600. e.Kr. saabunud Lehi poegadest pärinevad sõnakuulmatud lamaniidid ehk indiaanlased ning Jumalale kuulekad nefiidid, kelle järeltulijateks on mormoonid. Õpetus: Kõik olev allub ülimale kosmilisele "pideva progressi" printsiibile. See käib ka Jumala kohta, kes on sõna otseses mõttes sigitanud lugematu hulga vaimseid olendeid, kelle arengutee juurde kuulub inimeseks sündimine. Inimene on idanemisjärgus jumal. "Suures arenguplaanis" ettenähtud pattulangemine tegi võimalikuks vaimolendite lihakssaamise, tahtevabaduse ja surma. See oli alus ja eeldus päästele, mille Jeesus Kristus inimkonna vanema vennana oma asendussurma läbi tõi, kindlustades inimestele igavese elu ja seaduste järgimise korral ka lunastuse. Kristus seletas inimestele nende ülesannet ja ilmutas end peale ülestõusmist nii Palestiinas kui Ameerikas, rajades kummaski paigas kiriku. Sellal kui õhtumaine kirik juba esimestel sajanditel õigest usust ära langes, kujutab mormooni kirik
· Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulikku avaldumist argielus · Legend piiblipärimus · Memoraat isikulooline usundiline jutt · Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. · Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu see maailma telg kogu ilma ruumi neljaks ilmakaareks. Selline maailma käsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude kultus on väga vana ja laialt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele. · Kurumäel on tamm, mille läbimõõte tüvest on umbes kaks meetrit
alepõllundus-karjakasvatus vs põllumajanduskultuur ning erinev looduskultuuriline modelleeritus Kristliku superstraadi problemaatika: õigeusk vs protestantism ning erinevalt modelleeritud suhted loodususu ja kristluse vahel Vepslastel ei ole säilinud hiiekohti, need on sulandunud õigeusuga, kuid sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes teretatakse metsa, kuid see on nagu käitumise loomulik osa mitte niivõrd usklik käitumine, pöördumised kohalike vaimolendite poole, et oma kohalolekut teadvustada. SU rahvaste traditsiooniökoloogilised kihid (Honko 1994): - Arktilise piirkonna kütikultuur - Põdrakasvatuskultuur - Alepõllundus ja karjakasvatuskultuur (püsiasustuse teke, animismi süvenemine, haldjausk, esivanematekultus ja omandisuhted, maagias: õhk, maa, tuli, vesi) - Põllumajanduskultuur (dualism, külapühamud, viljakusmaagia ja preestrid, surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis:
Sellele uurimuse seisukohalt essentsiaalsele küsimusele vastamine osutus oodatult keeruliseks. Kokkuvõtva diagrammi tegemiseks tuli teha suuri üldistusi, sest ühest vastust küsimusele ei ole ning üldjuhul kirjeldati haldja välimust (vt Lisa 2.1.). 5 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 50% vastustest võis tinglikult liigitada maagiliste vaimolendite alla. Siia kuuluvad nii loodusvaimud kui ka võluvõimetega olevused. 25% ütles, et haldjad sarnanevad inimestega (eristavaid jooni toodi vaid välimuse põhjal: pikad kõrvad, helendav keha, kasv, enneolematu ilu) ja 15% pidas haldjaid puhtalt fantaasia viljaks ehk välistas nende eksisteerimise väljaspool filmi-, muinasjutu- ja unenäomaailma. 8%-ga asuvad tähtsal kohal ka haldjad kui surematud olendid.
maailmaga. Osaliste suhe ettevõtmisse on kahtlemata individuaalselt erinev, aga valdavalt on suhtlemine vaimudega ennem närvekõditav seltskondlik mäng kui rahvausundiga seotud kardetav tegevus. !16 4. Intervjuu Viisin läbi intervjuu tuntud rahvaluule doktorandi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teaduri Reet Hiiemäega. Tema avaldatud teoste hulka kuuluvad näiteks ,,Väike deemonite ja vaimolendite leksikon’’ ning ,,Kaitsemaagia Eesti rahvausundis’’. Olen mitmeid lisaallikaid samuti kasutanud, mis on Reet Hiiemäe kirjutatud ja Tema kirjandus puudutab selle uurimistöö teemat kohati palju. Intervjuu on läbiviidud e-maili teel ning kogu tekst on allikast otse kopeeritud ja lõppu lisatud minupoolne analüüs. 1. Kui kaua olete uurinud kummitusnähtusi? Sõna kummitus on üsna ebamäärane, see võib tähistada nii deemonlikku kodukäijat või tonti,
maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv,
Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu – see maailmatelg või maailmanaba – kogu ilma neljaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist. Räägitakse, et puu juurte all on olevus, kes korda peab. Pühad hiied 11
· Rahvapärimuses tsirkuleerib uskumusteate sarnaseid ütlusi, mida pärimusekandjad ise uskumusena (enam) ei käsitle · Pedagoogilistel eesmärkidel kõnelevad täiskasvanud lastele väljamõeldud olenditest, kes tulevad esile ainult fiktsioonides. · Fiktiivsed olendid saab ja tuleb pärisusundilistest olenditest lahus hoida, sest nendega ei seostata teisi uskumusi ning neist ei kõnelda ka usundilisi jutte. · Fiktsioone kõneldakse ka (päris)rahvausundi vaimolendite kohta, kuid siis kujutatakse neid teisiti kui uskumustes ning usundilistes juttudes. 23. Missugused mütoloogiliste arusaamadega on uurijad seostanud eesti sõna koll ja mumm? · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts,
Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3. 13.11.15 Ülesanne 1 1. Käo, Aimar 1997. Looduse rüpes. Tallinn: Kirjastus Koolibri (Käo 1997); 2. Leok, Meeli, Eda Immer, Jaanus Juga, 2011. Arvuti kasutamise võimalusi koolis. - Uus õppimine. Tallinn: kirjastus Koolibri; 3. Miller, Mihkel. Kuidas suhtuda meie haridusreformi?- Delfi. 4. www.meieriik.ee 5. - 6. Petzoldt, Leander, Hiiemäe Reet 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Folkloori Instituut. 7. - 8. - 9. - 10. Ots, Harri, Õun Kerstin, Haap Viktooria. Kirjandusteoste tõlgendusvõimalusi. - Mida uut kirjandusse? (Koost. .....) Ülesanne 2 1. ,, Tänasel foorumil oli kohal ka haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakona juhataja Irene Käosaar, kes jäi kohtumise väga rahule, kuna noored oli aktiivsed küsijad
37. Mida tähistab mõiste demonoloogia? Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? Demonoloogia uskumussüsteem, kurjade vaimude (deemonite) maailma ja sellega toimuvat suhtlemist (musta maagiat) käsitlev õpetus, see on üleloomulike olendite hieraahia madalamaist osast. Demonoloogia kui teoloogia osa käsitles kurjade vaimude tegevust ja nende mõju inimesele. Seosetud märksõnad slaididelt: seda analüüsiv ja mõtestav õpetus; vaimolendite erinevus inimesest; seos maise maailmaga; demonoloogia kultuuriline kontekst Demonoloogia teemasid: Lucifer ja Saatan, Maleficium, Daemon familiaris, maagiline lend, metamorfoos, leping Kuna slaidil on 2 nime: Jakob Sprenger (1436-1495) ja Heinrich Institoris (Krämer) (1430-1505) eeldan, et ehk olid nemad need inimesed, kes selle mõiste kasutusele võtsid. Nad kirjutasid mingi teose "Nõiahaamer".
saj: müütide algupära loodusmütoloogia (veedad) Indoeuroopa võrdlev mütoloogia Evolutsiooni idee Jacob Grimm: ristiusueelse aja reliktid jumalate transformatsioon: müüt > muinasjutt, muistend Wilhelm Schwartz arhailine rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia · Uskumuste kompleks · Seda analüüsiv ja mõtestav õpetus · Vaimolendite erinevus inimesest · Seos maise maailmaga · Demonoloogia kultuuriline kontekst Ristiusu demonoloogia: folkloristlik vaade · Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala · Monoteism ja eetiline dualism · Võim ja diskursiivne ekspansioon · Konflikt ja dialoogilisus · Zanriline hübriidsus: kirjalikud ja suulised zanrid: koodeks traktaat muistend eksempel, jne. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast
Lokaliseerimine – et lapsi eemal hoida ohtlikest paikadest. Välimuse kirjeldamine – koledad, karvased jne, et lapsi eemal hoida neist 60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv,
(rahvausundist tulenevalt), teatud kehaosad on väekamad, neil on rohkem jõudu ja energiat taga. Teatud kehaosasid kasutatakse tähtsateks maagilisteks toiminguteks, teisi aga mitte. Organitest on tähtis kindlasti süda. Kehaosadest jooksevad läbi küüned, karvad, hambad (kihvade kandmine amuletina). Veel on olulised veri, higi ja sülg. Taimede puhul korjatakse tavaliselt rohkem õisi ja juuri, mis omavad suuremat väge ning aitavad igasuguste haiguste vastu. Vägi avaldub ka vaimolendite kaudu, religioossete kogemuste läbi. Ruum ja aeg mõjutavad samuti väe avaldumist. Vägi on tugevam pühade ajal ning on olemas teatud kohad, mis on pühad. Teatud esemed nagu amuletid, mälestusesemed, kingitused, ehted võivad endas samuti väga kanda. Väega võivad olla seotud ka mõned arvud (nt 3), märgid ja sümbolid. Väe suunamisviisid Väge saab suunata sõnadega. Millegi välja ütlemine, millegi ära nimetamine võib muuta midagi hoopis teiseks
metsa (Heintalu 2006b: 58). Slaavlaste mütoloogias on puude tähendus kaksipidine. Näiteks, pajupuu on kiire kasvu ja viljakuse sümbol, kuid seal võis elada ka kurat või vetevana ( 2002: 69). Rääkides puust, kui traditsioonilisest hauaplaatide sümbolist (Lisa I: pildid 9, 11, 12), ei saa mööda minna maailmapuu mõistest. Üldiselt oli maailmapuu omapärane vahendaja kolme maailma vahel. Vertikaalselt jaotas ta ilmaruumi kolmeks tasandiks: kõrgema vaimolendite üllaim, lihtsurelike keskmine ilm ja siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite allilm. Horisontaalselt jaotas maailmapuu ilmaruumi neljaks ilmakaareks. Maailmapuu samastus 28 paljude rahvaste uskumustes saatuste raamatuga, sest tema lehtedele olevat kirjutatud inimeste saatused, iga inimsurmaga kukub ka leht puult. Antud kontekstis võib maailmapuud nimetada nii
Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. Ametilt arst
lahkunud magades Tervendamistoimingu käigus on samaanil vaja see kadunud hing üles leida ja omanikule tagasi anda. Kui see jõud annab tagasi, siis on haige päästetud Tervendamist on peetud samaani tähtsaimaks ülesandeks Samaanitrumm ja ekstaasitehnika Samaanid võivad olla nii mehed kui naised Surm seob inimesed keha ja hinge väärtustamise külge. Erinevad rituaalid enne ja pärast matusetseremooniad, matmispaik, vaimolendite uskumine, traditsioonid ja tseremooniad. Sellest tulenevalt loob omakorda religioon erinevaid surma ja matustega seotud traditsioone ja kujundab seeläbi surmakultuuri Usutavasti saab laps hinge, kui ema tunneb esimest liikumist, siis ei või enam loobuda lapsest Kalmed ja surnutekultus Kalmelt saab aru, milline on olnud surnu sotsiaalne/religioosne staatus Kalmudele viidud ohvreid toidu näol, pannakse pinkidele esivanemate hingede jaoks see
Pu ¨ had ehitised Riituste kohad, seotud kindla reeglistiku ja tabu- 104 126 dega. Laps Laps kui pere j¨atkaja, keda tuli kaitsta ning esivanemate 114 117 157 hingedega suhtlema o~petada. atoveering T~orjemaagiline s¨ T¨ umbol, mis kaitses selle kandjat 109 ebasoovitavate vaimolendite m~oju eest. 138 ootuskiri Inimeste omavaheline kokkulepe oli p¨ T~ uha, sellele v~oeti 180 175 kinnitus ka vaimolenditelt. 156 Puhastusrituaalid Tegijale, teelisele k¨
piksejumalus. Rahvapärased nimetused, nagu Taevataat, Vanaisa, Taevaisa sisaldavad endas kujutlust nii loodusjumalustest kui ristiusu jumalast. Enne kalendrikuupäevi toimus ajaarvamine loodusemärkide ja -rütmide järgi. Pandi tähele, et odrakülviks sobib pihlaka õitsemise aeg, linakülvi ajaks toominga õitsemise aeg. Tööde alguse ja lõpu juurde kuulusid maagilised toimingud, ühised palvepöördumised üleloomulike vaimolendite poole. Kui tihti oli selleks vaja koguneda kodudest eemale hiide või mujale, seda me ei tea. Põllusaagi koristamise järel peeti lõikuspüha, kalapüügihooaja algul pöörduti palvusesõnadega vetevalitseja poole, eraldi tähtpäevaks sai karja esmakordse väljalaskmise päev, jne. Aastaringi täissaamiseks on olnud enam kui üks võimalus. Taimekasvu järgi võib selleks olla sügisene roheluse koltumine, päikese järgi otsustades aeg, mil päike käib kõige madalamalt,
annaabi.ee 
