Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse.
SÜDA nimi Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks
Süda Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks
Süda. Ühe ööpäeva jooksul tõmbub inimese süda kokku umbes 100 000 korda ja pumpab läbi veresoonte 6 500 liitrit verd. Ühe aasta jooksul paiskab süda aorti 2 miljonit 400 tuhat liitrit verd. See on võrdne 8 rajalise 50 m pikkuse basseini ruumalaga. Südame paiknemine Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool
Väike rinnalihas(3-5 roidelt kaarnajätkele), viib abaluu nurka ette ja alla Suur rinnalihas(rangluult ja rinnakult õlavarreluu suurkõbrukese harjale), tõmbab õlavart ette ja keerab sissepoole ja langetab üles tõstetud kätt Diafragma ehk vahelihas(rinna ja kõhuõõne vahekohal), põhiline hingamislihas ESMINE RÜHM Kaarnajätke õlavarre lihas (kaarnajätkelt õlavarrele), õlavarre ette viimine Suur rinnalihas (vaata rinnalihaseid) VAHELMINE RÜHM Õlavarre lihased Järgneval kolmel sama funktsioon Abaluualune lihas (abaluu alt õlavarre väikesele kõbrukesele)
Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. * Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest. * Epikard ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest. 7. Mis on perikard ? Südamepaun 8
2009 Sisukord Südame paiknemine ja ehitus Lk 1-2 Vere liikumine südames. Südametsükkel. Lk 2-3 Südameklapid Lk 3 Südametoonid Lk 3 Südame tervishoid Lk 3 Südame haigused Lk 4-5 Allikad Lk 6 Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. (Mõnel inimesel asetseb süda paremal kehapoolel.) Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule 5 ja 6 roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned.
eesmiselt pinnalt. suurköbrukese harjale. On õhuke ülespoole See on peamine hingamislihas. kummunud lihas rinna- ja Selle kontraktsioonil laskuvad kõhuõõne vahekohal. tema külgosad alla ning rinnaõõs Kõõluskiududest keskosa suureneb, mille tagajärjel õhk Diafragma ehk nimetatakse Asub südame/kopsude all tungib kopsudesse vahelihas kõõluskeskmeks, mida läbib
MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.)
Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone
Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse
Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikkonstruktsiooni. Seina sõrestik koosneb postidest sammuga 60 - 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplangud kaitstakse alt horisontaalse hüdroisolatsiooniga ja ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2 - 2,5 m. Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala. Laetalade ja seinapostide samm on 60 - 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 - 9 m, lae puittalade toetamiseks tuleb hoone sisse ehitada kandev sein. Seina asendab postide ja neile toetuvate peatalade süsteem.
värvli vahele sall või rätik. See on lohe saba. Märguande peale alustavad grupid liikumist. Eesmärgiks on teise grupi saba endale saada ja oma saba hoida. Kaotajaks jääb grupp, mis oma sabast ilma jääb või laiali laguneb. Mustad ja valged Mängijad jagatakse kahte rühma, ühed on „mustad“, teised „valged“. Mõlemad rühmad asetuvad vastakuti võrkpalli kolme meetri joontele. Kummagi rühma jaoks on peale võrkpalli otsajoont „priiplats“. Mängujuht seisab kahe rühma vahekohal. Mängujuht vastavalt soovile hüüab „valge“ ja vastav rühm hakkab põgenema oma priiplatsi poole. Mustad pöörduvad ringi ja katsuvad valgeid kinni püüda. Kui mängujuht hüüab välja „mustad“, põgenevad mustad, ja valged ajavad neid taga. Mängijad, kes on kinni püütud langevad mängust välja. Mäng kestab seni, kuni ühe võistkonna mängijad on kõik kinni püütud. Plaksumäng Ettevalmistus mänguks: Grupp jaotab end kaheks. Torbikutega märkida mängualapiirid.
sirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale pinnalt. Vahelihas ehk Keskosa nim. Peamine hingamislihas, vahelihas diafragma( rinna ja kõhuõõne kõõluskeskmeks. tõmbub kokku- vahekohal) lameneb(sissehingamine), lihas lõtvub- suureneb(väljahingamine) 63. KAELA LIHASED Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon
sirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale pinnalt. Vahelihas ehk Keskosa nim. Peamine hingamislihas, vahelihas diafragma( rinna ja kõhuõõne kõõluskeskmeks. tõmbub kokku- vahekohal) lameneb(sissehingamine), lihas lõtvub- suureneb(väljahingamine) 63. KAELA LIHASED Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon
Mõlemad koolud paiknevad sügaval kõhuõõne tagaseinal. Ristikäärsool on fikseeritud kõhuseinale kinnisti, mesocolon transversumi abil. Alanev käärsool - 30 cm pikk, pöidla jämedune, mis kulgeb vasakult ülalt alla keskjoone poole. Kui jõuab vaagnasse, läheb ilma terava piirita üle sigamakäärsooleks. Ta on analoogiliselt üleneva käärsoolega kinnitunud kõhuõõne tagaseinale. Sigmasool on S-tähe kujuline sooleosa, mis paikneb vasakul pool allkõhus, läheb 2-3 ristluulüli vahekohal üle pärasooleks. Omab sigmakäärsoole kinnistit. 3. Pärasool See on u. 13 cm pikk jämesoole lõpposa, mis paikneb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees. Tema ette jääb mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas. All läbib ta vaagnapõhja ning avaneb lahklihal päraku ehk anusena. Pärasool pole sirge, vaid kahes suunas kõverdunud S-kujuline. Tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tavaliselt tühi ja kokkulangenud. Defekatsiooni eel roojamassidega täitumisel
● alanev käärsoolCOLON DESCENDENS - u 30 cm, pöidlajämedune, kulgeb vasakult ülalt alla keskjoone poole - vaagnasse jõudes läheb ilma terava piirita üle sigmakäärsooleks - analoogiliselt ülenevale ks-le on kinnitunud kõhuõõne tagaseinale Alaosa funktsioneerib osaliselt rooja kogujana ● sigma (käär)sool COLON SIGMOIDEUM - S-tähe kujuline sooleosa - vasakul pool alakõhus - 2-3 ristluulüli vahekohal läheb üle pärasooleks - omab sigma-käärsoole kinnistit Funktsioneerib rooja kogujana 3. pärasoolRECTUM - u 13cm pikkune jämesoole lõpposa väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees - pärasoole ees on mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas - all läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakue ANUSena - pole sirge vaid kahes suunas kõrverdunud S-kujuline - tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tühi, mood
uuesti südame paremasse kotta. Südame enda verevarustus on tagatud pärgarterite e. koronaararterite abil. Kokkuvõtteks siis, südame parempoolses osas, keha veenides, kopsuarteris ja selle harudes kulgeb alati venoosne veri. Südame vasakus pooles, keha arterites ning kopsuveenides kulgeb alati arteriaalne veri. 7.4. Süda Süda on vereringesüsteemi keskseks elundiks. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahekohal, ulatudes V VI roidevaheni, keskseinandis, 2/3 südamest asetseb vasakul pool. Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund, keskseinandis. Kaal u 300-400grammi. Südame sein koosneb kihtidest: Sisemine kiht e. endokard on õhuke elastsetest sidekoekiududest koosnev kile. Südame klapid moodustuvad samuti endokardist. Lihaskiht e. müokard e. südamelihas on südame seina kõige paksem osa. Koosneb südamelihaskoest. Välimine kiht e
Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ... 2,5 m. Postide otsa tuleb naelutada postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala ristlõikega 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige on 4 x 18 ... 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 60 ... 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m
annaabi.ee 
