Tartu Ülikool Õigusteaduskond S. Spence argumendid valedetektori vastu. Tallinn 2009 Sissejuhatus Neuroloogia areng annab huvitava võimaluse mõtisklemiseks, et kunagi on võib olla võimalik selgeks teha, kas inimene valetab või mitte, jälgides nende ajutegevust. Sellest oleks suur abi mõrvade uurijatele. Paraku on kogu selline informatsioon pärit sellistest allikatest, mis on alles lapsekingades. On tehtud mitmeid uuringuid, mis näitavad aju erinevate osade aktiivsust
Rindkere ülemise osa ümber pannakse elastne rihm, kõhu ümber pannakse teine. Sõrmeotstele kinnitatakse andurid, mis mõõdavad naha elektritakistust. Vererõhu muutuste mõõtmiseks paigaldatakse mansett, mis registreerib ka pulsisagedust. Need erinevad näitajad võimendatakse ja kirjutatakse arvutisse ülesse. Antud näitajad peaksid tuvastama igasuguse ärevuse, mis viitab valetamisele. Mõnikord võib ärevus olla seotud ka lihtsalt ülekuulatava positsiooni sattumise. Valedetektori küsitlusele eelneb tavaliselt vestlus küsitleja ja küsitletava vahel. See loob nende vahel sideme ja saadakse eelinfot kontrollküsimuste jaoks. Enne küsitluse alustamist tehakse enamasti ,,stim test", mis tähendab seda, et küsitleval palutakse meelega valetada. Sellega saab küsitleja teada, kas valedetektor tabas vale ära. Küsitluse käigus küsitakse eri tüüpi küsimusi vaheldumisi. Test loetakse õnnestunuks,
Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga. Ühele võib korda minna, mis arvamusel keegi temast on, teisele see, mida neiud ikka omavahel laua taga sosistasid. Need on lihtsaimad vormid olukordadest, kus lihtne uudishimu võib teha palju kurja. Üheks radikaalseimaks näiteks võiks tuua kihlatud paari, kellel oli toimunud nö poissmehe peod. Naispoolel oli tekkinud kahtlus oma partneri truuduses ja lasi teha valedetektori all noormehele uuringu. Pea tunni ajase seansi ajal tegi uurija masina andmete järgi järelduse, et noormees oli tõepoolest olnud truudusetu. Loomulikult tekitas see suure lõhe paari vahel. Mis teeb antud olukorra naeruväärseks, on ebaadekvaatne uurimismeetod. Nimelt põhineb valedetektor füüsilistele näitajatele. Teoorias, kui inimene valetab, reageerib ta küsimustele ja nendele vastamisele teatud tunnuste järgi ja neid masin siis ka mõõdab. Esmase ärevuse tekitab juba psüühika
Emotsioonid Argo Kruusmaa Ranno Rentik Sissejuhatus Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioonide olemasolule põhineb valedetektori tööpõhimõte. Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega
- vererõhk (mansett ümber käe) - pulss (mansett ümber käe). Kõik need muutused pole aga valetamisspetsiifilised! Need signaalid registreeritakse kirjutussulgede võngetena paberil. Analüüsitakse - otse neid võnkeid - spetsiaalset tarkvara kasutades. Uuemad variandid: registreeritakse muutusi aju toimimises. Samuti kasutatakse testi puhul ka testieelset intervjuud, kus üritatakse veenda inimest, et vale saab igal juhul tuvastataud. Valedetektori puhul, nt. kui inimene jääb vahele mingi konkreetse küsimusega, siis järgevalt hakataksegi temalt selle küsimuse kohta detailsemalt uurima Testide tüübid. 1) The Control Question Test. Kontrollküsimuste test. Kasutatakse konkreetse kuriteo uurimisel. CQT koosneb tavaliselt 10 küsimusest. Esitatakse kaht tüüpi küsimusi - asjasse puutuvad ja kontrollküsimused. Eeldatakse, et - süüdiolev kahtlusalune muretseb rohkem ajassepuutuvate, kui kontrollküsimuste puhul.
rassidevahelised kommunikatsiooni häired). 27. Emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika (ajalugu, üldpõhimõtted, tänapäev ja perspektiivid). Üks psühholoogia rakendamise võimalusi kriminaalmenetluses, kus põimuvad õiguslikud, psühholoogilised, füsioloogilised ja tehnilised küsimused, on emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika. Laiemalt on see valdkond tuntud valedetektori ehk polügraafi kasutamisena. Valedetektori toime täpsuse kohta on teada vähe teaduslikke tõestusi. Autoriteetne ekspert, psühholoog P. Ekman väidab, et ligi 4000 artiklist ja raamatust, mis olid pühendatud sellele küsimusele 1990ndate aastate alguseks, pretendeerisid teaduslikkusele vähem kui 400 ja vastasid minimaalsetele teaduslikele standarditele mitte üle 40. Praktikas täidab aga detektor talle pandud õigustatud lootusi suhteliselt sagedasti. Ajalugu
ning minna küsimustega kahtlusaluse käitumise juurde. 36.küsimus Emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika(ajalugu,üldpõhimõtted,tänapäev ja perspektiivid) Üks psühholoogia rakendamise võimalusi kriminaalmenetluses, kus põimuvad õiguslikud, psühholoogilised, füsioloogilised ja tehnilised küsimused, on emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika. Laiemalt on see valdkond tuntud valedetektori ehk polügraafi kasutamisena. Kogu problemaatika on kuni praeguse ajani väga diskuteeritav ja võib leida valedetektori kasutamise tuliseid pooldajaid ning vähemalt sama tuliseid eitajaid ("pseudoteaduslik tehnika"). Valedetektori veendunud pooldajad on tavaliselt õiguskaitsesfääriga seotud isikud, luureametkonnad, isikud, kes tegelevad pisiriisumiste ja raiskamiste uurimisega, samuti entusiastlikud teadlased, kelle tegevus on pühendatud antud probleemi teaduslikule uurimisele
oled õnnelik, sest naerad ehk Kui tahad tunda end õnnelikuna, siis käitu vastavalt Hugo Münsterberg Jamesi õpilane? Kliiniline psüh.:uskumine paranemisse - v.a psühhoos, kuna arvas, et see n ravimatu KNSi lagunemise tõttu, retsiprookne antugonism(probleeme tekitavate mõtetele vastupidiste mõtete mõtlemine). Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, ei soovitanud brut ülekuulamisvõtted kuna võisid kallutada tulemust, tema tööst sai hoogu valedetektori arendus. Tööstuspsüh.: personalivalik vs töö iseloom. Rakenduspsüh.:teadmised mida rakendada. Vs Freud Alateadvust pole. (alateavust ei saa uurida kuna seda ei ole.) Calkins - Hugo õpilane? isiksuse ja mina psy. Ei saanud phd. kuna Harwardis naised ei õppinud. Titchener "mina" pole võimalik vaadelda, inimene on teadlik minast, seega on "mina" olemas ja selle suhteid ning osasid saab uurida. Granville Stanley Hall -
Polügraafi diagrammide hindamine. Uurimustega on leitud, et testi läbiviijad on oma hinnangutes mõjutatud polügraafi välistest andmetest, ning et need andmed mõjutavad nii nende lõppväiteid kui numbrilisi skoore. Lisaandmete kaasamine parandas hindamise täpsust. Laboriuuringute tulemused ei ole ülekantavad reaalsetesse situatsioonidesse. Mida lähemale tegelikkusele õnnestub katsesituatsioon kujundada, seda lähemale liigub valedetektori tulemus 50%-le. Valetamise "avastamine" produktsiooni analüüsi kaudu. Statement validity assessment Laste joonistused ei võimalda hinnata seda, mida laps ,,tegelikult mõtleb" või mis ,,tegelikult toimus". Visuaalne info võib olla üheks suhtluskanaliks, kui sõnavara on puudulik, või kui inimesel on kõnehäire. Graafiline produktsioon võimaldab hinnata ruumitaju häirete olemasolu. Tõesuse kriteeriumidele rajanev sisuanalüüs:
Lepingulised läbirääkimised on teravad, sest erinevate küsimuste küsimine selles faasis ei ole lubatud. Võrdne kohtlemine töösuhetes on väga oluline teema. Kohtupraktikas on öeldud, milliseid küsimusi võib küsida (ehk millised küsimused ei ole diskrimineerivad). Kui töötajalt on küsimused küsitud, siis on töötajal õigus ka valetada (kui on näiteks küsitud, kui palju on lapsi jne). Töötaja võib jätta ka küsimustele vastamata. Valedetektori kasutamine oli mingil ajal väga populaarne. Eelmise sajandi kaheksakümnendatel hakati selle kasutamist piirama, kuna see rikub põhiõigusi ning ei pruugi anda õigeid tulemusi. Töötaja võib lubada valedetektori kasutamise, kuid andmed mis sealt saab ei ole määravad. Võimalikud tervisetestid. Testide osas on tekkinud vastuseis. Töölepingu jaoks puudub eraldi regulatsioon. Seega kasutatakse oferti ja aktsepti. Suuremates firmades on lepingud sõlmitud kirjalikult
erksamalt reageerib (spionaaz; narkootikumid). Polügraafi diagrammide hindamine. Uurimustega on leitud, et testi läbiviijad on oma hinnangutes mõjutatud polügraafivälistest andmetest, ning et need andmed mõjutavad nii nende lõppväiteid kui numbrilisi skoore. Lisaandmete kaasamine parandas hindamise täpsust. Laboriuuringute tulemused ei ole ülekantavad reaalsetesse situatsioonidesse. Mida lähemale tegelikkusele õnnestub katsesituatsioon kujundada, seda lähemale liigub valedetektori tulemus 50%-le. Valetamise "avastamine" produktsiooni analüüsi kaudu. Statement validity assessment Laste joonistused ei võimalda hinnata seda, mida laps ,,tegelikult mõtleb" või mis ,,tegelikult toimus". Visuaalne info võib olla üheks suhtluskanaliks, kui sõnavara on puudulik, või kui inimesel on kõnehäire. Graafiline produktsioon võimaldab hinnata ruumitaju häirete olemasolu. Tõesuse kriteeriumidele rajanev sisuanalüüs:
82% usaldusväärseid andmeid. Denteler ja Monroe (1961) leidsid, et 96% esimese ja teise (korduva) self-reportuuringu andmed langesid kokku. Farringtoni (1973) tulemus oli teine. Ta küsitles poisse Inglismaal ning kahe aasta pärast ainult 75% tunnistasid samade tegude sooritamist Mida teha? • Teisi andmeid võib kasutada selleks, et kontrollida self-reportuuringu tulemusi. • Teiste informantide kasutamine. • Valedetektori kasutamine • “Valetamisskaalade” kasutamine. • Intervjuu, mis järgneb küsimustikule. Intervjueerimine lubab täpsustada tunnistatud tegude detaile ja konteksti. ISRD-3 • ISRD-3 uuring detsember 2013 - veebruar 2014; • 7.-9. klasside õpilased üle Eesti; • N=3631, 52% tüdrukud, 48% poisid; 78% eesti kooli lapsed 22% vene koolidest Veebi-põhine küsitlus, läbi viidud koolis, ülikooli esindaja kohal. Sotsiaalse struktuuri teooriad
Juristile võidakse ette anda kaasus, kuidas lahendab? Isiksuse testid kuivõrd isiksuse profiil võiks ennustada tööga toimetulekut. Enamasti isiksuse omaduste seos sooritusedukusega väike. Seda vaja nt sõjaväes. Kui inimene nt väga neurootiline, võib olla ohuks kaaslastele. Võidakse kasutada ka patoloogia ennetamiseks. V siis välistatakse teatud omadustega inimesed täiesti. Segatestid nt mingid füsioloogilised mõõtmised, tervisliku seisundi hindamine. V ka valedetektori test, grupitestid (käitumisülesanded vms) Töölevõtu intervjuud võib olla mitu tk. Testid tavaliselt enne intervjuud. Lisainfo kogumine. Näeb, kuidas inimene käitub, räägib jne. Saame tutvustada kandidaadile tööd lähemalt. Saab vastastikkust selgust, kas töö sobib nii inimene kui tööandja. Kandidaat peab end igal juhul lahkudes hästi tundma (ettevõtte maine teema), isegi kui intervjueerija saab kohe algul aru, et pole õige inimene
Põhiemotsioonid on ühised enamikule inimestele. Need on õnnelikkus, kurbus, üllatus, hirm, viha ja vastikus. Emotsioonide tekkekiiruse, kestuse ja tugevuse alusel eristatakse emotsionaalseid seisundeid. Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused võivad anda emotsioonidest küllaltki objektiivset teavet, sest nad on tahtele allumutaud. Suur osa emotsiooniväljendusi on omandatud jäljendamise ja kasvatuse kaudu. Valedetektori abil üritatakse saada emotsioonide kohta objektiivset informatsiooni, sest ta registreerib muutusi füsioloogilistes reaktsioonides. H. Selye määratles stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stressi ehk kohanemissündroomi mõiste. Negatiivse stressi toime ulatus sõltub stressiolukordade kontrollitavusest ja isiksuse
Isikut tohib karistada ainult tahtliku teo toimepanemise eest. - kavatsetus on isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine - otsene tahtlus näitab, et isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule - kaudne tahtlus näitab, et isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule Valetamine On see kui inimene püüab varjata teadaolevat. „Valedetektori” testis esitatakse inimesele nö kriitilisi stiimuleid, mille peale peaks inimense füsioloogilised seisundid viitama. Küll aga on probleemiks see, et „Miks?!” inimene neile stiimulitele reageerib. Valetamise avastamisele on suunatud ka näiteks ajuprotsesside kuvamise meetodid – EEG ja fMRI aparaadid võimaldavad nt valetava aju pilti tuvastada. fMRI-ga on võimalik näidata eesmise aju tsingulaarkorteksi piirkonda, mis aktiveerub ja see näitabki pilti nö „Valetavast ajust”.
hiljem kontrollitud intervjuu käigus või valedetektoriga ähvardades.5)Intervjuud 6)Intervjuud, mida on kontrollitud politseiandmete põhjal Negatiivsed küljed: Vastajad võivad olla ebaausad või ebatäpsed; Sageli küsimustikud on halvasti koostatud; Vastajate või uuringu läbiviimise koha valik on halb. Probleem: usaldusväärsus. Mida teha? - Teisi andmeid võib kasutada selleks, et kontrollida self- report uuringu tulemusi; Teiste informantide kasutamine; Valedetektori kasutamine; "Valetamisskaalade" kasutamine; Intervjuu, mis järgneb küsimustikule. Intervjueerimine lubab täpsustada tunnistatud tegude detaile ja konteksti. 30. Preventsiooniprogrammide efektiivsuse hindamine (Sherman jt 1997). Selle eesmärgiks on anda nii teadlastele, poliitikutele kui praktikutele kõige lihtsamal moel teada, et kriminoloogiliste sekkumiste mõju hindavad uurimused erinevad kvaliteedilt.
annaabi.ee 
