Aga tema üleval elavad Irene TV ja preili Ronk kes hoolitsevad ja räägivad temaga kogu aeg mis talle ei meeldi. Ning kui Simme ja Frode olid juba sõbrad, siis Simme õpetas Frodele palju krutskeid.Ükspäev teagid nad sellist vigurit, hakkasid keset tänavat sõrmega taevasse vahtima ja siis need inimesed kes sealt möödusid hakkasid taevasse vahtima.Ning kui oli hulk rahvast koos, siis hiilisid poised minema ja üks paks mees hakkas käratsema, et mida nad siin üldse vahivad ja siis hakkasid kõik kära tõstma ja Hr. torm sai peaaegu "närvivapustuse" ! Siis nad tegid veel palju krutskeid n: Panid Hr. Tormile vee pange ukse taha et see sisse astuks ja muid selliseid vigureid. Aga kui Frode kooli läks, tegi ta seal ka palju krutskeid nimelt viskas salati leiva vastu tahvlit, pani äratuskella kappi jms. Kuid kui ükspäev Frode koos Stinnega koju tuli (oma kallimaga), siis prantsatas Hr.Torm uksest välja ja ütles, et teda on röövitud!Nimelt
Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud. Teel käib Lesta apteegis, küsib enese veel paariks tunniks vabaks ja siis liigub veider seltskond otseteed Lutsu korteri poole. Kõigi ees läheb Kippel Engelsvärgi kaubakastiga, aeg-ajalt lumekuule kontsade alt kraapides, siis Toots ja Teele uue ülikonna pärast riieldes, ning viimasena arglik Lesta enese ette naeratades. Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa
loomad, võideldes ellujäämise eest. Surma nägemine on muutnud nad külmaverelisteks. Kas on möödunud nädalad... kuud... aastad? Ei, ainult päevad. Me näeme aega enda kõrval kaduvat surijate kahvatutes nägudes; me ahmime süüa, me jookseme, me viskame, me laseme, me tapame, me lamame maadligi, me oleme kokkuvarisemas ja tuimad ja ainult see hoiab meid üleval, et on veel nõtgemaid, veel tuimemaid, veel abitumaid, kes meid pärani silmi vahivad nagu jumailaid, kellel mõnikord õnnestub isegi surma eest pageda. Ta tõdeb, et sõda ei ole see mida ta oli arvanud, ei olnud see mida õpetaja oli talle ja ta klassikaaslastele rääkinud. Kogu see sõda muutis inimese täielikult. Nad polnud enam noored, nad polnud enam valmis maailma vallutama, seadma kõrgeid sihte, olema elus edukas, elada normaalset elu ja nad ei suutnud inimestega suhelda nagu inimesed enne sõda. Üheks heaks näiteks on see kui Paul saab minna puhkusele
ahmime süüa, me Kolmas tase jookseme, me tapame, me Neljas tase lamame maadligi, me Viies tase oleme kokku varisemas ja tuimad, ja ainult see hoiab meid üleval, et on veelgi nõrgemaid, kes meid päranisilmi vahivad nagu jumalaid, kellel mõnikord õnnestub isegi surma eest pageda. Hommik on hall, ja siis oli Muutke teksti laade veel suvi, kui me eesliinile Teine tase läksime, ja meid oli sada viiskümmend meest. Nüüd Kolmas tase külmetame, on sügis,
rajama. Kaugemale kõndides, nägid mehed taamalt suitsu taevasse tõusmas. Kanged mehed kiirustasid suitsu juhil sammuda kuni jõudsid kuristiku koopani, kus vanamoor pajal sööki valmistas. Mehed oli pikast rännakust väsinud ning palusid eidel lisada patta ka nende osa, lubanud ise pada valvama jääda. Eit nõustunud, kuid hoiatanud neid veel võõra varga eest. Kanged mehed lubanud, et leemuga ei juhtu midagi, et nad korda mööda katelt valvavad ning valvsa pilguga vahivad. Eit läinud seepeale põõsastikku magama. Ka Sulevipoeg, Olevipoeg ning Kalevite kallis poeg heitnud magama, jättes Alevipoja pada valvama. Mõne aja pärast ilmunud muru seest välja härjapõlvlane, kes salalikul sammul pajale lähemale astus. Härjapõlvalane oli kolme vaksa kõrgune, kitsehabe lõua all ning sarvekesed kõrva taga, kaelas olnud härjapõlvlasel kuldkellakene. Härjapõlvlane hakanud Alevipoega paluma, et too lubaks leemt maitsta, Alevipoeg aga ei lubanud.
meest rusikatega taguda, et ta ärkaks ja kaasa läheks; kõigil on silmad põletikulised, käed katki, põlved verised, küünarnukid marraskil. Kas on möödunud nädalad ...kuud...aastad? Ei, ainult päevad. Me näeme aega enda kõrval kaduvat surijate kahvatutes nägudes; me ahmime süüa, me jookseme, me viskame, me laseme, me tapame, me lamame maadligi, me oleme kokku varisemas ja tuimad, ja ainult see hoiab meid üleval, et on veelgi nõrgemaid, veelgi abitumaid, kes meid pärani silmi vahivad nagu jumalaid, kellel mõnikord õnnestub surma eest pageda.''  oli laastavalt kurb. Kas suudaks keegi ette kujutada seda valu, mida pidid tundma nende vanemad, kelle pojad lahinguväljal langesid? Terved elud varisesid kokku kuuldes uudist, et ,,nende poeg võitles vapralt." Ka seda võib nimetada kadunud põlvkonnaks, kuna paljud neist ei suutnud siin ilmas enam ilma pojata elada. Minu arvates oli kõige raskem neil emadel, kelle pojad
sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurgal , aga siis ta märkas, et tal olid paelad lahti, kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle pea püsti tõstis oli kohvik juba kadunud, ja ta paiknes endale täiesti tundmatus kohas, Karina eksis ära. Ta leidis raamatupoe, kus talle suruti peale mingit ennustamisraamatut, kuid mingi ratastoolivend krahmas selle talt käest. Karina hakkas haiglasse liikuma
sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurgal , aga siis ta märkas, et tal olid paelad lahti, kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle pea püsti tõstis oli kohvik juba kadunud, ja ta paiknes endale täiesti tundmatus kohas, Karina eksis ära. Ta leidis raamatupoe, kus talle suruti peale mingit ennustamisraamatut, kuid mingi ratastoolivend krahmas selle talt käest. Karina hakkas haiglasse liikuma
perenaiseks, oma poega üles kasvatada, aga selle asemel tegi ta enesetapu. Ise ta ütles raamatus, et ta võib sandina ka elada. Miks ta siis otsustas kergema tee võtta ja ennast tappa? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Villu oli kõigist teistest ilusam ja tugevam (,, .. nad ei kannata sind, sa oled neist tugevam, meeldid tüdrukutele rohkem kui nemad." ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat, aina vahivad ja vahivad..). Tal pole paremat silma, ta kogemata Annaga metsas joostes kaotas selle (,,Oli sul vaja ühe silmaga jääda ?" ). Alati kui Villu millestki räägib, siis teeb ta seda suurelt ja laialt, eriti täpselt, ta teab, mida ta tahab, see teeb ta unistavaks inimeseks, lisaks on ta ka väga täpne ja üksikasjalik, mis teeb ta asjalikuks (,,Veel tänavu ostaks uued põllutööriistad, masinad, paar hobust ja sügisel tõmbaks söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma.").
teistelt külaelanikelt. Liina aga armastab sellele vaatamata kubjast Reinu, kes endiselt mõisapreilist unistab. Nõid Miina räägib sellest loost rehepapile, kes oma tarkuse ja kavalusega otsustab Hansule korraldada kohtumise mõisapreiliga. Mida Hans aga ei tea on see, et mõisapreili hoopis maskeeritud Liina olema saab. Kui kaks armunud noort aga kokku saavad, ei suuda kumbki neist sõnakestki suust saada. Istuvad vaid terve öö lumehanges ja vahivad üksteist. Pärast seda kohtumist on Hans tänu lumememme kaunitele sõnadele kindel, et mõisapreili teda armastab. Tema lumememm-kratt sulab, ning ta otsustab sõita mõisa, oma armastatule järele. Teel sinna aga tuleb Vanapagan Hansule järgi, ning keerab tal kaela kahekorra. Hansu surmast meeleheitele aetud Liina on valmis end uputama, sest nüüd oli tal kindel saatus abielluda Õuna Endliga, kes tema isale väga meeldis, ning kes talle ,,passima" pidi. Liina
BS aadlikud ei tunne end pikalt mugavalt, sest Katariina tahab balti provintside eraldiolemist likvideerida ja riiki ühtlustada saksamaal palju suguvõsasid, palju potentsiaalseid abikaasasid katariina oli peeter III abikaasa jõuab mõni kuu hiljem Peeter kõrvaldatakse ning Katariina saab võimule Katariina nägi, et Peetrist ei saa asja ja tõusis ise troonile katariina üritab kaotada balti kubermangude eripära provintsid vahivad nagu `hundid metsa poole' 1764 suur ringseis mööda eesti ja liivimaad (tartus katariina maja) venemaa pole valmis muudatusteks, mis ta teha tahab tahab kaotada pärisorjuse? mõisnikud pidid talupõegadele mõndagi jagama, et tööriist ära ei sureks, pärisorjuseta poleks talupojad saanud sellele loota, et mõisnik neid toidab jne "vallutatuil ei tohi olla suuremaid õigusi vallutajaist" 1782 kaotatakse tollipiir et vähendada eesti ja venemaa erisusi
Iga keskmine inimene selles maailmas on vang, aheldatud põranda külge. Need ahelad, mis hoiavad neid maa küljes, on tõekspidamised. Näiteks riided, inimesel ei pruugi olla väga palju raha, seega ta ei peaks väga suuri summasid raiskama riietele, kuid kartus, et riided ei ole piisavalt moodsad, sunnib teda siiski kulutama neid suuri summasid. Kartus, millest kirjutan, on inimese uskumuste kogum, millest kinni hoides, peabki inimene tähtsaks osta kallemaid riideid. Vangid vahivad seina kuni üks suudab põgeneda. Et selles maailmas põgeneda, tuleb mõista objekte, inimesi, linnu ja ühiskondi, isegi universumit tervikuna, põhjusega. Ei saa loota ettekujutlustele ja meeltele, et aru saada üldsusest. Koopa seinad on kaetud piltide, joonistuste ja märkmetega. Kõik need on seal koopaelanikele vaatamiseks. Need inimesed on poliitikud, äriinimesed, juhid kes söödavad tavainimestele, meile, iseenda ideoloogiaid, uskumusi erinevatest asjadest
Ma olen olnud terve elu suuremat kasvu, kuid mul pole sellepärast kunagi midagi tegemata jäänud. Ja nagu paljudel juhtudel kiusatakse selliseid nagu mina, kuid samuti pole mul sellel alal ka probleeme olnud. Mulle meeldib toimetada iseseivsalt või juhtida mõnda rühma. Mulle ei meeldi kui mind käsutatakase. Ma olen suhteliselt iseseisev, kuna mulle meeldub katsetada uusi asju üksinda nt. autot remontida. Ma ei salli selliseid inimesi, kes vahivad käed taskus, kuidas mina töötan. Ma ei taha olla kunagi teistest kehvem. Minu vanaisa on Päästeametnik ja kunagi võttis ta mind kaasa võistlustele, kus pidi ronima mööda redelti kolmandale korrusele ja ma võitsin selle oma vanuse klassis, kuna ma teatsin, et ma pean võitma, sest see ala meeldib mulle. Samas mulle ei meeldi, kui mind süüdistatakse asjades mida ma pole sooritanud. Mul on selline seitsmes meel, et ma tunnetan ära kui midagi hakkab valesti
Lõpuks tõttab Villule appi Kõrboja preili. Ta ei tee väljagi, et tema ümber seisavad külapoisid ja tüdrukud, ta näpib oma riiete kallal, nagu mõtleks ta Katku Villu juurde siia lõhutud kivide keskele magama heita, näpib seni, kuni ta saab kätte mingisuguse pehme, peene, valge ja kahiseva alusriide. Katsub seda lõhki käristada ja kui käed sõna ei taha kuulata, annab ta selle riidetüki Miku verisesse kätte ja näitab, mis see peaks tegema. Teised vahivad kui juhmid. Selline asi ajab mind nii närvi. Miks nad peavad seal lihtsalt vahtima? See ajab neid närvi, kes inimest aitavad. Katku Villu toimetatakse kohta, kus teda ravitsetakse. Ta üks silm ja käsi said kannatada. Kõrboja preili oli mures, et Villu nüüd täitsa pimedaks jääb. Õnneks arst ütles, et natukene ta veel näeb. Arsti juurest ära saades räägib Villu isa oma pojale, mis jutud külas ringi liiguvad. Räägitakse, et Villust saab uus Kõrboja peremees
Koolis käimine on ka väga raske tegevus, mõnel isegi pole töö ka nii raske kui meil õpilastel kes koolis käivad. Istuvad oma kontorites ,kirjutavad mingeid allkirju ja nii edasi, neid nimetatakse kontorirottideks .Aga õpilased see eest tulevad kooli, on ära pikad päevad istuvad tundides ,kuulavad ,õpivad, ei olegi nii kerge, võrreldes sellega, mis ametid paljudel on ja mis tööd teevad, istuvad oma kabinetis, soendavad tagumiku ja vahivad lakke või siis näitavad et teevad tööd ja kritseldavad nii sama paberi peale, see amet on lihtsalt paljudele sülle langenud, kes on rikkad võsukesed, need inimesed ei teagi mis asi see amet õieti tähendab, see amet lihtsalt neile sülle visatud, vaatavad miks mitte teha seda tööd ,kus ei pea midagi tegema. Niimoodi mina omale ametit ei taha, et keegi lihtsalt viskaks selle sülle, siis ei austata mind eriti, sest nad teavad et see on lihtsal viisil saadud,
" Doktori peast oleks nagu läbi käinud tornaado - kõik segi paisanud, kõik laastatud. Vismar võttis värisevate kätega lauasahtlist rahustavad tabletid, sõi neid ning kukkus lauale. Sinna ta jäigi.. kuni järgmise päeva pärastlõunani. Hommikuti, tavaliselt kella kaheksa paiku, jagavad medõed patsientidele hommikusööki. Novembrikuu hommikupoolikul, kui õed jõuavad südameraviosakonda, pillavad nad ehmatusest nõud käest, märgates, et kaks vanakest vahivad silmad suured lakke ega liiguta sõrmegi. Otsemaid tormavad nad dr. Pae juurde, kes käe pulsi mõõtmiseks välja sirutab. ,,Siin ei anna enam midagi teha  toimetage need Maksimile, küll tema neid juba uurida vastavalt oskab," lausub Pae ning läheb tagasi oma kabinetti. Ta peas hakkavad mõtted lõnga kujul hargnema. ,,Kuidas on võimalik, et nii lühikese ajaga meie, minu ja dr. Vismari haiglas, nii palju patsiente sureb? Kas maamunal on tõesti juba liiga palju inimesi, et neid vägisi
Litootes ehk poeetiline vähendus on hüperbooli vastand. Nt Sügisetuul / raputab puul / küürutab kõveral kõrrel / kui sandike! (J. Liiv); Oh ma vaene Koidula, / varsti ussitoidula! (A. Vihalem); mis nüüd mina, väikene inimene, selle kohta ikka öelda oskan Väljendid teosammul käima, imepisikene Isikustamine ehk personifikatsioon on elava olendi omaduste või tunnuste ülekandmine nähtustele, esemetele, mõistetele. Päike irvitab soo peal, majad vahivad üle lagendiku, emake loodus, öö võttis linna oma hõlma, tuulesellid; ja me läheme läbi mere / mis tõuseb me vastu tige (PE. Rummo) Sümbol ehk võrdkuju (kreeka k  märk, tunnus) on stilistiline termin, kus üksiku ja konkreetse kaudu väljendatakse üldist. Nähtuste, eseme või nähtusterühma tähistamine piltlikult mingi muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. Nt J. Krossi romaan ,,Taevakivi". Mõtlemiseks sümbolpealkirjad: J. Liiv ,,Vari", A. Kitzberg ,,Libahunt"
inimeseks! Ja meie kingime sulle üliinimese!" Ja kõik rahvas hõiskas ja laksutas keelt. Kuid Zarathustra sai kurvaks ja ütles oma südames: ,,Nad ei mõista mind: ma pole suu neile kõrvule. Liiga kaua olen elanud mägedes, liiga palju olen kuulanud ojade ja puude kohinat: nüüd kõnelen neile kui kitsekarjaseile. Vankumatu on mu hing ja kirgas kui mäed hommikutunnil. Aga nad peavad mind külmaks ja mõnitajaks kurjade naljadega. Nüüd nad vahivad mind ja naeravad: ja naerdes veel vihkavad mind. Jää on nende naerus." 6 Siin aga sündis midagi, mis tegi kõik suud sõnatuks ja kõik pilgud tardunuks. Sest vahepeal oli köietantsija asunud tööle: ta oli väljunud väikesest uksest ja kõndis nüüd köiel, mis oli tõmmatud kahe torni vahele, nii et see rippus turu ja rahva kohal. Kui ta parajasti pool teed oli käinud,
Danielle: Sa oled peast veidi põrunud, kulla sõbranna, kui sa tõesti nii arvad! Adeele: Aga vaata, kui elegantselt ta meid põrnitseb! Isegi minu kihlatu ei vahtinud mind sellise kütkestava pilguga, nagu see noormees siin... Danielle: Ta on maakas! Adeele: Ja mis sellest? Vead ju ongi parandamiseks mõeldud! Oi, siin saab veel nalja!!! Marc: Ee...vabandage, et ma teid segan, kuid mul oleks vaja nüüd kuidagi mööda minna, leedid! Danielle ja Adeele vahivad talle otsa, teda pealaest jalataldadeni pilguga mõõtes. Danielle: Aga kuule...äkki teeks tõesti ühe proovikatsetuse, et vaadata, kas armastus ikka päriselt me südames magab. Adeele: Arvad? Mulle tundub see mõte üsna intrigeeriv! Danielle ja Adeele kihistavad omaette naeru. Marc: No ma lähen siis...head päeva... Danielle: Oota! Tule parem meiega! Adeele: Just! Mulle just meenus, et järgmisel nädalal on maskiball  meil on vaid seitse päeva sind korda seada ja tantsima õpetada.
tema nii noor oleks siis ega tema ka Hinnu ära ei võtaks. Riina tahtis teada miks ta nii arvab. Liisu vastas et Hinnu suguseid palju küll Miina veel leiab ega ta hallitama veel lähe. Ikka õitseb nagu maasikas murul. Riinu vastu, et Hinnul üks kirst seal palju raha sees, ja Hinn teeb head tööd ka ja jahu, mis sulle väga maitseb. Liisu sõitles, kuigi polnud abi, ta kõngutas pead selle üle, mis Riinu lõpetuses oli nimetanud. Liisu arvates on ka Hinn nagu hunt, tema silmad vahivad nagu rebasel, kui kanavargilt tuleb. Liisu on sama arvamusel nagu Miina Hinnust. Riinul lõi nagu noaga rinnust läbi. Ega sa usu et meie Hinn. Liisu räägi loo, kuidas Hinn ükskord tüli hoos, üritanud ära kägistada Kadaka Jütsi, aga siis rahunes maha nagu lambatall, jooksis uksele ja vaatams et rohkem pealtvaatajaid ei oleks olnud. Riinu juuksed tükkisid pea püsti. Riinu oli Hinnule veel 100 rubla võlga, aga Hinn ei olnud sellest rohkem rääkinud ja see kivi langes südamelt
Leitakse kahest esemest koosnevaid hulki õpiku pildilt ja ümbrus- konnast. Meisterdatakse kahest kirjaklambrist kett. Kirjaklambrikettide meisterdamine võiks olla väikseks käeliseks harjutuseks enne kirjutamise juurde asumist. Kui õpitakse juurde uus arv, võib ketti ühe lüli juurde lisada. Edasi järgneb töö tööraamatuga. Tööraamatu pildil oleva sussipaari kirjeldamisel kasutatakse ka mõistet paar. Õpitakse kirjutama number 2. Mõistatusi Kaks venda vahivad vette, aga ei saa iial kokku? (Jõekaldad) 22 Kaks paati merel, üks tõuseb, teine vajub? (Kuu ja päike) Kaks venda ees, kaks taga, tõttavad kõik, aga ükski ei pääse teisest ette, ükski ei saa teist kätte? (Autorattad, vankrirattad) Arv ja number 3 Tööraamat lk 48 ja 49 Arvu 3 ja igat järgnevat naturaalarvu õpitakse tundma samuti nagu arvu 2. Lähtutakse viimati vaadeldud hulgast. Arvu 3 õppimisel lähtutakse
elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Maalide värvitehnika on õrnem, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. ,,Lipuehteis tänav", ,,Trouville'i afisid". A. Derain (,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild") ja M. de Vlamink (,,Deraini portree") kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. G. Rouault  erandlik kuju foovide hulgas, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. ,,Salongis"  arusaamatud juhmardid vahivad näitusel pilti. Nooruses töötas ta klaasimaalijana kirikuakende restaureerimisel. Roualuti hilisema loomingu sisu oli religioosne. Rouault oli vitraazimeister, matkis oma maalides vitraaze  mustad ribad kinnitavad värvilaike. ,,Kristus eeslinnades." Kubism Kubism on üks 20nenda sajandi alguse moodsa kunsti stiilidest. Kubismi rajajateks peetakse P. Picassot ja G. Braquet, kes küll kumbki ainult selle stiili juurde pidama ei jäänud. Picasso
Ja mul oleks nii vaja ennast soojendada. Mu saapad on märjad, ja pealegi need neetud veskid, mis kõik oma pisarad mulle selga valasid! Kuradi piiskop oma veskitega! Tahaksin meeleldi teada, mis sihuke piiskop veskitega teeb! Kas ta mõtleb möldriks hakata? Kui talle selleks ainult mu needmist vaja läheb, siis võib ta selle saada ja temaga koos ta katedraal ning ta veskid! Küll näeme, kas need molutajad mind läbi lasevad! Mis nad seal õieti teevad! Soojendavad ennast, tore lõbu! Vahivad, kuidas sada haokubu põlevad: tore vaatepilt!» 3 2 Ligemalt asja uurides nägi ta, et ring oli palju suurem kui vaid lihtsaks soojendamiseks kuningliku lõkke juures, selge oli ka, et vaatlejate hulka ei tõmmanud siia kokku ainult nende saja põleva haokoo ilu. Laial vahemaal rahva ja lõkke vahel tantsis noor tütarlaps. Kas too noor tütarlaps oli inimene, näkineid või ingel, seda ei saanud Gringoire, see
annaabi.ee 
