10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marxuuh
Õppematerjali autor
4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita; 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist; 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
tühjakskirjutamiseni, auto kuni selle mahamüümiseni jne) selle ostja omand, siis teenus ei saa muutuda omandiks, see haihtub, jättes kliendile vaid külastuselamuse, kogemuse ja mälestused. Mis siis juhtub, kui need kehvad on? Teenuseid liigitakse ja rühmitatakse väga mitmeti. Üheks selliseks viisiks on teenuste rühmitamine tuum- ehk põhiteenusteks (nt restoranis toitlustusteenus, hotellis majutusteenus jne), tugiteenusteks (ilma milleta tuumteenust üldjuhul ei saa pakkuda, nt restoranis ettekandjateenus, hotellis vastuvõtuteenus ja toateenindusteenus jne), lisateenusteks (mida klient või külastaja saab eraldi osta), täiendteenusteks (mis lisavad tuumteenusele erilist lisaväärtust ja mille eest enamasti kliendilt raha ei küsita) ja teenindusteenuseks (kuidas klienti teenindatakse ehk millisel moel toimub teenuse viimine kliendini). Tegelikult on kõik
4)Ebaviisakas käitumine klientidega Kui öelda kliendile "ei", siis tegelikult tema vajadus jääb ju ikkagi püsima ja see ajab teda raevu. Ja siis visatakse veel õli tulle, öeldes talle, et "ärge rääkige minuga sellisel toonil". Või "mina ei pea selle asjaga üldse tegelema". Pretensioonikas kliendis nähakse pigem kõige ärarikkujat kui võimaluse pakkujat. Siit küsimus: "Kellel on õigus öelda kliendile "ei"?" 5)Vastutusest möödahiilijate ajastu "See ei ole minu rida" või "see ei ole minu töö" on vastutusest möödahiilijate kreedo. Need inimesed, kes vastutust võtavad, on nii haruldased, et tihtipeale saavad nad selle eest preemiaid. Nendest kirjutatakse lausa artikleid. Siit küsimus: "Kas inimene, kes võtab vastu pretensiooni või kaebuse, tegeleb sellega või vähemalt jälgib selle käiku kuni lõpuni välja?" 6)Oluliseks peetakse vaid kliendi rahulolu Rahulolu on tegelikult lojaalsuse kõige madalam vorm. Rahulolev klient käib igas
enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Enesekehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Kehtestavalt käitudes säilitatakse enesest lugupidamine ja rahuldatakse oma vajadusi, seejuures teise inimese vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata (Vadi 1996, 196). 2
sõbralik/mittesõbralik teenindamine, atmosfäär, usaldatavus, kiirus). + ettevõtte imago!!! 7. Mida tähendab definitsioon: Teenus on terviklik külastuselamus? Kliendi jaoks on see kogu protsess teenuse saamisel alates esmakontaktist lõpetades lahkumisega, saades kaasa tunded ja emotsioonid. 8. Millised on klientide põhiootused, vajadused, soovid, motiivid seoses teenuse ja teenindamisega? Nt hotellis: ootused hea teenindus, vajadused ööbida, süüa,pesta; soovid nt 4 jäätisepalli asemel 2. Järgmised vajadused ja soovid on suuremal või väiksemal määral kõigil klientidel: · olla teretulnud · saada toodet/teenust õigeaegselt · tunda ennast mugavalt ja turvaliselt · olla mõistetav · saada abi ja toetust · tunda end tähtsana · olla äratuntud ja meeldejäetud
....................................................................................................... 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Oma ettevõttepraktika sooritasin peamiselt Haanjamehe Talus, kuid olin abis ka Kubija Hotellis. Kuna õpin maaturismi võtsin enda praktikakoha valiku eesmärgiks leida maaturismi ettevõte, mis klapiks just minu kujutlustega ehtsast maaturismist. Haanjamehe Talu asub Haanja järvede ja metsade vahel, kaugel mürast ja ülerahvastatusest, lähim pood 17km kaugusel (Võrus)- kõik, mida ma otsisin on selles ettevõttes olemas. Ettevõtte üks suurimaid plusse on Green Key omamine, mis näitab, et ettevõtte koostab oma tegevuskava lähtuvalt keskonnast ja selle vajadustest.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond SUGARCLUB Uurimustöö Juhendaja: dotsent Tiina Merkuljeva Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Pragusel ajal on peaaegu et traditsiooniks saanud iga nädalavahetuseline pidutsemine. Olgu selleks kodused peod, väljas sõpruskonnaga kokteiliklaasi taga aja veetmine või täiesti tavaline reedene filmiõhtu pärast südaööd leiavad paljud noored end ikka ööklubidest. Otsustasime grupiga anda teeninduskvaliteedi hinnangu Pärnu ühele külastatavamale klubile ööklubi Sugar. Uurimustöö on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa ettevõtte tausta kirjeldus ja teeninuskvaliteedi hindamisega seotud teoreetiline taust. Töö teine osa koosneb andmestikust, kuhu on kogutud kirjeldus, kuidas koostasime SERVQUAL ankeedi, millised olid uuringu tulemused ning järeldused. 1. ETTEVÕTTE TAUST 1.1.Teeninduskvaliteedi hindamisega seot
David H. Maisteri on välja töötanud lahendused järjekordade ootesituatsioonidele. „Tühja koha“ situatsiooni kohaselt piisab klientide jaoks ootesituatsioonide meeldivamaks muutmiseks mugavatest toolidest, meeldivast muusikast, õigest sisekujundusest — kõigest sellest, mis looks meeldiva keskkonna ja aitaks ootamisele kuluvat aega sisustada. „Jalg ukse vahel“ lähenemise põhiline loogika seisneb selles, et kliendile luuakse mõningate tegevustega arusaam, et teenus on juba alanud. Tegelikult taluvad inimesed, olles aru saanud, et teenindamine on juba alanud, tunduvalt pikemaid ooteaegu (mõistuse piires). Teine psühholoogiline tähelepanek, millest käesoleva loogika puhul lähtutakse, on see, et klient muutub kiiremini rahulolematuks teenuse algust oodates, kui teenindamise keskel. „Valgus tunneli lõpus“ loogika tugineb sellele, et ootamise ajal, enne teeninduse algust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid