g) amortiseeriv kaitse neerusid ümbritsev rasvakiht. Naha happelisus tuleneb vabadest rasvhapetest, kaitseline pH 5,5 on selline keskkond, kus bakterid kasvada ei taha. h) sapisünteesi ergutamine lipiidide rikas toit stimuleerib sapi eritust, sapi vaene aitab sapikive tekitada. i) lipiidid annavad toidule struktuursuse, maitse ja lõhna. 2) Vahad ainete segud, milles oluline roll on lipiididel. Jagunevad: taimsed ja loomsed vahad. Taimsete vahade näiteks: a) puuviljadele tekkiv vahakiht, taliõunad. Väga õhukene vahakiht, mis on hästi jälgitav näiteks ploomidel. b) taime lehtedel olev vahakiht vahalill. Taimsete vahade ülesanded: a) Vähendada veekadu. Või kaitsta üleliigse märgumise eest. b) Tõkestada mikrobioloogilisi kahjustusi. Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes,
hooldusvahendiga, laske kuivada ja harjake jalanõud lõpuks ettevaatlikult ühes suunas. Oluline on kaitsta seemisnahka niiskuse eest - kasutada spetsiaalseid hooldusvahendeid, et nahapinda vett tõrjuvaks muuta. ANILIINNAHK Aniliinnahk on õrn nahk, mis on värvitud aniliinvärvidega. On säilitatud naha loomulik muster. Puhastada ettevaatlikult, eemaldades lahtise pori spetsiaalsete harjade või käsnadega. Hooldada spetsiaalsete vahade ja õlidega. NUBUKNAHK Nubuknaha pind on siidjas ning karvane. Naha toitmiseks kasutada ainult küllastavaid hooldusvahendeid. Hooldata sarnaselt seemis- ja veluurnahkjalatsitega (harjad + nubukikivi). Oluline on hoida jalatseid niiskuse eest. RASVANUBUKNAHK Rasvanubuknahka iseloomustab mattpind ning rasvasus. Mitte segi ajada nubuknahaga! Rasvanubuknahast jalatsite vastupanu niiskusele ja teistele ilmastikutingimustele
kas niisutava, raviva või muu soovitud omaduse. Kuna geelid suudavad siduda kuni 5% eeterlikke või rasvõlisid, on nad head kasutamiseks olukorras, kus õlidel ja rasvadel baseeruvad tooted ei ole sobivad.Geeli liigne, pidev kasutamine võib hakata nahka pikapeale kuivatama. Salvid, balsamid On pooltahked nahamäärded, mis sisaldavad peamiselt rasvu. Tegemist on õlide ja tahkete rasvade/vahade seguga. Näiteks mingi taimne rasv- või leotisõli kombinatsioonis mesilasvahaga. Lisandid annavad soovitava omaduse. Balsamis on ülekaalus tahked rasvad/vahad. Vesi kas puudub või on olemas väga väikesel määral. Salvid/balsamid tekitavad nahale pehmendava, kaitsva või raviva kelme, imendumine on aeglasem, kui näiteks kreemil või taimsel õlil. Ripsmetussid Tavaliselt ei mõelda selle peale, mis on selle koostises. Peaasi, et see toimib! Aga
Kasutamine / doseerimine: Pihustage Sprinter GREASE puhastatavale pinnale, laske veidi mõjuda ja koristage lahustunud mustus sobiva puhastuslapiga. Loputage puhastatud pindu ja esemeid puhta veega. pH: ca 10,0 Süvapuhastus ja vahaeemaldus : Remat Forte Vahaeemaldusvahend Kasutuskohad: Kihistunud ning raskestieemaldatava vaha ja kinnistunud mustuse eemaldamiseks.Leeliselisi vahendeid taluvate põrandate suurpuhastuseks ja vahaeemalduseks.Metalliseerimata ja metalliseeritud vahade eemaldamiseks. Omadused: Vähevahutav, sobib kasutamiseks ka puhastusmasinates.Tugevalt leeliselisena ei sobi linoleumile ega värvitud pinnale. Kasutamine / doseerimine: Valmistada lahus jahedasse vette ning kanda pinnale.Lasta mõjuda u. 10- 15 min.Põrand pesta masinaga kui see on võimalik.Lahtiligunenud mustus imeda põrandalt veeimuriga ning koheselt põhjalikult loputada. 1 - 5dl/5l vett -vahaeemaldus ning tugev määrdumine, 0,5-2,5 dl/5l vett -suurpuhastus. PH: 14,5 kontsentraat
· Putukaeemaldusvahend eemaldab putukad kõikidelt pindadelt. · Aknapesuvahend puhastab akendelt efektiivselt mustuse, tubakasuitsu ja putukad. Sobib kasutamiseks nii sees kui väljas. · Plastiku värskendusgeel välispindadele geeljas, eriti efektiivne auto pleekinud plast- ja vinüülosade renoveerimisaine. · Seemisnahast lapp loodusliu õliga töödeldud nahast lapp märgade pindade kuivatamiseks. Taastab värvpindade ja peeglite läike. · Vahatamiskäsn sobib vahade, plastiku hooldusvahendite jne pealekandmiseks. · Pesukäsn vormitud multifunktsionaalne autopesukäsn. Pehme osa värvpinna pesuks ja karedam osa raskesti eemaldatava mustuse eemaldamiseks. · Kuivatusspaatel kuivatab auto pinnad õrnalt ja kriimustamata. 2. Miks autot pesta? Autot tuleb pesta, et see näeks ilus välja. Auto reguraalne pesemine aitab vähendada roostetamise ohtu ja kaitseb auto pinda ilmastiku kahjustuste eest.
Lipiidid Rasvad Õlid Vahad Steroidid Nende ühiseks tunnuseks on see, et nad ei lahustu vees. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist . Liitlipiidid : nt- Fosforlipiidid (P) Lihtlipiidide ülesanded: 1) Energia varuaine (Rasvad annavad 2 x rohkem energiat kui suhkur) 2) Temperatuuri hoidmine 3) Siseelundite kaitse Fosforlipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse Millised on vahade kaks ülesannet? 1) Kaitse 2) Ehituslik Steroidide hulka kuuluvad näiteks :Adrenaliin, D-Vitamiin( ainus vitamiin mida inimese organism saab ise toota). Kolesterool Valgud On biopolümeerid Bio- elu Polü- palju On biopolümeerid, mille monomeerideks on AMINOHAPPED (20). Mis määrab valgu ülesande (töö)? DNA, määrab valgu ülesande. Näiteid valkudest: 1) Hemoglobiin- vere punaliblede valk (transpordib hapnikku)
ettevaatlikult ühes suunas. Oluline on kaitsta seemisnahka niiskuse eest - kasutada spetsiaalseid hooldusvahendeid, et nahapinda vett tõrjuvaks muuta. Aniliinnahk Aniliinnahk on õrn nahk, mis on värvitud aniliinvärvidega. On säilitatud naha loomulik muster. Puhastada ettevaatlikult, eemaldades lahtise pori spetsiaalsete harjade või käsnadega. Hooldada spetsiaalsete vahade ja õlidega. Nubuknahk Nubuknaha pind on siidjas ning karvane. Naha toitmiseks kasutada ainult küllastavaid hooldusvahendeid. Hooldata sarnaselt seemis- ja veluurnahkjalatsitega (harjad + nubukikivi). Oluline on hoida jalatseid niiskuse eest. Rasvanubuknahk Rasvanubuknahka iseloomustab mattpind ning rasvasus. Mitte segi ajada nubuknahaga! Rasvanubuknahast jalatsite vastupanu niiskusele ja teistele ilmastikutingimustele on
Need põhjused olid põhilised, mis mõjutasid minu valikut. Töö eesmärk on anda ülevaade Brasiilia metsandusest, kalandusest ja põllumajandusest. METSANDUS Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsamaad Brasiilias on umbes ¾ tervest Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmametsades võivad 2,6 ruutkilomeetril eksisteerida kuni 3000 erinevat liiki. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid nagu palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid, kakaopuid, kampripuid ning veel võime leida loorbereid, mürte, mimoose ja palju muid taimi ning puid. Leidub ka palju erinevaid kohalikke puuvilju nagu ananasse, banaane, mangosid, guajaave, mandariine jt
arv on samasugune või suuremgi kui rasvhapetel. Vahad on enamasti erinevate estrite segud, sidaldavad ka vabu rasvhappeid ja alkohole. Mesilasvaha on tähtis huulepulkade ja kreemide valmistamisel. Lanoliini saadakse lambavilla rasvast. Ta sisaldab palju kolesteroole nii estrite kujul kui ka vabalt. Lanoliini kasutatakse samuti kreemide valmistamiseks. Karnaubavaha saadakse Lõuna- Ameerika palmide lehtedest. Teda segatakse teiste vahade ja rasvadega, kuna ta on puhtal kujul kõva ja rabe. Vahad segunevad hästi looduslike rasvade ja õlideda. Vahade hüdrolüüsil saadakse kõrgemaid alkohole, mida lisatakse kreemidele ja võietele. Looduslike rasvade hüdrolüüsil saadakse rasvhapped, millest on tehtud ka poolsünteetilisi vahasid väga mitmesuguste alkoholidega (saab oluliselt muuta vahade omadusi, näiteks plastsust). 4.2. Zeleetaolised ained (kolloidid)
2. ehituslik funktsioon Lipiidid orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO R3 Mida rohkem on radikaalides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahade valemis pole glütserooli, vaid mingi teine alkohol. Kõik rasvad moodustavad vee pinnale kile (tänu rasva hüdrofiilsele ja foobsele osale). Fosfolipiid: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO fosforhappe jääk Fosfolipiid on rakumembraani koostisosa. Glükolipiidid sisaldavad glükoosi jääki; esineb samuti raku ehituses. Steroidide hulka kuuluvad tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu, näiteks hormoonid, D-vitamiin
TOIDUÕLI RAFINEERIMINE Rafineerimine ehk sügav puhastamine. Rafineerimise viisid (PDF-ist): degummeerimine (eraldab kleepained ja fosfolipiidid hapetega sadestamisel. Hiljem kuumtöötlus veega ja aktiivfiltritega) neutraliseerimine (FFA eemaldamine NaOH-ga, pärast aurustatakse) pleegitamine (pigmentide – nt. klorofüll ja beetakaroteen – ja metallide eemaldamine pleegitajaga (pleegitusmuld), pärast filtreeritakse) vinteriseerimine (vahade ja steariinide – tekitavad hägusust – deemaldamine keemilise sadestamisega, hiljem kristalliseerimine ja nende filtreerimine). Eriti vajalik päevalille- ja maisiõli puhul. kuivatamine – eraldatakse õlist veejäägid. Vaakumkambris niiskus aurustub, see juhitakse kondensaatorisse desodoreerimine Margariinitootmiseks kasutatav õli modifitseeritakse, muutes seda tahkemaks. Meetodid: hüdrogeenimine, ümberesterifitseerimine ja fraktsioneerimine.
etanool ja isopropanool on puhastusvahendite, anitseptiliste lahuste, vedelseepide jm. koostises. Etanool ja isopropanool lahustuvad vees igas vahekorras. Bensüülalkohol on hea lahusti mõnedele orgaanilistele kiledele ja valgulistele jääkidele, bensüülalkoholi ja bensoehappe segu on samuti kasutusel solvent puhastamisel. Furfurüülalkoholi kasutatakse kui üldpuhastussolventi ja värvivedeldit, nbutanool on hea rasvade, vahade, vaikude, shellaki, värnitsa ja kummide lahustamiseks. Alkoholi kui solvendi omadusi saab parendada mõõduka soojendamisega. ALKOHOLI TOOTMINE Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad LähisIdast ja Vahemeremaadest. Mono ja
laguproduktid, halvenevad maitse ja lõhna. Oksüdatiivne räästumine - rasvhapete autooksüdatsiooni tulemusena tekivad reaktsioonivõimelised vabad radikaalid R·, ROO·, RO· . Eelkõige oksüdeeruvad KÜLLASTUMATA rasvhapped 17. Vahad. Fosfolipiidid (letsitiin). Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Kuna vahade koostisse kuuluvad pika süsinikuahelaga, valdavalt küllastunud rasvhapped ja küllastunud või küllastumata alkoholid, siis iseloomustab neid suur vastupidavus mikroobide lagundava toime (hüdrolüüsi, oksüdatsiooni) suhtes, kõrge sulamistemperatuur, madal joodiarv. Looduses omavad vahad reeglina kaitsefunktsiooni - tingivad loomanahkade, taimelehtede ja veelindude sulgede märgumatuse (hüdrofoobsuse). Toiduainetetööstuses kasutatakse vaha puuviljade pinna
(viide 4) 8. Maavarad- nende teke ja kasutamine Tartu kaardilehe piires esinevad vaid pinnakatte maavarad, nt järvelubi, järvemuda, turvas, liiv, kruus, savi ja mineraalvett. Nendest kõige enam kaevandatakse ja kasutatakse turvast, mille varud ulatuvad üle 113 miljoni tonni. Turvas on hinnaline loodusvara, mida kasutakse kütte-, alus- aiandus- ja väetisturba tootmiseks. Turvast võib kasutada ka ravivahendina, samuti keemiatööstuse tooraine, näiteks vahade, peitsi, aga samuti isolatsiooniplaatide valmistamiseks. Tartumaal paiknevad soomassiivid kuuluvad Vooremaa alla ning Otepää kõrgustiku soovaldkonda. Geoloogiliselt on uuritud üle saja soo, kuskil 110 sood. Tööstusliku tootmise eesmärgil on uuritud 20 sood. Liiva ja kruusa leidub siiski peamiselt kohalikeks vajadusteks ning välja ei ekspordita eriti. Need kuhjusid mandrijää sulamisel. Liiva ja kruusa kasutatakse tööstusaladel kuid ka ehituses. Savi,
praegusest hapniku hulgast, nõnda et atmosfääris tekkinud osoonikiht tõusis Maa pinna kohale. Kambriumi perioodil (510430 milj. aastat tagasi) arenes elu hoogsalt edasi kõigis oma vormides, lõppes vetikate ja seente võidukäik. Nõnda toimus nn suur evolutsiooniline plahvatus. 4 Osoon on palju reageerivam kui O2. See on väga tugev oksüdeerija, ainus tugevam element on floor. Seda kasutatakse keemia tööstuses valgendajana vahade, õlide ja tekstiilide jaoks ning desodeerimis vahendina. Kuna see on bakteritele väga surmav, siis seda kasutatakse tihti õhu ja joogivee puhastamiseks. Osooni toodetakse tavaliselt hapniku gaasi või õhust elektrolüüsi teel. Selle abil saadakse dihapniku ja osooni segu, mis on sobiv enamusteks tööstuslikeks vajadusteks. Kuna osoon on väga reaktiivne ja ebapüsiv, siis selle puhtal vormil tootmine on väga keeruline ning ohtlik ja see tõttu tehakse seda harva.5
aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga sfingosiini C1 asendis paikneva Ohrühma kaudu formeeruvad idividuaalsed sfingolipiidid. LIPIIDIDE AGREGAADID - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid monomolekulaarse kihi (õlid), kaksikkihi: (fosfolipiidid, sfingolipiidid) või mitselli (detergendid). VAHAD - Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Kuna vahade koostisse kuuluvad pika süsinikuahelaga, valdavalt küllastunud rasvhapped ja küllastunud või küllastumata alkoholid, siis iseloomustab neid: suur vastupidavus mikroobide lagundava toime (hüdrolüüsi, oksüdatsiooni) suhtes.; kõrge sulamistemperatuur.; madal joodiarv. Looduses omavad vahad reeglina kaitsefunktsiooni - tingivad loomanahkade, taimelehtede ja veelindude sulgede märgumatuse (hüdrofoobsuse). STEROIDID - Lipiidide klassi kuuluv
Inimese kehatemperatuuril on tema organismi triglütseriidid vedelas olekus. Peale triglütseriidide esinevad inimorganismis ka monoglütseriidid (MG) ja diglütseriidid (DG), mis on organismis lipiidide metaboliidid (ainevahetuse vaheproduktid). Plasmamembraanis tekivad hormonaalse signaali ülekande käigus diglütseriidid, mis töötavad signaalülekande vahendajana. V a h a d kujutavad endast rasvhapete ja üheaatomiliste alkoholide liitestreid. Vahade esindajaks on lanoliin ehk villavaha kolesteriini ja rasvhapete estrite segu. Lanoliin kindlustab naha elastsuse; on kollane pehme mass; soeb vett ülihästi, kuid vees ei lahustu. Kasutatakse salvides ja kosmeetilistes vahendites. Vahad on veel spermatseet (valge mass vaala koljuõõnes= vaalavõidis) ja mesilasvaha kasutatakse meditsiinis. Palju vahasid on tuberkuloositekitaja kapslites. Taimsete vahada esindajaks on karnaubavaha saadakse karnaoba ja andi vahapalmist, funktsioon
klambrid. Määrimisraud või triikraud: Paksema põhja ja täpsema termostaadi tõttu püsib spetsiaalse määrimisraua temperatuur ühtlasemalt kui tavalise triikraua puhul. Ning kumeraks töödeldud ääred suunavad sulamäärde suusa keskosa poole, mitte ei lase üle suusaääre voolata. Harrastaja tuleb edukalt toime tavalise triikrauaga. Tsiklid: Metalltsikkel - pidamismäärde eemaldamiseks Akrüültsikkel - vahade (parafiinide) tsikeldamiseks ehk ülearuse osaEemaldamiseks Soonetsikkel- soone puhastamiseks. Harjad: Messing-, vask- ja terashari - põhjastruktuuri avamiseks Kõva nailonhari- vahade harjamiseks Pehme nailonhari- pulbrite ja tablettide harjamiseks Jõhvhari- põhjastruktuuri viimistluseks. Tähelepanu! Vahadele ja pulbritele peab alati olema oma eraldi hari. NB! Harrastajal soovitaks kasutada vähemalt kahte harja - messingharja struktuuri puhastamiseks ja
Sellise tohutu ulatusega laastamise, eeskätt karjamaade rajamise tagajärg on elutähtsa geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek. Metsamajandus Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsasuse protsent Brasiilias on 74%. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt
Muid kreemikomponente lisatakse kas värvuse, omapära, struktuuri, lõhna, raviomaduste jne saavutamiseks ja säilivusaja pikendamiseks. Losjoonid on kreemiga võrreldes voolavamad. Neid kasutatakse eelkõige naha niisutamiseks. Koostises on vähem õlisid ja emulgaatorit, rohkem vett. Imendumine kiirem võrreldes salvi või balsamiga. 1.2 Salvid, balsamid On pooltahked nahamäärded, mis sisaldavad peamiselt rasvu. Tegemist on õlide ja tahkete rasvade/vahade seguga. Näiteks mingi taimne rasv- või leotisõli kombinatsioonis mesilasvahaga. Lisandid annavad soovitava omaduse. Balsamis on ülekaalus tahked rasvad/vahad. Vesi kas puudub või on olemas väga väikesel määral. Salvid/balsamid tekitavad nahale pehmendava, kaitsva või raviva kelme, imendumine on aeglasem, kui näiteks kreemil või taimsel õlil. 2 KREEMIDES KASUTATAVAD KOOSTISAINED 2.1 Emulgaatorid Emulgaator on üks tähtsamaid kreemi osiseid
· Gram-positiivsed pulkbakterid · Nad on liikumatud · Ei moodusta kihnu ega eoseid · Mükobaktereid nimetatakse happekindlateks mikroobideks, sest värvimisel kontsentreeritud värvilahuste ja kuumutamisega Ziehl-Neelseni meetodi järgi ei dekoloreeru värvunud rakud hapete ja aluste toimel · Mükobakterite happekindlus on tingitud nende rakuseina rohkest lipiidide ja vahade sisaldusest, mis muudab nende pinna hüdrofoobseks · Mükobakterid on saledad, sirged või veidi kõverdunud, ühe- või kahekaupa koos olevad pulgakesed 2. Mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Tuberkuloos, miliaarne tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, naha tuberkuloos,luutuberkuloos · Hingamisteede põletikud · Leepra · Kopsude ja kopsuväline mükobakterioos
happeid, alkohole ja estreid või nende segusid. Seega vahad koosnevad estritest, alkoholidest, vabadest alifaatsetest karboksüülhapetest, ketoonidest ning süsivesinikest. Erinevalt rasvainetest ei moodustu estrid glütseroolist, vaid on pika ahelaga alkoholide ja hapete ühendid. Need materjalid võivad olla nii loomset (putukad) kui taimset (katavad lehtede või viljade pindu) päritolu, viimased on ka mineraalset päritolu (parafiin) vahade algallikaks. Vaha on happeline ja värvide sideaines leiduvale õlile parim kaitse niiskuse eest. Vaha lahustub orgaanilistes lahustites väga aeglaselt. Õlis lahustub vaha vaid siis kui seda soojendada. Vaha on tähtis lakikomponent. Ise on ta kattematerjaliks liialt pehme, õhu soojenedes muutub ta kleepuvaks ja määrdub seetõttu kergesti, võttes enda külge ruumis lenduvat tolmu. Kui segada vaha ja dammaravaiku, suurendab vaha mitmekordselt vaigu
Kirde- ja lõuna-Brasiilia on kaitud põllumaaga, kesk-Brasiilias tegeletakse karjakasvatusega. Peamiselt kasvatatakse veiseid. 3.3. Metsamajandus Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsamaad Brasiilias on umbes ¾ kõikidest Aafrika metsadest kokku. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmametsades võivad koos 2,6-l ruutkilomeetril eksisteerida 3000 erinevat liiki. Ainult limiteeritud protsent metsamaast kasutatakse ära, osalt adekvaatse transpordi puudumise tõttu. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. 1991. aastaks kiire raie eelneva 30 aasta jooksul
grupp 1—2,5% glütserooli 1% trietanoolamiini (emulgaator) 60—80% vett lõhnaained säilitusained Kandes sellist kreemi nahale haihtub kreemis olev vesi kiiresti ja järele jääb õhuke, nahapinda kattev, peamiselt steariinhappest moodustunud läiketa kelme. [1] 2.1.2 Niisutav kreem Niisutavates kreemides leidub 70—90% vett. Õlifaas koosneb peamiselt rasvhapete, vahade jm segust. Humektante on tavaliselt 5—10%, vahel lisatakse ka lanoliini või selle derivaate, õlisid vms.[1] 2.1.3 Aluskreem e foundation cream Aluskreem on päevakreemi tüüp, mille vee sisaldus on väiksem, 50—70%. Vähema vee hulga tõttu on nahale jääv kelme paksem ja toode sobib paremini tugevama meigi alla aluskreemiks. Sageli sisaldavad need kreemid ka vähesel määral (3—5%) pigmenti, toonides sel viisil veidi nahka.[1] 2.1.4 Öökreem
Küllastunud rasvhape on palmithape ja stearhape, monoküllastumata on olehape ning polüküllastumata linoolhape. Vahad – vahadena käsitletakse pikaahelalisi rasvhapete ja pikaahelaliste alkoholide estreid. Füüsikalis-keemiliselt omadustelt on vahad vees lahustumatud plastilised ühendite segud. Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C. Erinevalt rasvadest vahad sisuliselt ei rääsu. Mesilasvaha. Triglütseriidid – kujutavad endast kolmealuselise alkoholi glütserooli triestreid rasvhapetega. Looduslikud rasvad ja õlid on erinevate triglütseriidide segud. Triglütseriidid jagunevad lihttriglütseriidideks ja liittriglütseriidideks. Fosfoglütseriidid – fosfoglütseriidide molekulis on glütserool estersidemetega seotud kahe rasvhappejäägiga ja ühe fosfaatrühmaga
(LM kalad) c) Kiire dieet vabastab rasvkoes leiduvad mürkained ja võib inimese tappa. Putukatel on rasvkeha mürgiste jääkide talletamiseks. 6) Rasv kui sapierituse kiirendaja. Pidev rasvavaba toidu söömine tekitab sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. b) Loomsed vahad - N: Mesilasvaha, kilptäid. LANOLIIN - villavaha. SPERMATSEET - vaalaliste vaha. Biofunktsioonid : ehituslik(mesilaskärjed), kaitse kehakatte märgumise eest
mittelahustuvaid soolasid. Fulvohape ja tema soolad lahustuvad vees. Fulvohape on väga tugeva happelise reaktsiooniga ning põhjustab mineraalainete lagunemist. Humiinained ei lahustu vees, leelistes ega hapetes, mistõttu nad on väga tugevalt seotud mulla mineraalainetega. 40 Bituume esineb huumuse koostises vähe (3 … 4%); nad tekivad valkude, rasvade ja vahade lagunemisel. Huumusainete teke on keeruline biokeemiline protsess, mille käigus lihtsamatest ühenditest moodustuvad keerulisemad ning mis saab toimuda üksnes mikroorganismide osavõtul. Huumusainete hulk ja omavaheline osatähtsus sõltub taimejäänuste päritolust (rohtsed või puitunud), nende keemilisest koostisest ning mikroorganismide arvukusest ning liigirikkusest. Enim tekib huumust, kui paralleelselt toimuvad nii aeroobne kui anaeroobne lagunemine.
annaabi.ee 
