Vahetuslaps" Christine Nöstlinger Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier (Waldi) on tavaline 13 aastane koolipoiss, kellel on 15. aastane õde Sibylle, kes on väga nutikas ja pedandist ema, kes alati tänitab Ewaldi hinnete kallal ning käib õpetajatelt talle paremaid hindeid nurumas. Ja nii ka ühel päeval nägi Waldi, et ema nurub inglise keele õpetaja käest rahuldava asemel head ning õpetaja ei hakanud tegema Ewaldi emale karuteenet ja pani ikkagi rahuldava. Kodus rääkides teatas ema Waldile, et ta tahab saata ta inglismaale kolledzisse ja isa oli ka sellega nõus, sest ema meelest on Waldi th-de sisistamine ja üleüldse hääldus kohutav ning see mõjuks talle hästi.Waldile tundus see katastroofiline ning ta õde keerutas ta sealt välja kuid ühel päeval sai Waldi teada oma klassiõe Lene käest,
.Lk5 Tegelased....................................................................................................................... ...Lk7 Kokkuvõte....................................................................................................................... ..Lk8 Autorist........................................................................................................................... ...Lk9 Sissejuhatus See raamat räägib poisist nimega Ewald Leonhard Stefan Isidorist (ELSI), tema suvevaheajast, tema sõbrast ja tema inglise keele hindest. Ta on loo alguses kolmteist aastat ja üks nädal vana. Loo lõpuks saab ta kolmteist ja seitse nädalat vanaks. Ülevaade raamatust See raamat räägib poisist nimega Ewald. Ta on tavaline poiss kellel läheb inglise keeles normaalselt, aga mitte tema ema arvates. Tema ema tahab, et tal oleks
"Videvik" Helen Heinat 205 MRA "Videvik" on ülemaailmselt hästi tuntud. See on üks praeguse aja suuremaid filme, millel on tohutu fännibaas. Ta on võrdväärselt populaarne Harry Potteri saagaga. Ainult, et Harry Potterit loetakse ja filme vaadatakse igas vanuses, aga "Videvik" on põhiliselt teismeliste lemmik. Stephenie Meyer on loonud fantaasiarikka ja romantilise teose, mis on miljonites inimestes huvi tekitanud. Film algab sellega, et peategelane Isabella ( Kristen Stewart) kolib Arizonast oma isa juurde. Isa elab Ameerika ühes kõige vihmasemas kohas, linnas nimega Forksis. Kuigi Bellale ei meeldi vihmased pilves ilmad ja isegi rohelus, ta ikkagi kolib isa juurde, sest ta tahab parimat oma emale. Ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees
kõige paremini läbi nad hakkasid kohe läbi saama kui Bella alles sinna kooli läks, lisaks veel Angela ja Ben ning Eric ja Katie Lisan ka mõned pildid tähtsamatest tegelastest kes filmis mängisid. Getter Klaas Bella Swan Edward Cullen Alice ja Jasper Cullen Pildil on Bella koos Cullenitega. Alustades vasakult: Alice, Emmett, Bella, Edward, Rosalie ja Jasper. Jacob Black Kokkuvõte Meyeri Stephenie vampiirisaaga kolmanda raamatu ,,Päikesevarjutuse" kohta:
minema.Balletti stuudios näeb Bella ,et tema ema polegi seal. James peaaeg tapab ta, kuid Cullenid päästavad Bella. Nad tapavad Jamesi ja toimetavad Bella ohutult haiglasse. Näitlejad: Kristen Stewart Bella Swan Robert Pattinson Edward Cullen Peter Facinelli Carlisle Cullen Elizabeth Reaser Esme Cullen Ashley Greene Alice Cullen Kellan Lutz Emmett Cullen Nikki Reed Rosalie Hale Jackson Rathbone Jasper Hale Billy Burke Charlie Swan Cam Gigandet James Rachelle Lefèvre Victoria Edi Gathegi Laurent Sarah Clarke Renée Dwyer Taylor Lautner Jacob Black Christian Serratos Angela Weber Michael Welch Mike Newton Anna Kendrick Jessica Stanley Gregory Tyree Boyce Tyler Crowley Justin Chon Eric Yorkie Lavastaja - Catherine Hardwicke Produtsent - Mark Morgan Stsenaarium - Melissa Rosenberg, Muusika - Carter Burwell Aasta - 2008 Esilinastus - 21. november 2008
Huckleberry Finn ja Tom Sawyer leidsid kulda ja nad said selle raha endale. Üks lesk võttis Hucki oma juurde elama aga Huckile ei meeldinud seal elada ja ta vahest magas väljas. Huck käis koolis ja õppis lugema ja kirjutama. Varsti ilmus linna jälle Hucki paps, kes võttis Hucki enda juurde ja lukustas ta ühte onni. Poiss tahtis onnist põgeneda ja tal oli ka selleks plaan ta tappis ära sea ja valas igalepoole verd. Huck põgenes ja terve linn arvas, et mõrtsukad tapsid Hucki ära. Poiss suundus oma kanuuga Jacksoni saarele. Saarelt leidis Huck Jimi, kes oli ori. Jimi oli tahetud maha müüa ja sellepärast oli ta põgenenud. Nad elasid kahekesi koss saarel, kui ühel päeval tuli Huckil mõte linna minna ja teada saada mis seal toimub. Ta pani endale tüdruku riided selga ja läks oma kanuuga linna. Linnas rääkis talle üks naine, et arvatakse, et Jim oli HUcki tapnud ja Jimi leidmiseks antake raha. Naine rääkis, et ta teab kus Jim on
.. 5. Peatükk öösel kui nick koju tagasi sõitis, oli gatsby maja tuledes. gatsby ise tuli ka välja ja lepiti kokku daisy tulemise aeg. Ühel õhtul ilmus Gatsby nicki uksele. ta oli väga üles löödud, aga näost kaame. Ta ei jaksanud kuidagi daisyt ära oodata, kuid kui ta tuli, oli kõik ta sära täis. toas valitses aga pidevalt ebamugav vaikus. Ühel hetkel taipas nick ära minna. Gatsby aga jooksis talle järele ja teatas, et on teinud suure vea. kuid nick rahustas ta maha ja satis tuppa tagasi. nick läks õue ja oli seal u 45 min. tuppa naastes oli seal toimunud muutus: daisy oli pisarais, gatsby säras. endisest kohmeutsest polnud jälgegi. kuna nüüd oli ka vihm järele jäänud, nõudis gatsby, et tuleb tema maja vaatama minna. kõik toad käidi läbi. nickil ei lubatud lahkuda. lõpuks paluti üks mees klaverit mängima ja siis lahkus ka nick. 6. peatükk Gatsby juurde ilmus reporter, kes olevat paljude tema külaliste suust kuulnud huvitavaid
Kui Julie ja Jack tegid söögilauas nalja isa aianduse-armastuse vastu, tõusis isa lauast ja lahkus. Isa kohta nalju ei tehtud, sest need polnud naljakad. 4. Ta oli oma ideede mõistlikkuses nii veendunud, et pigem piinlikkuse kui hirmu tõttu ei vaielnud keegi plaanile vastu. (lk 14) Jacki isa otsustas piirata maja nii eest kui ka tagant ühtlase betoontasandikuga. Pärast südamerabandust ei olnud ta suuteline aeda korras hoidma ning arvas, et nii on korralikum. Isa kardeti ning teda pidi kohtlema austusega. Jackile betoontasandiku idee isegi meeldis, sest betooni segamine ja selle määrimine üle maatasa tehtud aia oli põnev keelumaiguga tegevus. Kõik reeglitevastane oli erutav. 5. Õhtuti jäi ta tihti koju juukseid pesema või oma tumesinise kooliseeliku volte triikima. (lk 17) Julie tegeles jooksmisega ning oli ka üks kiiremaid. Talle kuulusid juba kohalikud alla
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid,
Aerutati parvega jõe keskel. Laeva nimi oli Must Tasuja. Magati lageda taeva all. Mõeldi mereröövlitest ja söödi liha. 14.peatükk Mereröövlite tore elu. Hommikul ärgati ja Tom hakkas mereröövlite elu peale mõtlema. Mässati poistega. Nad praadisid kala ja sealiha. 15.peatükk Tom külastab salamahti kodu Tom läks tagasi linnapoole, hiilis salaja tuppa. Kõik muretsesid. Tom läks jälle parvega minema. 16.peatükk Esimene piip. Ma olen kaotanud oma noa. Ütles Joe Otsiti kilpkonna mune. Leit päris palju mune milles saab munarooga teha. Lõbutseti niisama. Tom kaotas oma talismani ja mõtles Beckyst. Kardeti et keegi on kuskil põõsa taga. Imelik valgus oli seal. Laager oli läbimärg. 17.peatükk Mereröövlid omaenda mastusel
Ühel päeval oleks Tom peaaegu vitsa saand, nimelt sõi ta moosi, kuid jõudis õigel ajal ära joosta. Järgmisel päeval tegi ta poppi, kuid pärast mõningat küsitlust ei saanud tädi Polly sellest aru. Aga kui Tom näitas, et tema krae on korralikult kinni õmmeldud, mitte lahti rebitud pani Sidney tähele, et tädi õmbles valge niidiga, aga Tomil oli krae õmmeldud musta niidiga. Seejärel jooksis Tom kiiresti õue ja plaanis Sidile kättemaksu. Õues kohtas ta aga uustulnukat, kes oli korralikult riides ja kohe algas käts
Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann. Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat kraami ta ei puutunud
Siis jooksid lapsed jälle kodust ära ja kerjasid raha. Tänu jõuludele olid inimesed lahkemad ja neil jäi söögi pealt raha ülegi ja nad ostsid rakette uue aasta saabumiseks. Muidugi lasid nad palju pauke enne ära, aga vana aasta õhtul nad lasid kõige suuremad raketid õhku. Siis rääkis Ken veel pika jutu, kuidas tema tänavale sattus ja seekord tõstis ta kuuenda näpu, mis tähendas, et ta polnud ema juba kuus aastat näinud. Järgmisel päeval varastas Mattias veel ühe poisi suusad ära ja Martin õpetas teda suusatama. Ühel päeval nägi Mattias ühes aias väikeseid kutsikaid ja läks neid paitama. Siis ta võttis ühe sülle ja pani jooksu. Kodus võttis ema kutsika ära, läks kohe sellega kodust ära ja tagasi tulles ütles, et ta olevat selle maha müünud ja kopsaka raha selle eest saanud. Hiljem sai
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased.
Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest
Sinna ehitati peale seda talu. IX Muutused Suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks
Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest
Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutada, kuna see oli omamoodi kinnas. Alli oli selle kinda kõik luuletusi täis kirjutanud. Sellest ta oskas hästi kirjutada
Cedric hüüdis ema kallimaks mitte emaks, sest nii kutsus teda ka isa. Cedric õppis varakult lugema ja rääkis tõsistest asjadest (poliitikast). Cedric suhtles täiskasvanud inimestega. Ta võis nendega pikalt arutada maailma asjadest. Tema parimaks sõbraks oli õel kaupmees Hobbs, kes armastas Cedricut väga. Teine hea sõber oli kingaviksija Dick. Ühel päeval, kui Cedric vestles Hobbsiga krahvidest, et need ei ole head inimesed, tuli Cedricule järgi Mary (Cedricu hoidja ja sõber) ning viis ta koju, sest ema pidi temaga kohe kõnelema. Kodus oli võõras mees, nimega Havisham. Ta oli advokaat, kes teatas, et Cedricul on Inglismaal vanaisa krahv Fauntleroy ning Cedric peab temaga kaasa minema Vanaisa on väga haige ja Cedric on ainuke pärija, kellest saab krahv. Cedric oli väga elevil kuid tal oli kahju lahkuda oma sõpradest. Cedricul oli väga palju küsumusi Havishamile ning nad vestlesid pikalt
Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke nägemas. Oma tuppa jõudnud vaatas ta seal ringi ja nägi peeglilaual Reimo pilti. Tüdruk võttis pildi ja viskas selle karjatades vastu seina. Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks. Tüdruk ei suutnud enam selles toas olla, sest igalt mööblitükilt vaatas vastu Reimo nägu. Poiss oli seal sadu kordi viibinud. Heidi otsustas välja minna, ta jättis
olid selle tulemusel rikkad, tikuti ikka sinna randa vargile, kuid Põhja Konn tappis kõik võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei
lauda otsustas L minema minna. Tülitsesid. L läks Riisiperre, kus elas tema ema ja õde Ingela. Ema arvates oli G hea mees, sest käitus alati korralikult kui nad seal käisid. Ning ema arvas, et G käitumise põhjuseks on L vingumine. L ei teadnud, kuidas ema suhtub sellesse et ta lastega sinna läheb ning ka veel koer kaasas on. Ema ei sallinud loomi. MUSTLANE- Ema ütles, et L on nagu mustlane kes koos lastega ringi rändab. E lubas anda neile magamisaseme. Ei saanud öösel magada. Arvas, et G tuleb teda kohe ema juurest otsima. E arvas, et kõik on L süü. L läks koeraga jalutama. Inx vaatas laste järele, kuid korraks teise tuppa minnes lõhkusid lapsed peegli ära. E oli väga vihane. Inx lubas L Gerdiga aidata, sest teadis millin tropp G on.Gmängis teiste ees head pereisa. L leidis lehest 1 kuulutuse. Kalamajja, 3000. Inx ja teised läksid kelgutama. Tagasi tulles nägid G audit. Otsustasid veel jalutada
ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel - Santiago mõtiskles, et kas neiu teda veel ikka mäletab, seekord kavatses ta tüdrukule rääkida, kuidas ta lugeda oskab: ta oli 16. eluaastani õppinud seminaris, vanemad tahtsid, et temast saaks preester, kuid poiss ihkas maailmas hoopis ringi rännata ja nii ta teataski oma vanematele, et temast saab karjus
asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased.
Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot
Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges
pealegi nii üksikasjaliselt, nagu oleks Andreuccio ise seda jutustanud, öeldes ka, kus ta siin peatub ja milleks ta siia on sõitnud. · Kui tüdruk oli täpsemad andmed saanud, tegid ta kavala salaplaani ning koju jõudes andis ta eidele tööd terveks päevaks. Õhtul saatis ta Andreuccio juurde ühe väikese tüdruku(kelle ta oli just sellisteks otstarveteks välja õpetanu), kes läks ja ütles Andreucciole et üks daam tahab temaga kohutuda. Ta arvas kohe, et daam on temasse armunud jne. Peale seda küsis väike tüdruk, et kas ta tuleb kohe kaasa ning Andreuccios oli nõus ning läks tüdrukule järele. Daam ootas teda juba lävel ning kui ta kohale jõudis siis hakkas daam teda kohe kallistama ja suudles teda pisarsilmis laubale. · Tüdruk võttis talt käest kinni viis ta saali ning sealt edasi oma tuppa, mis lõhnas roosi ja apelsiiniõite järgi. Daamil rippus varnas rohkesti riideid ja toas
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
Tegelased: Poiss Vanaema lapselaps, julge, leidlik, rõõmus. Vanaema Tark, ettevõtlik, rahulik. Suur Ülemnõid Hirmuäratav, juhtiv Härra ja proua Jenkins Ahne Bruno Jenkinsi vanemad, rikkad, vihased Bruno Jenkins Maias, ahne, laisk Härra Pillikeel Valvas, Nõudlik See lugu leiab aset maailmas, kus igas riigis on nõidu. Nad on hästi maskeeritud naised, kelle soov on puhastada maailm lastest, sest nad haisevad nagu koerakaka. Kuid ühel päeval hukkusid ühe poisi vanemad liiklusõnnetuses ja ta pidi oma vanaemaga edasi elama. Ta vanaema oli pärit Norrast, kus teadsid kõik inimesed nõidadest kõike, sest esimesed nõiad ilmusid just Norrast. Ta vanaema õpetas talle, kuidas nõidu ära tunda, ja nendega hakkama saada. Poisi vanemate testamendis oli kirjas, et ta peab koos oma vanaemaga elama tema sünniriigis- Inglismaal. Poiss läks käis seal koolis, ning kui saabus viimane õppeveerand otsustas vanaema sõita suvevaheajaks Norrasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
