11. Kes haldas riigimaid Taani valduses? (ametinimetus) kuninglik asehaldur 12. Millise vaherahuga läksid Poola alad Eestis Rootsi koosseisu (aasta ja rahulepingu nimi)? Altmargi vaherahu, 1629.aasta 13. Mida kujutas endast vastureformatsioon Lõuna - Eestis? Katoliku usu levitamine 14. Jesuiitide peamine keskus Eestis. Tartu 15. Millised kahte tüüpi mõisad olid Põhja - Eestis? Riigi- ja eramõisad 16. Milline kohus Saaremaal mõistis kohut talupoegade üle? vakusekohus 17. Millise rahulepinguga läksid Taani alad Rootsi koosseisu? Brömsebro rahuga 18. Mis aastal läks Eesti lõplikult Rootsi koosseisu? 1645
SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL v MandriEestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. v 2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa mõisamaade võtmine riigi käsutusse. v Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mida omakorda juhtisid valitsejad. v Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel. v Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus ka talupoegade esindajana õiguseleidja. v Võrreldes MandriEestiga olid Saaremaa talupoegade elutingimused paremad ja õigused suuremad. Aitäh kuulamast
asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev Kohtupidamine Talupoegade üle vakusekohus Mõisnik mõistab kohut Foogt mõistab kohut, talupoja üle, riigimaadel haagikohtunik staarostid maakonnas Talupojad Suured õigused, head Sunnimaised, rõhuti Maksud, teotöö elutingimused, mõisakoorimsed, maksude ühtlustamine teokohustus
Foogt mõistab kohut. Maksud, teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised. Rootsi võimu alla kuulusid Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu ja Koluvere. Usk oli luterlus. Kuningas Karl IX lubas talupojad kooli saata, aga need jäid pelgalt sõnadeks. 4. Kirjelda Taani võimu ala. Tekkisid ametikohad. Riigi alasid haldas haldur. Saaremaa rüütelkond aadli esindus. Redutsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Õigused on suuremad ja paremad elutingimused kui mandril. Kuid olid aga mõisakoormised ,teokohustus. 5. Kuidas/ millega algab Rootsi aja periood Eesti ajaloos? 1629. Altmargi vaherahuga. Rootsi aeg 1583 Pljussa vaherahu, lõppeb Liivisõda 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutas alad Rootsile. Algab Rootsi aeg. 1645 Brömsebro rahu. Taani loovutab Saaremaa Rootsile. 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg? Altmargi vaherahuga 1629.aastal 2
a. AGENDA PARVA, kus osa tekstist eesti keeles Hinnang tegevusele: 1) positiivne roll hariduse edendamisel, raamatute tõlkimisel ja trükkimisel 2) hariduse andmise traditsiooni algatajad Tartus Saaremaa Taani võimu all Kinnitati aadli senised õigused Moodustati Saaremaa rüütelkond kohaliku aadli esindusorgan Taani riik viis läbi reduktsiooni osa eramõisate riigistamise Maa jagati ametkondadeks, mida juhtisid valitsejad Ametkond jagati vakusteks Vakusekohus kohtu mõistmiseks talupoegade üle, sinna kuulusid asehaldur ja maakirjutaja, aga ka maarahva esindajad Saaremaa talupoegade olukorda on hinnatud paremaks kui mandril, kuid mõiskoormisi tuli neilgi kanda 1563.a. anti linnaõigus hertsog Magnuse poolt Kuressaarele
mõisaid. Saaremaa Taani riigi osana: Taani võimud kinnitasid aadli seinised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Rüütelkonna mõju oli Saaremaal väiksem kui Eestimaal, aadlilt nõudev ratsateenistus suurem ning maadest kuulus riigile 2/3. Riik teostas redukstiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Talupoegade üle mõistis kohut vakusekohus, kuhu asehalduri ja maakirjutaja kõrval kuulusid maarahva liikmetest õiguseleidjad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. 1562. aastal hertsog Magnuse õigeusega sai Kuressaarest linn. Kuningriigid jätkavad maade jagamist: 1600 algas sõda Rootsi ja Poola vahel. 1601-1602. aastal lisandus näljahäda. 1611 sai Rootsi uueks kuningaks Gustav II Adolf ning sõlmiti vaherahu Poolaga, mida hiljem pikendati. 1621 hõivasid rootsalsed Riia, 1625 Tartu.
1600-Et kuritarvitamisele lihtsamini jälile saada, andis kuningas Karl IX korralduse maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks nüüd täielikult aadli kätte, kes koondus Eestimaa rüütelkonda.[Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur ja maa oli jaotatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks ja talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused olid Saaremaal suuremad kui mandril. 1563- hertsog Magnus andis Kuressaarele linnaõiguse.[1600- algas taas sõda Liivimaa pärast. 1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ikaldus ja näljahäda. 1611-uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis Poolaga vaherahu. 70-aastsane sõdade ajajärk oli lõppenud Mandri-Eesti ühendamisega Rootsi kuningriigi külge.1643-1645 Taani ja Rootsi vaheline
Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, mille mõju oli väiksem kui Eestimaal. Aadlilt nõutav ratsateenistus oli aga tunduvalt suurem ja aadli käes oli ka vähem maad kui riigi käes, umbes kolmandik. Riik teostas reduktsiooni ehk võttis osadelt mõisnikelt mõisa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad. Ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused Saaremaal olid suuremad kui mandril. Seda tõestavad rikkalik hoonestik ja elamu avarus. Siiski olid kõige rõhuvamad ka nende jaoks mõisakoormised. Liivi sõja ajal põgenes saarele ka mõjukaid inimesi, kaupmehi ja käsitöölisi. Alevik kasvas jaa 1563. aastal sai hertsog Magnuse antud õigustega Kuressaarest linn. Kuressaare oli tähtis sadamalinn, tähtis vilja väljaveos. 2. Eesti kolme kuninga valduses. Poola aeg Lõuna-Eestis
Saaremaa rüütelkonnad). Talupoegade olukord: ühtlustati makse, kümnis asendati viljamaksuga ja koormiste liike vähendati, kaardistati talusid. Taani Usuelu: luteriusk. Suhted kohalike aadlikega: kinnitati aadli seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Aadlikelt nõutav ratsateenistus oli suurem kui Eestimaal. Teostati reduktsioon osadelt mõisnikelt võeti maa tagasi. Talupoegade olukord: rahva üle mõistis kohut vakusekohus. Vabadused ja õigused olid suuremad, kui mandril; pärast Liivi sõda ¼ rahvast elas Saaremaal; neil olid oma maksupiirkonnad alles. Vastuolud 17. saj. alguses Eesti- ja Liivimaal 1) Eesti oli jaotatud kolme võõrvõimu vahel igal võimul oma haldusjaotus ja omad reeglid. 2) Usuvastuoli erinevad usud Eestis 3) Kuigi kogu Eesti ala oli 1645. a. Rooti võimu all, siis venelased üritasid ikkagi rootslastega võidelda. 1656.- 1661. a. toimus Vene-Rootsi sõda, mis lõpes rahuga.
Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner. 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid. Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks. Karl IX. Taani. Saaremaa sõjas vähem kannatanud. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni st et võttis mõisnikelt maad tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Need omakorda jagunesid vakustekst(vakusekohus). 1611. Rootsi uueks kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf, seejärel sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. 1625ndal aastal vallutasid rootslased Tartu. 1629. aastal Altmargi vaherahu - Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel. 1645. Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile. Rootsi aeg Halduskorraldus. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa moodustasid Eestimaa kubermangu. Ülejäänust moodustus Liivimaa kubermang
Neli seisust: talupojad, linnaelanikud, aadlikud, vaimulikud. Igal seisusel oma kohus. Foogt oli linnas kohtu esimeseks astmeks. Teine instants oli raad. Tallinn oli emalinn (Lübecki õigus). Tütarlinnadeks oli Narva, Haapsalu, Rakvere. Lõuna-Eestis oli aluseks Riia õigus. Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu- kasutasid Riia õigust. Nt. aadlikel oli kohtunikuks maahärra, kuid üksinda ta ei otsustanud, vähemalt kaks liiget veel. Talupoegadel oli mõisakohus (mõisa alal) ja vakusekohus (mõisastamata alal). Vakus koosnes umbes 100 talust. Vakuserahvas tuli kokku, peeti pidu ning samas peeti ka kohut. Eesistujaks oli piiskopi, maahärra, Taani kuninga poolt määratud isik, ka talupoegadest kaasistujad. Otsus tehti vanade tavade alusel. Kaasistujad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud. Mõisakohtus on vasall eesistujaks, talupojad kaasistujateks 1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega 2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui
Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Saaremaa rüütelkond - aadlite liit, kes elasid Saaremaal. Reduktsioon - mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. Asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja. Ametkond - maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Vakus - ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut Vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti läks rootslastele. Oliva rahu 1660 -Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla Ruhnu saar Kuramaa piiskopi käest
Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. *Saaremaa rüütelkond- oli aadlite liit, kes elasid Saaremaal. *reduktsioon- mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. *asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja *ametkond- maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. *vakus-ametkonnad jagunesid vakusteks Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Lk.104-108 (Altmargi vaherahu 1629, Brömsebro rahu 1645, Oliva rahu 1660, Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine, kindralkuberner, rüütelkonnad, maapäevad, maanõunik, adra- ja sillakohtunikud, meeskohtud, maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632) *Altmargi vaherahu 1629- Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina
maksustamisega; 2) kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjad olid süüdlased samast seisusest; 3) Kohtuvõim ei olnud otsuse langetaja; Kohtukoosseis oli kahesugune: ühelt poolt riikliku võimu esindaja ja teiselt vastava seisuse esindaja. Võimuesindajad hoolitsesid sinult kohtukorra eest nn. vaatlejad. Otsuse tegija e. õiguse leidja oli seisuse esindaja. Talurahvakohtud: vakuse- või mõisakohus ( sõltuvalt sellest, kas maa mõisastatud või ei). Vakusekohus: maahärra esindaja + talupoja esindaja; Mõisakohus: mõisnik + talupoja esindaja, mõisakohtute võim erinev. N: Saare- Lääni ja Tartu käe- ja kaelaõigus, ordumaadel õigus ainult naha ja kõrvade üle. Adrakohus: tegeles maaküsimustega (piiritles), talumaade suuruse kindlaks määramine ning ärakaranud talupoegade tagsinõudumine. Vasallide meeskohtud: lahendas vasallide vahelisi probleeme ja vaidlusi. I-aste maahärra esindaja ja
liidetakse Uus-Pärnuga. Kuressaare Nõukogude-aegne nimi oli Kingissepa, Viktor Kingissepa järgi, kes oli Eesti revolutsionaar ning leidis, et sellist asja kui Eesti Vabariik, pole vaja. Saaremaa rüütelkond, reduktsioon ehk mõisa maade riigistamine. Taani riigi võim võttis mõisnikelt maad ära. Seejäral pidid mõisnikud riigilt maad rentima. Asehaldur, ametkonnad, mis koosnesid vakustest. + vakusekohus 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel, Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile. Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629I Sigismund Augusti privileegid + Aadlile kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid
kõige alamad kohtunikud olid haagikohtunikud Saaremaa Taani valduses Taani kuningas kinnitas aadli senised privileegid riigi maid (2/3) oli rohkem kui mujal Saaremaast sai Taani provints, kus kuningat asendas asehaldur provints jagunes ametkondadeks e mõisaaladeks, mis omakorda jagunesid vakusteks aadli omavalitsus loodi Saaremaa rüütelkond kõrgem kohtuvõim oli maakohus, alamkohus (talurahva kohus) vakusekohus 1559. a piiskop müüs oma maad 1561. a saabus asehaldur Taanist, likvideeriti SaareLääne piiskopkond 1645. a Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsile III Rootsi aeg 3.1 Rootsi kuninga poliitika Liivimaal kehtestati esimest korda siin ühtse keskvalitsusega riigivõim võim kehtestati etapiviisiliselt (vt tv lk 42) rahvaarvu muutumine: Kunda kultuur (7500 eKr) 1000 elanikku muinasaja lõpp 150 000 orduaja lõpp 250 000
korduvalt hukka siinset pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL Mandri-Eestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. 2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa mõisamaade võtmine riigi käsutusse. Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mida omakorda juhtisid valitsejad. Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel. Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus ka talupoegade esindajana õiguseleidja. Võrreldes Mandri-Eestiga olid Saaremaa talupoegade elutingimused paremad ja õigused suuremad. SÕJAD EESTI ALADEL 17. SAJANDI ALGUL 1600. aastal puhkes Liivimaa pärast taas sõda Poola ja Rootsi vahel. Esialgu olid edukamad rootslased, kes jõudsid Riia alla ja vallutasid ka Tartu. Seejärel saabus Eesti aladele tugev Poola ratsavägi ja endine olukord taastus
annaabi.ee 
