· Kurrud võivad kujuneda gorisontaal ja vertikaaljõudude toimel · Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid. Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel.
välistingimustest, bioloogilised kahjustused jm tegurid. Palkseinte peamiseks kahjustuste algallikaks on niiskus. Niiskus muudab puidu vastuvõtlikusk mädanikseenteele. Seente tegutsemise tagajärjel kaotab puit oma tugevuse ja kontruktsioonid võivad muutuda avariiliseks. Avatud palktarindid kahjustusi on lihtne märgata, suletud konstruktsioonides avastatakse kahjustsust enamasti hilinimesegi. Kahjustustele võivaf viidata vajumised, ades märku tarindis toimunud ohtlikest muutustest. 3 Oluline on välja uurida, kas tegemist on jõudsalt kasvava majaseenega või varasema veekahjustuse jälgedega. Seda saab selgitada puidu niiskust määrates: alla 20% niiskussisaldusega kuiva puidu puhul ei ole seen enam aktiivne. Kindluse mõttes on siiski mõistlik kutsuda asjatundja, kes aitab määrata majaseene liigi ja soovitab, millist tõrjet teha.
Niiskuse liikumine läbi piirde on loomulik protsess, kuid ei maksa arvata, et kogu siseruumis olev liigniiskus läbi piirde väljub. Enamus toimub siiski ventilatsiooni abil. Probleemiks muutub niiskuse eraldumine läbi piirde siis, kui tekib kondenseerumine või materjal seinas niiskub kriitilise tasemeni- hakkab kaotama oma soojapidavus- või tugevusomadusi. Sellest tulenevalt võib tekkida ka materjali mahumuutus, vajumised, korrodeerumine, mädanik ja hallitus, mis on tervisele eriti ohtlik. Et ära hoida neid potensiaalseid probleeme, tuleb piire konstrueerida nii, et sisemine kiht oleks suurima aurutakistusega, ja et veeaur saaks välja liikuda, peavad kihtide aurutakistusd väljapoole vähenema. Selleks kasutatakse sisepindade viimistluses tavaliselt viimistlusplaate, aurutõkkekilet või paberit ja ka sisepinnavärve. Hea auru juhtivate piiretega ruumi madalam
rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega. On head ehitusalused, sest on tugevad, vähe kokkusurutavad, neisse sattunud vesi ei jää sinna pidama. Liivapinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus alla 2mm suuruseid oskesi on üle 50%. Liivapinnastel on oluline keskmine tera suurus ehk lõimis, tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi jaotuvad liivapinnased kruus, jäme, kesk,peen-ja tolmuliivadeks. Jämedateraline liiv on tugev ehitusalus. Vajumised on ühtlased ja vaibuvad kiirelt. Jämeliivlaseb vett kergelt läbi ja külmumisel paisub vähe. Halb ehitusalus on tolmliiv, eriti veega küllastunud olekus. Savipinnased On tekkinud kivimite keemilise lagunemise tulemusel. Savipinnase skelett koosneb lapergustest savioskestest läbimõõduga alla 0,005 ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesedpoorid on tavaliselt veega täitunud. Savi on enamsti looduses liivaga segatult. Oluline on vee hulk savis
Vahevöö- sisaldab Mg ja Fe oksiide ning Si. Vähesel määral Al ja Ni kuid sisaldab rohkem O2 ja radioaktiivseid elemente (U) kui tuum. Maakoor- sisaldab O-46,6 %, Al-8,1%, Si- 27,7%, Fe- 5%, Cu- 3,6%, Na- 2,85%, K- 2,6%, Mg- 2,1% 5. Endogeensedprotsessid Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid toimuvad Maa sisemusest vabaneva energia arvel. Maakoore kõikuvliikumised ookeani pinna suhtes- Vaadeldakse maakoore kõikuvliikumise vertikaalsuunalisi liikumisi (vajumised, kerkimised). Neile on iseloomulikud vahelduvus, järgnevus ja lainelisus. Rahulikel aladel jäävad need protsessid märkamatuks. Kurrutusliikumised- kivimite laineline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Võib toimuda nii horisontaal- kui ka vertikaaljõudude mõjul. Tegemist on plastsete deformatsioonidega, mis toimub pika aja jooksul ja enamasti suurtes sügavustes. Eestis on nii kujunenud diapiirkurrud, kus savi on lubjakivide vahel.
seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte - kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu- temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu
(pealmaakaevandamine), nõuab palju vett (et eemaldada liivast, settekivimitest väärtuslikke metalle, mineraale) mis omakorda alandab veetaset. Ohtlike ainete kaevanduspiirkond ohtlik inimestele (uraani trantsport,hoiustamine radioaktiivne) Kullakaevandamisel kasutatakse elavhõbedat ja tsüaniidi, kuna odavam. Toksilised jäätmed juhiti vette 2000.a aRumeenias Kogu jõe elustik hävines. Jäätmed (pälevkivi tuhk, põlevkiviõli poolkoks) Maavaringud, -vajumised (Piusa koopad) REACH eu riikides kemikaalide registreerimine järgneva 11 a jooksul. Mida ei registreerita ei tohi toota, importida ega kasutada. PÕHJAVESI Kas gaasilises vedelas või tahkes oleksu vesi. Ühtne süsteem üksteisega seotud/ ühenduses Geneesi järgi 3 rühma : Infiltratsioonveed moodustub pinna ja sademeteveest. Sedimentatsioonveed - vesi on suletud setenditesse nende moodustumisel. Kõrge mineraalisisaldusega. Juveniilsed veed pole kunagi olnud hüdrosfääri osa
milles seisneb?kogu maakera kliima võib soojeneda selle tagajärjel. reostus kõrbestumine metsade maharaiumine- hävitatakse loomade taimede ja lindude elupiagad,seega on nad määratud väljasuremisele Laamtektoonika õpetus, mis seletab maa pinnamoe kujunemist laamade liikumise tagajärjel Laam maakoore hiigel plokk Maa sisejõud * maa sisejõudude- endogeenide - tegevus mitmekülgistab reljeefi - aine masside liikumine põhjustab 1)Kõikuvliikumised maakoore aeglased tõusud ja vajumised,pole tajutavad,on laia ulatuslikud Platvorm stabiilne ala, kus esineb kõikuvliikumisi Antarktika, Austraalia, Indo - Euroopa, Aafrika, Siberi platvorm 2)Kurrutusliikumised orogeneetilised liikumised liikumised mille tagajärjel tekivad maakoore lained,kurrud - kurdmäestik nooremad - pangasmäestik keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga
19. Defektide tüübid ja nende teke; praod(põik piki nurga all vuugipragu võrkpragu), ebatasasused (pikisuunalised-lained, põiksuunalised-roopad), lagunemised(murenemine augud) tekivad vajumisest(kehv alus), raskest liiklusest, külmakerge, temperatuurimuutused(põikpraod) Roopat tekivad katte kulumisest, aluse püsiv deformatsioon, pikisuunalise ebatasasuse põhjus on ebaühtlane külmakerge ja omakaalust tekkivad vajumised, ebaühtlane tihendamine peegelduspraod 20. Erinevate defektitüüpide võimalikud kõrvaldamis/ennetamismeetodid; raskeliikluse keelamine kevadel nt, hoolikas katte ehitus, parema materjali valik (sideaine, kivi), kehva pinnase väljakaevamine, asfaldivõrgud, geosünteedid, segu projekteerimine, katte jäikust mõjutavad abinõud 21. Defektid kruusateedel ja nende teke;
Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. 9.8. MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu-temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu.
alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojašokk” 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil:
rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojasokk" 26.Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Vastus: Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis
Rõhureziimi rikkumine vôib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. ● Metamorfism-moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivsete gaaside ja lahuste juuresolekul pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle vedelasse olekusse. ● Aeglased kõikuvliikumised on maakoore väga aeglased kerkimised või vajumised, mis toimuvad aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maakeral. Selletõttu on maakoor jaotunud osadeks, nendest mõned kerkivad, teised vajuvad. Aeglased kõikuvliikumised toimusid kõikide varasemate ajastuste jooksülemul ja toimub praegugi. Nad põhjustavad maailmamere rannajoone kuju ja selle muutumist ning pinnamoe kujundamist ja arengut. 41. Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? Ülem-Devon on karbonaatsete
tornialusele pinnasele aastatepikkune hävitav mõju. [3] 1999. aasta novembris kirjutas Heino Uuetalu eksperthinnangus: "Torni alune liivakivi on murenenud ja välja uhutud ligi 1/3 ulatuses torni perimeetrist. Väljauhte kõrgus ulatub kohati kuni 1,0 meetrini. Liivakivi murenemine ja välja uhtumine on toimunud pikaajaliselt ca 20 aasta jooksul fekaalvete või veetorustiku lekke tõttu. /---/ Stoltingi torni aluse mittekindlustamisel võivad toimuda suureulatuslikud vajumised, millele järgneb torni häving."[3] Et müüri vundamenti kattev pinnas oli püssirohukeldri tagant ära võetud, hakkas ilmastik liivakivi murendama. Torni kindlustustööde käigus tõsteti pinnas tagasi ja kaeti taimestikuga.[3] Hattorpe-tagune torn Hattorpe-tagune torn, vaade Soti klubi hoovist. Kevad 2011. Hattorpe-tagune torn (saksa keeles Hatdorp) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv torn. Tänapäeval on selle aadress Pikk tänav 62.
· dünaamilised koormused: koormused, mis põhjustavad konstrukt- sioonile või tema osadele märgatava kiirenduse; · kinniskoormus: koormus, mille paiknemine konstruktsiooni ulatuses on püsiv ning mille suurus ja suund on määratud kogu konstruktsiooni ulatuses. · koormus: konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või välistingimustest põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus, mõjur). Kaudseteks koormusteks on näiteks temperatuuri muutused, niiskuse mõju, vajumised jne.; · koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormus- kombinatsioonis, mis võtab arvesse üksteisest sõltumatute koormuste Projekteerimise alused 11 ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väikese tõenäosuse; · koormuskombinatsioon: arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme koormuse üheaegsel mõjumisel;
22 selle füüsikalis-mehaanilistest omadustest. Mullete ja süvendite vastuvõtmine seisneb muldehitise asendi, piki- ja põikprofiilide ja pinnase tihendamis astme õigsuse ning vee äravoolu õige korraldamise kontrollimises. Maa-alade planeerimistööde vastuvõtmisel tuleb veenduda, et kõrgusarvud ja kalded on projektikohased, puuduvad märgunud alad ja pinnase kohalikud vajumised. Kaevikute ja kraavide vastuvõtmisel kontrollitakse nende mõõtmete, kõrgusarvude ja aluspinnase kvaliteedi vastavust projektile ning toestuste õigsust. Pärast tehtud mullatööde ülevaatust lubatakse ehitada vundamente, paigal-dada torusid jne. Välistrassid välistrassid rajatakse pinnasesse, tehakse liitumised ühistrassidega. Alustatakse veetrassi ehitamisega ehitussüvendini. Välistrasside lõpetamise tähtajad on kriitilised kraanade tööks platsil.
• Materjali omaduse osavarutegur /partial factor for a material property/− − tegur (≥ 1,0), mis arvestab ebasoovitavaid kõrvalekaldeid materjali omadus- te normväärtustest, kasutatud teisendustegurite ebatäpsusi ja geomeetrilis- te näitajate ning kandevõimemudeli määramatusi. • Koormus /action/ − konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või vä- listingimuste põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus, nt temperatuuri muutused, niiskuse mõju, vajumised jne). • Normkoormus, koormuse normväärtus /characteristic value of an action/ − mingi koormuse teatud esinduslik väärtus (sisuliselt suurim võimalik koormus). Statistilisel määramisel võetakse ta võrdseks väärtusega, mida etteantud tõenäosusega ei ületata ebasoovitavas suunas antud “baaspe- rioodi” kestel. Viimane lähtub süsteemi arvutuslikust tööeast ja arvutusliku olukorra kestusest.
Ws kuivatatud pinnase mass, kg Vee liikumist pinnases põhjustavad gravitatsioonijõud, kapillaarjõud, difusioon, temperatuuride vahe, osmootiline rõhk. Pinnase veeläbilaskvust iseloomustatakse filtratsioonimooduliga, mis sõltub eelkõige pinnaseosakeste suurusest ning hulgast, aga ka vedeliku viskoossusest. Külmudes vee maht suureneb, mistõttu suureneb ka pinnase maht. See põhjustab külmakerkeid. 3...4cm meetri paksuse külmuva pinnasekihi kohta. Külmakerked ja ebaühtlased vajumised võivad enesega kaasa tuua vundamentide pragunemist. Kõige külmakerkeohtlikumad liiva ja savi vahepealsed pinnased ehk möllpinnased. Pinnase külmakerkelisus sõltub: 24 Pinnase terastikulisest koostisest Pinnase veesisaldusest Pinnasevee tasemest Kapillaartõusu kõrgusest Külmumissügavusest. Pinnasekülmumissügavust mõjutavad
iseloomulikud viirsavid hakkasid tihenema ja toimus üleüldine maapinna vajumine, so isegi geodeetilised reeperid vajusid ära. Nt reeper 13 vajus üle 30 cm. Vee väljapumpamise tulemusel tekkisid pinnases vajumid, mille kiirused olid väga suured. Tallinna maantee hooned, õlimahutid ja Estonia sanatooriumi hooned vajusid oluliselt pärast survelangu pinnases. Maailma kõige laiem pragu on Tallinna mnt hoonetes. Kui vee väljapumpamine lõpetati, lakkasid ka hoonete vajumised. 27. Prandli ja Jürgensoni valem. Nihkealade areng. Vene normide soovitus. Prandli valem: Jürgensoni valem: Kus: piirkandevõime; roomepiir; dreenimata nihketugevus; - pinnase tihedus; h vundamendi sügavus. Vundamendi koormuse järk-järgulisel suurenemisel toimub algul talla aluse pinnase tihenemine ja vundamendi vajumine on enam-vähem võrdeline mõjuva jõuga. Kui koormus saavutab sellise taseme, et nihkepinge kusagil
umbes veerandi kogu Balti klindi pikkusest (1200 km). Põhja-Eesti pankrannikut iseloomustab astangulisus, mille kujunemisel on olnud määravaks astangut moodustavate kivimikihtide erinev kulumiskindlus. Vastupidavaim on lubjakivi, kõige pudedam on savikivi. Klintide ehk rannikupankade moodustumine algas tõenäoliselt miljonite aastate eest ja hiljem on seda lihvinud mandriliustikud, maapinna kerkimised ja vajumised. Astangute teke ei ole lakanud veel tänapäevalgi, kuigi nende areng on väga pikaldane protsess. Kui mõnes piirkonnas toimub astangu taganemine aeglase kulutusena, siis on kohti, kus näeme seda varingutena (nt Paldiskis). ((Kaart: Põhja-Eesti klint on osa Läänemere klindist.)) --- 71 Mere kulutusele alluvad rannalõigud, kus pankrannik on jätkuvas arengus, jäävad valdavalt klindi lääneossa: Pakri poolsaar ja saared, Osmussaar, Rannamõisa (kõrgus 35 m).
Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid ja raudbetooni armatuur, kõik vundamenditööd, enamik ladumistöid, eritööd jne.Tagajärgedeks võivad olla vajumised, külmasillad, läbijooksud, ehitise ekspluatatsiooniaja lühenemine ja muud vähem või rohkem ebameeldivad nähtused. Kõigi nende ehitusvigade hilisem likvideerimine on äärmiselt vaevarikas ning kulukas, mõnikord ka lausa teostamatu. Paljude teadlike tellijate poolt on töövõtulepingu lisaga paika pandud kaetud tööde aktide nimekiri, mille ehitaja peab tellijale üle andma. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi
niiskuskahjustused, palkidevaheliste pragude suurenemine ja halvenenud välimus. Joonis 2.3 on näha väikestest kividest sideaineta laotud vundament, mis oli aja jooksul laiali vajunud. Joonis 2.3 Laialivajunud vundament (vasakul). Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi, mis külmudes paisub ja lükkab vundamendikive üksteisest eemale. Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib laguneda ka kivi enese füüsikalise või keemilise murenemise tõttu. Kõige paremas seisukorras olid vundamendid, millel oli puidust veelaud ja lubjamördiga
annaabi.ee 
