IP aadressid IP aadressid Klass Aadressite vahemik Kommentaar · A 0.0.0.0 - 127.255.255.255 V.A.A.A · B 128.0.0.0 - 191.255.255.255 V.V.A.A · C 192.0.0.0 - 223.255.255.255 V.V.V.A · D 224.0.0.0 - 239.255.255.255 · E 240.0.0.0 - 255.255.255.255 Alamvõrgud · 10.0.0.0 - 10.255.255.255 (üks A klassi võrk) · 172.16.0.0 - 172.31.255.255 (16 B klassi võrku) · 192.168.0.0 - 192.168.255.255 (256 C klassi võrku) Näide gw:217.159.152.33 inet addr:217.159.152.34 Bcast:217.159.152
tasakaalus 2. Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid jagunevad kaheks: biootilised ja abiootilised tegurid: Abiootilised tegurid - temperatuur, lumekatte paksus, valgus, tuul Biootilised tegurid – toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Antropogeenne tegur – inimtegevus (soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, metsade üleraie) 3. Ökoloogilise teguri graafiline kujutis 1-5 on sobimatu vahemik 5-10 raskesti talutav vahemik 10-20 optimaalne vahemik 20-25 raskesti talutav vahemik 25-30 sobimatu vahemik 4. Organismidevahelised suhted Sümbioos – erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu, mis on kujunenud evolusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. Näiteks: vetika- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust.
naeltes. Lihv 5: 13) Kuidas nimetatakse faasimuutust, mille tulemusena antud struktuur tekib? V) Faasimuutust, mille tulemusena tekib selline sturktuur nimetatakse euteksulamiks. 14) Tooge sulami põhimõtteline jahtumiskõver ja faasimuutus sellel. V) Tegu on mehaanilise seguga. (Graafik 3). Ülevalt alla vaadates: Vahemik 1: Kogu sulam on vedelas olekus. Vahemik 2: Üks osa sulamist muutub tahkeks kui teine osa on veel vedelas olekus. Horisontaalne joon jahtumiskõveral näitab hetke mis teise osa sulamist muutub ka tahkeks. Vahemik 3: Mõlemad sulami osad on tahkes olekus ja jahtuvad maha.
PA (Polüamiid) Polüamiid sobib kasutamiseks kohtades, kus on nõutud abrasiivkulumiskindlus. Põhilised tooted, mida polüamiidist valmistatakse, on hammasrattad, rullikud, tööstuslikud rattad, mehaanilised konstruktsioonid, pumba detailid ning liugurid. Omadused: Erikaal 1.14 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -40…+100 °C Veeimavus kuni 1,4% Hea kõvadus ning jäikus Kõrge vastupidavus löögile. Head libisemisomadused Vastupidav kemikaalidele ja lahustitele Suurepärased töötlemisomadused Värvus: Valge, must . POM (polüatsetaal) Polüatsetaal sobib eriti hästi nõudlikesse tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist valmistatakse on puksid, istud, hammasrattad, kruvid. Omadused:
S= n−1 S – Keskmine ruuthälve S S Elk − t < Elk 0 < E lk + t √n √n Elk 0 – õli tegelik keskmine elektriline tugevus t – väljavõtte normeeritud hälve Usaldatavuse vahemik kindlusega 0,95 korral on t=2,23 kui n=10 ja t=2,57 kui n=5[1] 2. Esimesed viis mõõtmist Õli 1 Õli keskmine elektriline tugevus: 206+109,6+28,1+74,2+29,7 Elk = ≈ 89,5 kV /cm 5 Keskmine ruuthälve: S= √ 21571,9 5−1 ≈ 73,4 Usaldatavuse vahemik: 8 73,4 73,4
54 54 8 55 56 6 56 56 58 4 58 59 2 61 63 64 0 64 0-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-89 65 69 72 78 79 80 82 83 83 83 84 90 Aasta 2009 vahemik 0-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 18 Xi 9,50 14.50 34.5 44.5 54.5 64.5 22 Fi 1 8 15 9 4 6 22 Pi 0,02 0,17 0,31 0,19 0,08 0,12 22 Xi-X 5,21 5,53 10,38 6,22 2,77 4,15 23 (Xi-X)2 10,42 11,06 20,76 12,44 5,54 8,3
tipul, samuti ,,lameneb" kobrutav hoogademed, võimalik pind kohas, kus pilv jäätub. on äike. Suure Rünksajupilved Cumulonimbus Cb vertikaalse ulatusega Kihtsajupilved Nimbostratus Ns pilved 0,1-15 km Klassi nimetus ja Põhiliigi Põhiliigi Lühend Kõrguste kõrguste vahemik eestikeelne ladinakeelne vahemik (parasvöötmes) nimetus nimetus polaaraladel/ troopikas Ülemised pilved Kiudpilved Cirrus Ci 3-8/6-18 km 6-13 km Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Keskmised pilved Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac 2-4/2-8 km 2-7 (10) km Kõrgkihtpilved Altostratus As
Ülesanne 1 Uuringus, mille käigus tuleb lahendada teatud tüüpi ülesanne, osaleb 10 inimest. Keskmiselt kulus ülesande lahendamiseks aega 17 minutit standardhälbega 4,5. Leidke, millistess e piiridesse jääb olulisuse nivool 0,05 ülesande lahendam iseks kulunud aeg. x=17 n=10 10 s=4,5 =0,95 0,95 p=0,05 t = 2,26216 t*s 2,26 * 4,5 10,17 x = = = = 3,21 n 10 3,16 Vastus : Ülesande lahendamiseks kulus keskmisest 17 minutist +/- 3,21 minutit rohkem/vähem. 13,8 min kuni 20,2 min. Ülesann e2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 150 kr standardhälbega 75 kr. Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. x=150 n=100 s=75 =0,95 S 75 75 SE = = = = 7,...
paberil andmed juhendid tlu.ee/~kairio - tarkvara variable view- tunnus tulpasid ei saa ümber järjestada decimalt-komakohad type- numbreid sisestame label - diagrammide jne pealkiri, kui jääb tühjaks siis võtab nime lahtri (value labels- num,brid või kirjeldused) variable vaates saab copyda tervet rida need vastused kus saab vastata mitut vastusevarjanti siis lähevad need kõik erinevateks küsimusteks jah-ei, 1-0 type-string - laius oluline tühjad lahtrid on puuduvad vastused - system missing , 9 99 ERISTADA PUUDUVAID VASTUSEID Andmed on kogutud veebipõhiselt ning need tuleb SPSS-i üle tuua. 1. reas nimed, altes 2. reast andmed 2. exeli fail vaja kinni panna 3. pspp-vabavara, milles saab avada spssi ka transform menüü - autom. recode vigade otsimine skaalade pööramine liitmine - kategoriseerida tunnuse nimed korda nr - vis...
Ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis organismi ümbritseb. Biootiline keskkond elusloodus, mis org. Ümbritseb. Abiootiline keskkond Kõik elutu, mis ümbritseb org. Kliima parameetrid Temp, niiskus, valgus, O2 sisaldus jms. Tegurid kindlad komponendid koguelust (osake keskkonnast). Ökotoop kõik abiootilised tegurid kokku. Biotsönoos- kõik biootilised tegurid kokku. Biogeotsönoos ökotoop + biotsönoos. Ökoloogiline amplituut- öko. teguri intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elutseda. Optimaalne tsoon öko. teg. intensiivsuse vahemik, mis on elutegevuseks soodne. Optimum Ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Ökoniss mingi liigi kõigi oluliste ökoloogiliste tegurite ökoamplituutide summa. Kõik tingimused liigi esinemiseks on täidetud.
Ekstreemumpunktid - graafiku punktid, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Funktsiooni y=f(x) nimetatakse piirkonnas X kasvavaks, kui selles piirkonnas igale suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus kahanevaks, kui igale suuremale argumendi väärtusele vastab väiksem funktsiooni väärtus. Käänupunkt - Punkt, millest läbiminekul joon muutub nõgusast kumeraks või kumerast nõgusaks Kumeruspiirkond- vahemik, kus ükski tema punkt selles piirkonnas ei ole kõrgemal ühestki tema puutujast selles vahemikus Nõgususpiirkond vahemik, kus ükski tema punkt selles piirkonnas ei ole allpool ühestki tema puutujast selles vahemikus Joone asümptoot - sirge, millele joone graafik piiramatult läheneb. Püstasumptoot - y-teljega paralleelne asümptoot Kaldasümptoot - Asümptoot, mis ei ole paralleelne koordinaattelgedega
funktsiooni maksimumi ja miinimumi (y-i väärtused). Leidmine: 10) Funktsiooni maksimumkohaks nim. argumendi x väärtusi, mille korral kasvamine asendub kahanemisega. 11) Funktsiooni miinimumkohaks nim. argumendi x väärtusi, mille korral kahanemine asendub kasvamisega. 12) Funktsiooni maksimum on funktsiooni väärtus maksimum kohal. 13) Funktsiooni miinimum on funktsiooni väärtus miinimum kohal. 14) Kumerusvahemik vahemik, kus ükski tema punkt ei ole kõrgemal ühestki tema puutujast selles vahemikus. Tunnus: f``(x)<0 15) Nõgususvahemik vahemik, kus ükski tema punkt ei ole allpool ühestki tema puutujast selles vahemikus. Tunnus: f´´(x)>0 16) Funktsiooni nimetatakse paarisfunktsiooniks kui funktsiooni väärtused kohtadel x ja -x on võrdsed. Graafik sümmeetriline y-telje suhtes. f(x)=f(-x)
Pikima seeria pikkus 4 Käänupunktid 9 Korrelatsioonitegur 0.973 t-statistik Determinatsioonitegur 0.946 z-statistik 6.331 11 4.400 b0 b1 Δb0 Δb1 Regressioonimudel F-statistik 7.248 3.024 -2.431 4.294 3.221 1.160 y = 4,294x - 2,43 1.171 0.3 Vahemik ni Pi 0.25 0-20 5 0.2 20-40 6 0.24 0.2 40-60 7 0.28 60-80 1 0.04 0.15 Pi 80-100 6 0.24 0.1
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Tõnis Rohula õppemärkmik 083135 Õppejõud Ahti Lohk õpperühm EAKI-21 Variant: 5 Ristkülikmaatriks leida maatriksi iga rea skalaarkorrutis vektoriga leida minimaalne element antud ridade vahemikus (S) moodustada uus maatriks ridadest, kus esimene element on suurem antud arvust Ruutmaatriks lahutada esimene veerg veergudest, kus peadiagonaali element on positiivne leida saadud maatriksi elementide aritmeetiline keskmine leida minimaalne element ülalpool kõrvaldiagonaali (S) Ülesande realisatsioon Ruutmaatriksi puhul Min ülalpool m n kõrv.diag. 8 6 ...
Kristalltahkises suureneb valentselektroni energiataseme ebatäpsus, mille tulemusel moodustub teatud laiusega energiatsoon minda nim lubatud tsooniks. Valentstsoon- viimane lubatud tsoon, mida võib täielikult elektronidega täita. Juhtivustsoon- valentstoonile järgnev täitmata lubatud tsoon.Keelutsoon- lubatud energiatsoonide vahele jäävad piirkonnad, millele vastavat energiat ei saa elektron omada. Energiatase- stats.olekule vastav energia. Energiatsoon- pidev lubatud energiate vahemik. Juhtide: puhul jäävad osa lubatud energiatsoonidest täitmata ning keelutsoonid lubatud tsoonide vahel on kitsad. Valentstsooni on osaliselt täitsetud. Juba nõrk elektriväli põhjustab eletronide siirdumise vabadele alatasemetele. Dielektrikutes: on energiatsoonid täielikult täidetud eletronidega ja keelutsoonide laiused on nii suured, et nendest üle viia elektrone pole võimalik. Ei jätku energiat. Valentstsoon on täileikult täidetud
AND(2+2=4, 2+3=5) tagastab TRUE
Kui lahter B4 sisaldab numbrit vahemikus 1..100, siis:
AND(1
Eksamiküsimused Inimese toitumisõpetuses (VL.0336). 2011/2012 õ.a. Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga...
Alpha on 1-β . Size on valimi suurus(50). Ülesanne 2 Hinnata mittesuitsetajate osakaalu üldkogumis (a) meeste seas, (b) naiste seas usaldusnivool 0,95. Kuna valimi maht jääb alla 30, siis kasutan Studenti jaotust (OpenOffices vastab F^-1 TINV funktsioon) β=0.95 α = (1 + β) / 2 (number) a studenti jaotuse kvantiilide puhul k* = n – 1 (degree_freedom Leian p* = k/n (kus k on mittesuitsetavate arv ja n koguarv) Naistel vahemik (59.2% ; 95.4%) Meestel vahemik (49.3% ; 86.5%) Ülesanne 3 Kas võib arvata, et meeste ja naiste keskmine palk on võrdsed? Koostada hüpoteeside paar. Esitada teststatistik. Usaldusnivoo 0,95 juures leida kriitilised väärtused, kriitiline piirkond. Arvutada teststatistiku väärtus ja võtta vastus otsus. EX – meeste keskmine palk EY – naiste keskmine palk H0 – Meeste ja naiste keskmine palk on võrdsed – EX = EY H1 – Meeste ja naiste keskmised palgad ei ole võrdsed EX != EY
2) σx , kus:x on grupi st.hälve. 3) z näitab standardhälbe ühikutes, kui kaugel on antud isiku tulemus grupi keskmisest. - Korrelatsioon – näitab seoseid mitme mõõtmise (skooride kogum) vahel. Olulisim testide mõõtmisvõime kriteerium reliaabluse ja valiidsuse väljendamisel. Kõige sagedamini esitatud Pearsioni lineaarse koefitnsendina. Praktiline väljund on ennustamine (x tulemusest tuletame võimaliku Y väärtuse). Vahemik on -1 kuni +1. seos valimis uuruse ja seose usaldusväärsuse vahel - Regressioonanalüüs – muutujatevahelise seoste kasutamine tulemuste prognoosimiseks. Regressioonvõrand on lineaarvõrrand mis ennutab et Xi suurenemise ühe võrra suureneb Y b-ühiku võrra. Normid kui interpreteerimise alus. Normgrupp ja selle omadused. - Norm on standard millega testis saadud skoore võrreldaks nt saame öelda kas ühe
Nt. I 3 I = 3 ; I -5 I = 5 ; I 0 I = 0 Arvu absoluutväärtus muudab arvteljel selle arvu kaugust 0-punktist. Muutuv suurus ja jääv suurus Muutuv suurus – tal on mitmesugused väärtused. Tähised nt. x, y, z, … (tähestiku lõpp) Jääv suurus ehk konstant- tal on üksainuke väärtus. Tähised nt. a, b, c, … (tähestiku algus) Muutuva suuruse muutumispiirkond on tema kõigi väärtuste hulk. Tavalised muutumispiirkonnad on järgmised. Vahemik ehk lahtine vahemik (a, b) ehk a < x < b Joonis 1. Lõik ehk kinnine vahemik [a, b] ehk a ≤ x ≤b Joonis 2. Poollahtine lõik ehk poolkinnine vahemik. [a, b ) ehk a ≤ x
muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu
koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg. 2. Diferentsiaalne kiirgusvõime näitab keha pinna ühikult ajalise ühiku jooksul ühikulises lainepikkuste vahemikus kiiratud energiat nullile lähenevas lainepikkuste vahemikus. r = E/S*t* = 1J/m^2*s*m - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, -lainepikkuste vahemik. 3. Neeldumisvõime. a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia. Absoluutselt must keha. Absoluutselt must keha on keha, millele langev energia neeldub täielikult. Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99.
a) eluta abiootilised tegurid b) elus biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismi elutegevust Keskkonnategurite graafiline kujutamine Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri MINIMAALNE intensiivsus, mille alanedes organism hukkub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri MAKSIMAALNE intensiivsus, mille tõustes organism hukkub Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismile kõige soodsam
PIIMAJÕUDLUSKONTROLL Kontrolllüps piimatoodang võetakse piimaproov Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE Vajalik selleks et teha kontrolllüpsi ja teada millise loomaga on tegemist. VAATA LISA MOODLEST 20 elupäevaks peab olema kõrvanumber kõrvas. Kokku on märgil TAUDITÕRJE SEADUS JÕUDLUSKONTROLL JA MÄRGISTAMINE TK
veebruar 1683 ja suri 17. oktoober 1757.Reamur oli prantsuse teadlane, ta lõi kaasa paljudes teadusharudes.Üheks tema suurimateks saavutusteks oli Reamuri skaala kasutusele võtt 1730 aastal. Rene Antonie de Réaumuri poolt kasutusele võetud piiritustermomeeter mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R.Celsiuse skaala on Réaumuri skaalaga seotud järgmiselt: [°C] = 0,8 [°Re] Réaumuri skaalaga termomeetreid tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata.
Kuivamiskooriku äralõikamise kadu ROCKPOOL BAR & GRILL MELBOURNE (AUSTRAALIA) Austraalias katsetati liha laagerdamise pikkust väljaspool traditsioonilist pikkust Veiseribisid laagerdati 45 ja 50 päeva 1 Maitse muutus sügavamaks ja paremaks nädal Märgati kerget mahlasuse vähenemist Ribisid laagerdati 80 päevast 120. päevani Mahlasus kahanenud, söömiskvaliteet kannatas Otsustati, et kõige parem vahemik laagerdamiseks oleks 50 kuni 80 päeva 60 päeva MÄRGMEETOD Tavaliselt laagerdatud vaakumkotis, et säilitada niiskus Populaarne tootjate, jae –ja hulgimüüjate hulgas, võtab vähem aega Ei teki niiskusekadu Liha lõigatakse 36-48 tundi peale taptmist lahti ja pakendatakse vaakumkottidesse Pakendatud liha laagerdub: 0-4 °C juures 2,5-3 nädalat
Raadioside põhialused Referaat Raadioside Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul). Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra...
Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul. Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz (kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. 2. RAADIOSIDE PÕHIMÕTE
F=m*a Kiirus(m/s) Raadius Kiirendus (m/s2) (m) · Impulss Impulss(kg*m /s) · Soojuõpetus Mass (kg) Soojushulk(J) p=m*v Kiirus Mass(kg) (m/s) · Töö Q=cm t Töö (J) Jõud (N) Aine erisoojus A=F*s*cos Tempi Vahemik 0 ( C) Nihe (m) Nurk jõu ja nihke · Soojushulk(J) vahe Q=*m Sulamissoojus (J/kg) Mass(kg) · Soojushulk Soojushulk(J) Q=L*m
argumendi need väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on negatiivne. Funktsiooni negatiivsuspiirkonna leidmiseks tuleb määrata need x väärtused, kus f (x) < 0. 12. Funktsiooni kasvamine funktsiooni y = f (x) nimetatakse kasvavaks vahemikus (a; b), kui selles vahemikus argumendi väärtuste suurenedes ka funktsiooni vastavad väärtused suurenevad: kui x1 < x2, siis ka f (x1) < f (x2). *Kasvamispiirkond maksimaalse pikkusega vahemik, milles funktsioon kasvab (tähis X) Funktsiooni kahanemine funktsiooni y = f (x) nimetatakse kahanevaks vahemikus (a; b), kui selles vahemikus argumendi väärtuste suurenedes funktsiooni vastavad väärtused vähenevad: kui x1 < x2, siis f (x1) > f (x2). *Kahanemispiirkond maksimaalse pikkusega vahemik, milles funktsioon kahaneb (tähis X) Ekstreemumkohad funktsiooni maksimum- ja miinimumkohad (tähis X e). Kohal x0 on
31.01.2013 Metalli eihitus ja struktuur. Metlalsete matralide baasid ja nende omaduste muutmine. Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013 Metallide aatomkristalne struktuur. Suur plastus, hea elektri juhitavusega, hea elastsus. Metallide omadused on seletatavad ehk aatomi tuumaga mis koosnevad prootonitega ja massiga. Laenguta osakases on neutronid. Prootonite arv=aatominumbriga=aatomit ümbritsevate elektronide arvuga. Need elektronid mis paiknevad kristalli väliskihis, loov...
1.Tõkestatud hulgad (näide). Tõkestamata hulgad (näide). Tõkestatud hulgad. Definitsioon Reaalarvudest koosnevat hulka nimetatakse tõkestatuks, kui leidub selline positiivne arv nii, et iga korral kehtib võrratus . Hulk on tõkestatud, kui kõik selle hulga elemendid kuuluvad nulli ümbrusesse Näide: Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik vahemik (a;b) nii et AC(a;b) Tõkestamata hulgad. Näide: Näiteks lõpmatu vahemik (-, a) vahemik ja [a; ) lõpmatu poollõik. 2. Reaalarvu ümbrus. Arvtelg. Reaalarvu a absoluutväärtus (näiteks lihtsustage ). Absoluutväärtuse omadused. Tingimuse esitamine arvteljel. Reaalarvu a vasakpoolne ja parempoolne ümbrused. Reaalarvu a ümbrus nimetatakse suvalist vahemiku (a , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius
HCl -92,31 26,53 4,60 1,09 298 - 2000 O2 0 31,46 3,39 -3,77 298 - 3000 H2O(g) -241,81 30,00 10,71 0,33 298 - 2500 Cl2 0 37,03 0,67 -2,85 298 - 3000 1. Temperatuuri vahemik 298 1000. CP = (2x37,03 + 2x30,00 31,46 4x26,53) x 103 + (2x0,67 + 2x10,71 - 3,39 - 4x4,60) x T + (2x(-2,85) + 2x0,33 (-3,77) 4x1,09) x 108 x T-2 CP = -3,52 x 103 + 0,97T 5,63 x 108 x T-2 2. 1000 H1000° = H298° + CP T 298 H298° = (0 + 2x(-241,81) 0 4x(-92,31)) x 106 = -114,38 x 106 1000
suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus (~30 cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid Kiudlaserid- valgust juhitakse mööda ühemoodilist kiudu Vedeliklaserid- kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik Pooljuhtlaserid- Pooljuhtlaserid on dioodid, millele antakse energiat elektriliselt. Nõrku laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD-lugejates Tööstus ja äri: Laserlõikus Laserkeevitus Laserpuurimine Lasergraveerimine Laserhiir Laserskanner Laserprinter Kasutatud kirjandus http://gizmodo.com/how-many-laser-pointers-would-i t-take-to-kill-a-human- 1728253506 https://www.youtube
kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moel moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Suhtluskeel Eesti õhuruumis on lubatud rääkida kahes keeles: eesti ja inglise. Kuna aga Tallinnas on rahvusvaheline lennuväli ning siin lendab palju ka võõramaa piloote siis vähemalt
Liikumiste arv 10 Läbitud tee mm Liigu Keskele Ülesanne 1 Koostage skeem ja programm, mis paneb palli liikuma kasti sees. Liikumiste arv antakse ette töölehe lahtris "L_arv". Palli liikumist modelleeritakse järgmiselt: 1. Palli asukoha koordinaadid arvutatakse juhuslike arvude generaatoriga (funktsioon RND) vahemikutes, mis on määratud kasti mõõtudega. 2. Tehakse paus 1 sec. Töölehele väljastatakse läbitud teekond mm ( 1pt ~25.4/72 mm) Ülesanne 2 Koostage programm Keskele, mis paigutab palli kasti keskele. Ristkülikute andmed Nimi Kõrgus Laius Pindala Suurima pinnaga ristkülik nimi Rectangle 7 laius 28,4001579285 kõrgus 49,7914161682 pindala Leia suurim! Ülesanne Anda kõikidele kasutatavatele lahtritele nimed. Kirjutada kaks ...
A3 0,2 0,4 0,3 Lihtsusta mängu! Milline strateegia on domineeritav? Vali üks või mitu: a. A1 b. A3 c. B3 d. A2 e. ei saa lihtsustada f. B2 g. B1 Tagasiside Õige vastus on: A1 , B2 . Küsimus 3 Vastamata Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Nullsummamäng on järgmine - B1 B2 B3 A1 0,2 0,5 0,1 A2 0,4 0,6 0,2 A3 0,2 0,4 0,3 Mis on mängu hind mängija A järgi? Vali üks: a. vahemik 0,4 kuni 0,6 b. Vahemik 0,4 kuni 0,7 c. Mäng on sadulpunktiga, mängija A võit on 0,4 d. Vahemik 0,2 kuni 0,3 e. Vahemik 0,2 kuni 0,7 Tagasiside Õige vastus on: Vahemik 0,2 kuni 0,3 . Küsimus 4 Vastamata Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õunte saagikus (kg) sõltub ilmast järgmiselt: halb ilm keskmine ilm hea ilm Krügeri tuviõun 90 90 110 Suislepp 70 80 100
Üldised andmed: Andmeside Serial, USB, Bluetooth Toiteallikas, tööaeg Sisemine Liion aku (x2); 1", 2"- ligik. 28 tundi (pidev nurga mõõtmine); 3", 5"- ligik. 20 tundi (pidev nurga mõõtmine) Ekraan 1QVGA,16 bit värvid, TFT LCD, taustvalgustusega (320x240 pikslit) Kaal (ilma akuta) n. 3,9 kg Töötemperatuuride vahemik 20 °C kuni +50 °C Tolmu- ja veekindlus IP66 10 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot Trimble S3 tahhümeeter on täpne ja töökindel instrument, seadmel on sisseehitatud raadiojuhtimine, välitarkvaraga Trimble Access kontroller Trimble TSC3 , sisseehitatud suure mahutavusega aku ning kahepesaline laadija. Robottahhümeetri kontroller Trimble TSC3 on
· LINE elemendid ei ekspresseeru (pseudogeenid), ~15% genoomist · SINE elemendid geenirikastes piirkondades, ~13% genoomist 20. Mis käivitab rakujagunemise kontrollsüsteemi? DNA kahjustus 21. Millised protsessid toimuvad tuumakeses? · rRNA süntees ja protsessimine · rRNAle ribosomaalsete valkude liitmine 22. Rakutsükli faasid: · S faas DNA kahekordistamine, histoonide süntees · G2 faas vahemik S faasi ja mitoosifaasi vahel, toimub kasv ja ettevalmistused mitoosifaasiks · M faas mitoos · G1 faas vahemik M ja S faasi vahel, toimub kasv 23. Mis toimub interfaasis? Kõikide rakukomponentide sünteesimine, et tekkivatel tütarrakkudel oleks olemas kõik vajalik alustamaks uut tsüklit. 24. Kuidas uuritakse rakutsüklit? Voolutsütomeeria kasutamisega 25. Mille tagavad rakutsükli kontrollpunktid?
lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda aitavad ületada neuriidi tipust vaheruumi vabanevad erilised ained. Närviimpuls liigub kiirusega ümbes 90 meetrit sekundis. * Silmad vaatavad * Hingamine on pidev viske suunas * Süda töötab * Käsi hoiab ja suunab korrapärselt oda * Keha higistab * Jalad tõukevad keha edasi Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärineval ärritusele.
If IsNumeric(ikood) And (Len(ikood) = 11) And (Mid(ikood, 1, 1) = "1") Or (Mid(ikood, 1, 1) = "3") Or (Mid(ikood, 1, 1) = "4") Then Sugu = "mees" ElseIf IsNumeric(ikood) And (Len(ikood) = 11) And (Mid(ikood, 1, 1) = "2") Or (Mid(ikood, 1, 1) = "5") Or (Mid(ikood, 1, 1) = "6") Then Sugu = "naine" Else: Sugu = "viga!" End If End Function3 . Kirjuta Sub-protseduur (makro), mis küsib kasutaja käest täisarvude vahemiku ning leiab nende summa: Sub ArvudSumma() Näiteks, kui vahemik on 1-5, on summa 1+2+3+4+5=15 Summat näidatakse kasutajale Lahendus:Sub ArvudSumma() Dim i As Integer Dim sum As Integer Dim l As Integer Dim u As Integer l = InputBox("Sisesta täisarvude vahemiku esimene number") u = InputBox("Sisesta täisarvude vahemiku viimane number") i=0 For i = l To u sum = sum + i Next i MsgBox "Vahemikus olevate arvude summa on " & sum End Sub
lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus. Pomeranian e. Inglise kokerspanjel Saksa lambakoer Bernhardiin kääbusspits Suured koerad : Keskmised koerad : Kaaluvahemik 20-40 Ülisuured koerad : Kaaluvahemik 10-20 kg, turja kõrguse Kaaluvahemik üle 40 Väikesed koerad : kg, turja kõrguse vahemik 40-80 cm. kg, turja kõrguse Kaaluvahemik alla vahemik 25-70 cm. vahemik 50-90 cm. 10 kg, turja kõrguse vahemik 15-40 cm 7 7.EESTI RAHVUSLIKUD TÕUKOERAD Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud
Jaotise lõppkriipsule ja algkriipsule vastavate näitude vahet nimetatakse jaotise väärtuseks. Mõõteriista mõõtepiirkond on kõigi võimalike näitude hulk, näiteks 0...3V. Mõõtediapasooniks ehk mõõtepiirkonna tööosaks nimetatakse mõõtepiirkonna osa, milles mõõteriista täpsus on tagatud. Näiteks mõnedel elektrimõõteriistadel skaala algosas jaotised puuduvad ja 0...300V mõõtepiirkonnaga voltmeetriga saab korrektselt mõõta pingeid 20...300V. See pingete vahemik ongi mõõtediapasoon. Mõõteriista kirjeldavad suurused ja hoiutingimused on esitatud riista passis. KAS IGA skaalat omav seadeldis on mõõteriist? MÕÕTESEADUS Mõisted: mõõdetav suurus ehk mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata; mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvalitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena;
ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e. tarbija toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme Ökol.amplituud intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökol.taluvuslävi max. või min. intensiivsusaste, mille tõustes või alanedes organism hukkub. Ökol.tasakaal selline ökosüsteemi seisund, kus populatsioonide arvukus seisab pikemat aega tasakaalus. Ökol.tegur organismidele mõju avaldav KK komponent. Ökol.teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.
*Populatsioon: Ühisel terrotooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. *Populatsiooni arvukus: Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. *Populatsiooni tihedus: Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. *Dominantne liik: liik mile populatsioon on ökosüssteemis kõige arvukam. *ÖKOLOOGILISE TEGURI OPTIMUM: Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam *ökoloogilise teguri amplituud: intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda *õkoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist. *Kasvav pop.: sündimus ületab suremuse *Kahanev pop.: suremus ületab sündimuse *Stabiilne pop.: SündimuS ja Suremu on ajaliSeS taSakaaluS *Antropogeensed tegurid: ehk inimtekkelised tegurid on inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid *areaal: leviala *plankton:
Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)? Eesti maadleja - kahekordne olümpiavõitja (perekonnanimi) Sidney olümpiavõitja kümnevõistluses (ees- ja perenimi) Eesti president (ees- ja perenimi) Soome firma, mida otsiti Eestis? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Mis on kõikide leiutiste ja pahede alus? Maailma sügavaim järv? Sodiaki märk, millesse kuulub vahemik 23.07 kuni 22.08? Milline planeet on kõige lähemal päikesele? Milline planeet on kõige kaugemal päikesest? Mis aastal toimus inimese esimene kosmoselend? Esimese kosmonaudi perenimi? Mis aastal oli esimene inimene Kuul (±2 aastat)? Esimese kuule astunud inimese perenimi? Maailma pikim jõgi? Mitu sentimeetrit on tollis? Maailma kõrgeim juga? Mis aastal vallutati Mount Everest (±5 aastat)? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi)
Anton Adoson RÕNGA SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 11 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Küsimuse tekst Kulude täpne prognoosimine pole oluline Vali üks: a. finantsaruannete koostamiseks b. hinnakujunduseks c. rahavajaduse hindamiseks d. plaanide ja eelarvete koostamiseks Küsimus 4 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus c. on (a) ja (b d. on segakulu erijuhus Küsimus 5 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige b. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul c. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks d. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
