Ajaloo Kontrolltöö 11.kl 1.Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? (1pt) Sõdu kus oli eesmärk rahavas ristiusku pöörata 2.Millal ja kelle vastu toimus esimene ristisõda?(2pt) Esimene 1198a liivlaste vastu , 10961099a Jeruusalemma vastu 3.Millised võisid olla Jüriöö ülestõusu põhjused?(1põhjus=1punkt) Eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 4.Millist territooriumi nimetati keskajal Liivimaaks?(1pt) Viljandi, UusPärnu,Tallinn, 5.Kes olid keskajal Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?(2pt) Taani,Rootsi,Norra,Moskva,Leedu,Pihkva 6.Iseloomustage maaisandate omavahelisi suhteid. (3pt) 7. Mis küsimusi maapäevadel arutati? (2pt) Välis ja sisemajanduspoliitilisi küsimusi, ning püüti lahendada omavahelisi tülisi 8.Kes sai anda linnaõigusi? (1pt) 9. Kes oli reformatsiooni ehk usupuhastuse algataja? (1pt) Martin Luther 10.Kirjeldage sarnasusi ja erin...
Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond enne 1427. aastat. Loomad, linnud Järvamaa metsad on jahimeeste ja loodusesõprade paradiis, kes võivad seal kohtuda peaaegu kõigi Eestis elavate ulukiliikidega karust lendoravani, ning kui veab, linnuharuldustega; soojemal ajal kalju- ja konnakotkastega, kes ei pelga
Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid. Keskvõimu suhtumine Aadelkond polnud rahul kuningas Karl XI absolutistliku valitsusreformiga. Aadli opositsioon (majanduslikud huvide kahjustamine, kehtivate õiguste rikkumine). Keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle. Taheti luua vabatalupoegade kiht, millest kujunenuks keskvõimu tugi vastukaaluks väheusaldusväärsele aadlile. Kuid katsed talurahva seisundit muuta põrkusid kohaliku aadli vastuseisule. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu nende maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda. Hoogustus rüütelkonna tegevus. Rüütelkonnad Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja
Arutati: tülid, kohalikud probleemid, välispoliitika Danzigi lepingu ajalooline taust ja tähtsus. - Saksa ordu kõrgmeister K.V Jungingner 1) piiskop on ordu liige, aga sõjakäikudel ei pea osalema 2)Jungingeni armukiri vasall võis oma lääni pojale pärandada. 1410- Grünwaldi lahing 3 kõige arvukamat talupoegade kihti. - adratalupojad, (~10 ha maad), üksjalg (1 jalamehe päev), vabatalupoeg(maksud rahas), maavaba Kuidas õnnestus osal talupoegadel säilitada vabatalupoegade seisus? - Sest nad olid ülikute järeltulijad, sõlmiti vasallileping, maksid maksud rahas, võisid olla kõrtsi või veskipidajad. 3 olulisemat keskaja rahvastikuprotsesse mõjutanud tegurid. - Sõjad, katk, nälg
* Maavaba- olid isiklikult vabad ja said oma maa (väikelääni) tavaliselt läänikirjaga. Sõjaväekohus kergeratsanikuna ja pidid maksma makse. Teokohust polnud. * Vabatalupoeg – vakuraamatutes eraldi märgitud, maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid kui enamasti ei olnud teokohustust (või see oli väike). Vabatalupoegade kohustused rahamaksuna, lisaks rahale tihti ka naturaalandamid. Suur osa neist olid erinevad (mõisa)ametimehed: möldrid, sepad, puusepad jm. *Üksjalad- talupojad, kes asusid uusi maid üles harima. * Pundenik - oli sarnane üksjalale, väiksema maksukoormusega kui adratalupoeg. Tavaliselt olid pundenikud majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. Sarnase seisundiga ka pobulid. * Vabadikud - Tavaliselt juhuslikust teenistusest elav maata talupoegade kiht.
Kerkimisprotsess jätkub praegugi ning tõenäoliselt ka tulevikus. Esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. Sajandite vältel on saar arenenud omas tempos, kus traditsioonid on hästi tuntud üle kogu Eesti ning kuulsad Muhu mustrid on kujunenud eesti rahvakunsti eredateks näideteks, samuti nagu tantsud ja laulud. Muhu inimestega vesteldes võib tajuda ajale vastu pidanud kogukonna uhkust oma saare ja selle vaimsuse üle. Fakt, et Koguva külas oli alates 1532. aastast vabatalupoegade suguvõsa, mis suutis oma vabaduse ja sellega seotud dokumendid säilitada kuni 20. sajandini, näitab, et juba sel ajal oli Muhus tugev ja märkimisväärne kogukond. Paikkonna eripärale aitas kaasa ka ligi 70 protsendi muhulaste vene õigeusku minek 19. sajandi keskel. See oli tsaar Nikolai I aktiivse poliitika tulemus, millega seoses usuvahetajatele jaotati maad. Muhus märgivad seda aega Hellamaale ja Rinsi ehitatud kaks kaunist õigeusu kirikut.
Sõjaline edu stabiliseeris Liivimaa suhted Moskvaga mitmeks aastakümneks: 1503. aastal sõlmitud vaherahu pikendati edaspidi iga mõne aasta tagant kuni Liivi sõja alguseni. Plettenbergi poliitika peamine eesmärk oli maa kaitsmine välisvaenlaste, esmajoones venelaste eest, mistõttu ta püüdis vältida sisetülisid ning otsida uusi meetodeid kaitsevõime parandamiseks. Selleks toetati muuhulgas vabatalupoegade seisuse tekkimist, osalt selleks, et kasutada seda sõjapidamises. Teisalt võis Plettenbergi ajal 10 märgata ka talupoegade seisundi halvenemist. Kui 1501.1502. aasta sõja ajal venelastega oli orduväes veel palju talupoegi, siis 1507. aastal keelati talupoegadel relvade kandmine. Pärast Plettenbergi surma 1535. aastal ei õnnestunud järgmistel ordumeistritel
I p. talupoegade kiht, kes olid peamiselt adratalunike nooremad pojad, kellel polnud isatalus ruumi ja kes rajasid uue talu senistele võsamaadele. Talud olid väikesed ja ja algul oli neil koorniseks mõisa vastu 1 jalapäev nädalas sellest ka nimetus. Kui üksjalad harisid maad juurde kasvasid ka koormised ja nende seisund lähenes adratalupojale. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja olid vabastatud teotööst. Kõige kõrgema, arvuliselt aga kõige väiksema kihi vabatalupoegade hulgas moodustasid Maavabad kes olid üldiselt muistsete eesti ülikute järglased ja valdasid oma talusid läänikirja alusel. Viimases olid märgitud nende õigused ja kohustused. Maavabadel ei olnud talupoegade tavalisi koormisi, sõja korral tuli neil teenida aga feodaali ratsaväes. Talupojad võitlesid koormiste tõstmise vastu. Rännati ka mujale kus olid kergemad koormised. Talupoegade lahkumine oli mõisnikele kahjulik
kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks kaasaegse linna omavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Suurbritannia parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski vaid teatud elanike gruppide, mitte kogu rahva esindused. Demokraatia kujunemine on ajaloos läbinud pika tee. Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal. Ludvig I Vaga, Frangi kuningas ja Rooma keiser, öelnud kord oma ihuarstile, et riiki juhtida on väga raske ja väsitav
Sunnismaine rentnik, väikepõllupidaja. Alates 3. sajandist Rooma impeeriumis, väike põllupidajate kiht. Mõisnikud vähendasid enda haritavat põldu, jagasid väike rendikohtadeks. Neid said vabad talupojad, orjad. Koloonid esmalt vaba talupojad, kelle õiguslik seisund alates 3. sajandist muutus pidevalt halvemaks. Kuni 5.6. sajandini koloonid pigem vabad, mis siis, et seisund halvenes. Tehti vahet koloonide ja orjade vahel aga samas ka koloonide ja vabatalupoegade vahel. Koloonidel iseloomulik sunnismaisus. Koloonide osatähtsus Rooma põllumajapidamises oli arvestatav, massiline põlluharijate seas. Servus terrae maa ori. Alates 5. sajandi keskel on Ida-Rooma keisririigis sünonüümiks koloonidele adscripticii. Rahvaloenduses kinnitati adscripticii kindla talukoha juurde. Eestis glebae adscirptus sunnismaine talupoeg. 11. sajandil pärast Rooma Riigi langust kui õiguslik mõju vähenes ja avastati uuesti adscripticii termin ja Rooma õiguse
taluinimesi, kui enda omandit müüa, vahetada, kinkida või pärandada. 16. saj. alguseks olid enamus talupoegi kaotanud isiklikud vabadused oli kehtestatud pärisorjus. Arvukaimalt oli adratalopoegi. Suuremates taludes vajati tööle sulaseid ja teenijatüdrukuid. 14. saj. tekkis talopoegade hulgas üksjalgade kiht, mille moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid oma väikse talu kuhugi ääremaale. Ajapikku kasvasid talud ja sellega ka koormised. Soodsam oli vabatalupoegade seisund. Nemad tasusid koormisi rahas ja olid tetööst vabad. Kõrgeima kihi talurahva hulgas moodustasid maavabad. Nemad omasid talu läänikirja alusel. Nad ei kandnud talupojakoormisi, aga sõja ajal pidid nad teenima feodaali ratsaväes. 16. saj. parandas Vana-Liivimaa jõukus ka talurahva olukorda. Valdavaks oli põllumajanduses saanud kolmeväljasüsteem. Oli rahvastiku pidev juurdekasv, 100000lt inimeselt umbes 250000.280000le. Esimeste juutide kohta on andmeid 1333. a
Linnade kasv teraviljahindade tõus Euroopa turul Mõisate arvu kasv Eestis Teokohustus Sunnismaisus. PÄRISORJUS Haagi- ehk adrakohtunikud: tegelesid ärakaranud talupoegadega. Adratalupojad: Adramaasid arvestades. 0,5-5 adramaad. Üksjalad: Adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid kuskile ääremaile oma väikese talu. Vabatalupojad: Tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Kõrgem kiht vabatalupoegade seas oli maavaba. 17. Jüriöö ülestõusu reformatsioon Eestimaa müüdi Taani poolt Saksa ordule 1346. a, kuna ei suutnud enam riigikauget provintsi enda käes hoida. Järgmisel aastal anti Harju-Viru Liivi ordumeistrile üle. Danzigi kongress: Tartu piiskopkond oli isepäine. Orduväed vallutasid selle, v.a linnus Toomemäel. Sündmused olid rahvusvahelise kaaluga. Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige.
Usutülid jätkusid ka edaspidi. · Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560. Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti. 32. REFORMATSIOON SVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN · Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e. kantonite süsteem moodustades Sveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit. · Feodaalsuhted polnud välja kujunenud säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks. · Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil. Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus, juust. · Linnakantonites: peamine maaviljelus. Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ning pangad põhikeskus Genf. Teiste Euroopa maadega oli
Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit) Suuremates taludes olid tööl palgalised sulased ja teenijatüdrukud (sulased käisidki mõisas) 2. Üksjalgade kiht: Kategooria moodustasid adramaatalupoegade nooremad pojad Elasid oma väikestes taludes kusagil äärealadel Nimetus tuleneb sellest, et üksjalgadel oli kohustus teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas Ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised 3. Vabatalupoegade kiht: Tasusid koormisi rahas Olid teotööst vabad 4. Maavabade talupoegade kiht: Kõige kõrgem kiht talupoegade hulgas (neid esines üksikuid) Peamiselt moodustasid kihi muistsete eesti ülikute järglased kes omasid talu läänikirja alusel Ei kandnud tavalisi talupojakoormisi Sõja korral pidid teenima feodaali ratsaväes 11 7
korral maksta teistelgi rühmadel, üksjalad kaasa arvatud. Vabatalupoeg Üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest keskaegses Liivimaal. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ja ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks ostis. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel. Kuid üha suurenev läänistamine ja teotöö osakaalu tõusu tõttu hääbus vabatalupoegade seisus 16. sajandi keskpaigaks. Adratalupoeg Tegemist talupojaühiskonna suurima rühmaga keskajal. Enamasti ühe adramaa suuruse talu peremehed, kes täitsid kõiki kohustusi, mis alistumislepingutes kirjas (ristimine, preestrite ülalpidamine, avalikud tööd, väeteenistuskohustus, maksud, teotöö). Üksjalad Seoses mõisate asutamise ning talumaade nende alla võtmisega, samuti sisekolonisatsiooni tagajärjel tekkisid keskaegsel Liivimaal üksjalad (väiketalunikud).
Teotöökohutus, teorent on talupoegadele iseloomulik, see eristas vabadest renditalupoegadest. U 14 % talupoegadest on vabatalupojad. U 60 % pärisorjuse tingimustega talupojad. Pärisorjus Inglismaal (areng ja olemus), 1381. a talurahva ülestõus (Richard II, Wat Tyler, John Ball). Pärisorjuse kadumine Inglismaal. 13-14.sajand oli pärisorjus veel väga suurel määral Inglismaal. Ka Musta Surma perioodi järel hoidsid mõisnikud kinni pärisorjusest, vabatalupoegade hulk aga suurenes (erineb paiguti). Talurahva ülestõus - 1381. Wat Tyler. Kogu ühiskond oli sellega seotud, vaimulikkond, alamaadel ühinesid samuti protestilainega kõrgaadli ja kuninga vastu. Talurahva nõudmised tõusid keskseks. Sündmused kulgesid kiiresti ja lihtsalt. Juuni alguses tungisid relvastatult tuhanded talupojad Londonisse (Richard II 14-aastane). Kuningas jäi Towerisse sisuliselt pantvangi. Võttis vastu nende nõudmised kahel korral
Ka lääne jagati rohkem poolakatele kui sakslastele, väikeläänide saajatena on teada aga ka eestlasi. Poola võimu ajal jagunes maa halduslikult esialgu presidentkondadeks, hiljem vojevoodkondadeks. Olulisimateks majandustegelasteks olid aga staarostid. Saaremaa oli 15601645 Taani võimu all. Alates 1572. aastast oli see Taani kuninga isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju läänimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Taani ajal kindlustus siiski ka Saaremaa rüütelkonna positsioon. Kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht saada vallutatud Rootsi poolt. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga siiski alles pärast enam kui 80-aastast Taani võimuperioodi. · Rootsi-Poola sõjad (16001629)
koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus. Euroopas vabaduse ja demokraatia kujunemisel on seega oluline osa olnud suurmaaomanike sõltumatusel valitsejatest ja suurtel õigustel, mida nõuti kuningatelt. 17. sajandiks oli kuningate võim kasvanud, nad olid teinud lõpu keskaegsete parlamentide, seisustekogude 17 ja maapäevade tegevusele, piiranud aristokraatide õigusi
H. Bosse arust on jaotuse aluseks läänikiri, mis on olemas maavabadel, kuid vabatalupoegadel puudub. 14. sajandi algusest peale hakkasid maa uued isandad läänistama maid alama lääniõiguse alusel. Väikelääne jagati eesti ülikate järglastele (sõjalise jõu saamiseks, enamasti seda vajasid piiskopkonnad ja Taani alad). Vabatalupojad ostsid kas kõik või osa adratalupoja kohustusi - teokohustus, loonusandamid, rahamaksu eest välja ostnud. Vabatalupoegadest võis saada adratalupoeg. Vabatalupoegade seas olid möldrid, kõrtsmikud, sepad. Maavaba talupoegade kohustuseks oli: sõja- ja käskjalateenistus, pidama ühte sõjaratsut. Hiljem asendus kõik rahalise maksuga. Üksjalg - Esmakordselt üksjalgu mainitakse 1435. aasta Tallinna Jaani seegi vakuraamatus. 15. sajandil arvukalt mainitakse üksjalgu allikates. 1535. aastal nad hakkavad tasapisi kaduma ja 16. sajandil on üksjalad haruldaseks nähtuseks. Üksjalad
ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku.
annaabi.ee 
