valge valguse saamiseks tuli kokku liita punast, rohelist ja sinist valgust. Kui segada kokku aga punast, rohelist ja sinist õlivärvi, ei saa me valget värvi, ükskõik millises vahekorras värve segada. Miks? Õlivärvide segamisel värvused lahutuvad, sest näiteks punase värvuse korral me eemaldame (lahutame) valgest valgusest kõik teised värvused peale punase, sest ainult punane valgus peegeldub ja teised neelduvad. Kui segame juurde rohelist värvainet, siis eemaldame kõik teised värvused peale rohelise, seega ka punase ja sinise. Sinise värvi lisamisega eemaldame punase ja rohelise. See- 11 ga oleme eemaldanud kõik värvused, millele inimsilm reageerib ja tulemuseks ongi must värvus 2.Milliseid võimalusi on veel erinevat värvi valguste segamiseks peale valgusfi ltrite ja valge ekraani kasutamise? Värvuste segamiseks kasutatakse kettaid, mille erinevad sektorid on eri värvi. K...
Töö eesmärk: Silmaava ja läätsetöö optimeerimine Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste ja normide põhjal. Kuupäev: 23.09.2009 Aeg: 10.00 - 16:40 Ruum: X-309 Kasutatud mõõteseadmed: Velleman DVM1300 Mõõda: Valgustustihedus akna taga (väljas olev valgus) 1792 ja akent läbinud valgus 1056 (aken suletud) I Loomulik valgustustihedus/valgustatus. Kaugus, m Ruumi 0 1 2 3 4 5 Ühtlustegur Loomulik valgus kaugus aknast, 1056 403 263 174128 98 0,3 Valgustustihedus, lx (filter aknapoole) Määra koefitsient: 58,9 22,514,7 9,7 7,1 5,5 Eloomulik= (Es...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained,...
Kujutis : Tekitatakse läätsega . Kujutis võib olla 1)suurendatud , 2)vähendatud , 3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse...
Värvusõpetus Valguse spekter: Valge valgus ehk liitvalgs, koosneb spektri värvidest. Valge valguse spektri moodustavad punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne. Monitoril saadakse erinevad värvitoonid kolme põhivärvi(roheline, sinine, punane)segades. Valgusfilter: Valgusfilter-(värviline) klaas või plastik, mis laseb läbi kindlat värvi valguse ülejäänud neelduvad. Värviline pind: Värviline pind-neelab kõik valguseid peale selle millisena ta meile paistab. Speriskoop: Speriskoop-seadeldis, mille abil saab vaadelda spektri värve.
Poksi Gümnaasium Astala Vista 10 h klass Värvide Psühholoogiast Referaat Kolga 2009 Värvid übritsevad meid sünnihetkest alates. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puutume, kui ka kõigest, mis meid übritseb. Värvusi kasutame kirjeldamaks oma meeleolu, tundeid ja isegi oma vaimseid või hingelisi kogemusi.Värvus on meie olemuse lahutamatu osa , kuigi tavaliselt me sellele ei mõtlegi. Aga värvide suhtes pole me suutelised jääma ka ükskõikseks. Nad mõjutavad me kodust keskonda, nagu ka haigla, kontor ja kooli miljööd. Isegi inimese riiete värv peegeldab tema isiksust ja mõjutab tema psüühikat, värvid avaldavad otsest mõju kõigile inimsuhetele. Valgus on elu aluseks. Kõik värvid saavad alguse valgusest ning, igaühel neist on oma kindel mõju meie organismile. Nii mõnedki meie tervisehädad võivad leida kergendust värvidest, mis taastavad vaimse ning kehalise harmoonia ja tasakaa...
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad i...
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad i...
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v ...
Valgusõpetus ehk optika. Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavaid kehi. Soojuslikkude valgusallikate põlemisel tekib soojusenergiat- päike, tuli ja hõõglamp. Külmade soojusallikate puhul jäävad kehad põlemisel külmaks- luminestsentslamp, teleriekraan ja virmalised. On olemas UV- kiirgus, IV- kiirgus ja valguskiirgus. Valguse levimine on füüsiakine nähtus. Valguse levimiseks nimetatake valguenergia kandumist ruumi. Valguse levimine. Valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkondi, milles valgu levib, mõnikord ka levimise suunda. Valguvihku, mis moodustub teineteistest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teneteisele lähenevatest kiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valg...
annaabi.ee 
