1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalse...
Kuidas asjad töötavad? 1.arvestustöö Pallid 14. oktoobril 2012 sooritas Felix Baumgartner Ameerika Ühendriikide New Mexico kohal eduka hüppe 39,045 kilomeetri kõrguselt stratosfäärist Maa pinnale. Tema maksimaalseks langemise kiiruseks mõõdeti 1357 km/h. 1. Kui suur oleks olnud langemise kiirus 1 km kõrgusel maapinnast juhul, kui langemine oleks olnud täiesti vaba, st kui oleks puudunud õhutakistus? Gravitatsiooniks ehk vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust ja see on füüsikaline suurus. Gravitatsiooni suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on aga kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Vabalt langemise korral liigub iga keha Maa raskusjõu tõttu vaba langemi...
Mehaanika põhiülesanne -- leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. Füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi, kannab nime mehaanika. Mehaanika saab jaotada kolmeks haruks: Kinemaatika ( -- kreeka k liigutus, liikumine) uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Seejuures pole oluline, mis on liikumise põhjuseks. Näiteks saab kinemaatikaseaduste abil arvutada, kui kõrgele lendab otse üles visatud kivi. Dünaamika ( -- kreeka k jõud, vägi) uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmme ja pidurdab õhutakistus. Staatika ( -- kreeka k püsiv, muutumatu)uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. Staatika võimaldab näiteks välja arvutada, mitu inimest võib vaatetorni ronida, ilma et see ümber kukuks. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Seejuures on vaja liiku...
Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). z punktmass v r O taustkeha y x taustsüsteem r - punktmassi kohavektor vaadeldavas taustsüsteemis. v - punktmassi kiirusvektor vaa...
VIII OSA, 10. klass füüsika VABA LANGEMINE Juba üle 2300 aasta tagasi ehk täpsemalt aastatel 384-322 e. Kr. elanud vanakreeka filosoof Aristoteles arvas seda, et mida raskemad on kehad, seda kiiremini need allapoole liikudes planeedi keskpaiga poole püüavad jõuda. Gravitatsiooniks nimetatakse nähtust, kus mis avaldub kõikide kehade omavahelises vastikuses tõmbumises. Kuna kõikidel kehadel on mass, siis tänu sellele kehad tõmbuvadki teineteise poole. Jõudu, mis selle vastastikmõju tugevust iseloomustab, nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui teostada üks katse, milles võetakse üks teraskuul ja üks udusulg ning need samalt kõrguselt maapinna poole ühekorraga lahti lasta, siis jõuab enne maapinda puudutada teraskuul. Allakukkumine oleneb selles katses keha kokkupuutepinnast õhuga. Kui kehal on suur pind, siis see avaldab õhus liikuvale kehale suuremat takistavat mõju. Järelikult...
KINEMAATIKA MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE liikuva keha asukoha arvutamine ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE lihtsam liikumine FÜÜSIKA MUDEL nähtuse/keha lihtsustatud käsitlus KIIRUS näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Kiirus on vektoriaalne suurus. Ühtlase liikumise kiirus on jääv. Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. KESKMINE KIIRUS kogu teepikkuse ja kogu liikumise aja suhe HETKKIIRUS keha kiirus kindlal ajahetke Ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju. Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv. KIIRENDUS kiiruse muutumise kiirus Mitteühtlaselt liikumisel võib liikumise suund muutuda vastupidiseks. Vaba langemise kiirus g=9,8m/s Vaba langemise korral on kõikidel kehadel ühesugune kiirendus. Muutuvat liikumist iseloomustab keskmine kiirus ja hetkkiirus. Nihe ja kiirus on ühtlasel...
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese. ...
Referaat Kehade vaba langemine Tallinn 2011 Sisukord 1) Aristoteles 2) Galileo Galilei 3) Vaba langemine 4) Galileo katse 5) Valem 6) Sisukord Aristoteles(384 eKr-322 eKr) oli Vanakreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas ning sai oma füüsikaalased teadmised Ateenas Platoni juures. Hiljem oli aga ta ise Aleksander Suure kasvastaja ning rajas ka Ateenasse filosoofiakooli. Tema oligi esimene inimene kes hakkas uurima kehade vaba langemist ning seda juba üle 2300 aasta tagasi. Aristoteles oli esimene, kes väitis, et raskemad esemed kukuvad kiiremini kui kergemad. Oma väite tõestamiseks Aristoteles katseid ei teinud, kuid mõttetark oli väga kuulus ja austatud nii, et keegi ei hakanud tema sõnades kahtlema. Ega Aristoteles oma väites väga ei eksinudki. On ju tõsi, et kui ühelt...
Dünaamika Def. Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudu...
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude su...
raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Liikumise vormid: Gravitatsioon · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise · Pöördliikumine keha osad liiguvad kauguse ruuduga erinevaid trajektoore pidi (nt ratas Siin Fg gravitatsioonijõud, m1 ja m2 pöörlemisel) kehade massid, r -kehadevaheline kaugus, · Nende kombinatsioonid _ gravitatsioonikonstant Liikumise viisid ...
Keha vaba langemine Õhu takistuse puudumisel liiguvad kõik vabalt langema lastud kehad maa poole ühesuguse kiirendusega. Seda kiirendust tähistatakse tähega g ja seda nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskus kiirenduseks. Maal on selle kiirenduse suuruseks g= 9,8 m/s2 teiste taevakehade raskuskiirendus on sellest erinev. Vabalt langeva keha kiirust arvutatakse järgmiselt : v= g*t v- lõppkiirus , t- aeg Vabalt langevat teepikkust arvutatakse järgmiselt : h= gt2/2 h- teepikkus Ülesanne. Arvuta vabalt langeva keha kiirus 1,5 sekundit pärast lahti laskmist. t- 1,5 sek v=g*t g- 9,8 m/s2 v= 9,8 *1,5 = 14,7 m/s v-? Vastus: Keha vabalt langev kiirus on 14,7 m/s
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 5. LIIKUMISTE LIIGITAMINE 5.1 Sirgjooneline (ühemõõtmeline) liikumine 0 x/m x0=-3 x=6 nt. tramm, auto maanteel, keha langemine jms. 5.2 Kõverjooneline (kahemõõtmeline) liikumine y nt. paat veekogul, jalgpallur y staadionil, Maa tiirlemine ümber Päikese jms. y0 Liikumine ...
Dünaamika. Newtoni seadused. Jõu liigid. 1. Too näiteid kehade vastasmõju kohta. (Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus; näide, kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju.) Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus kahe auto kokkupõrge (mõlemad jäävad seisma); püssist laskmine (Enne lasku on kuul püssitoru suhtes paigal. Lasu ajal vastastikku mõjudes hakkavad kuul ja püss liikuma vastassuundades. Tekib tagasilöök); Näide kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju pillatud vaasi maandumine (vaas puruneb), küttepuude lõhkumine 2. Vette vajuvale kehale mõjub raskusjõud 10N ja üleslükkejõud 2N. Kui suur ja kus suunas mõjub resultantjõud. Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole. 3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad in...
TÄIENDÕPPE KORDAMISKÜSIMUSED NB! Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlasel...
Füüsika töö 1.Mis on ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine? Ühtlaselt muutv sirgjooneline liikumine on liikumine, mille kiirus muutb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, näiteks: vabalt kukkuva kivi trajektoor on sirgjoon ja seega on sirgjooneline 2.Miks on ühtlaselt muutuv liikumine füüsikaline mudel? Looduses nii ideaalselt ühtlaselt muutuvat liikumist nii ei kohtagi. Sellist liikumist saab vaid ette kujtuada ja matemaatika meetoditega kirjeldada. Väljaselgitatud lihtsaid seaduspärasusi saab siiski suurepäraselt sarnaste reaalsete liikumiste uurimisel kasutada 3.Mida nimetatakse kiirenduseks? Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutmist ajaühiku kohta, a=m/s ruudus 4.Mida iseloomustab kiirendus? Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. See näitab, kui kiirest keha kiirus muutub. 5.? Tee joonis ja selgita, mida saab sellest graafikust leida liikumise kohta ...
Võnkumine- nimetatakse perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnevat süsteemi, milles võib tekkida võnkumine, nimetatakse võnkesüsteemiks. Vabavõnkumine nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Nt: 1)kiik, kui talle hoogu ei anna. Mehaanilise vabavõnkumise tekkimiseks peab süsteemis olema täidetud kolm tingimust: 1) Peab olema püsiv tasakaaluolek 2)Süsteem peab omama inertsi 3)Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks valise tõuke Sundvõnkumine toimub välise perioodlise jõu mõjul. Nt: õmblusmasina nõel. Sumbuv võnkumine- võnke amplituut väheneb. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad võnkumised. Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N Võnkesagedus- aja...
TEST 2 MEHAANIKA I 1. Newtoni II seaduse kohaselt kiirendus on a. Pöördvõrdeline massiga b. Võrdeline jõuga 2. Auto paiskub teelt välja kiirusega 22m/s vastu puud ja peatud 0,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus mille tulemusel auto jäi puuga kokkupõrkumisel seisma a. 2,2 m/s2 b. 22 m/s2 c. 220 m/s2 d. Ei saa määrata, teadmata auto massi 3. Kui auto saavutab kiiruse 60km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on a. 6 km/h/s b. 60 km/h/s c. 3 km/h/s d. 10 km/h/s e. 600 km/h/s 4. Dünaamilise tasakaalu korral a. Kiirus on 0 b. Kiirus on konstantne c. Kiirendus on 0 d. Kiirendus on suurem kui 0 e. Kehale mõjuvate resultant on 0 5. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 minutiga. Tema keskmine kiirus oli a. 0.33 km/h b. 3 km/h c. 15 km/h d. 20 km/h 6. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid auto liigub veel tükk aega edasi...
Galileo Galilei Patrik 8a Sündinud 15.02 1564 Pisas Surnud 8.01.1642 Arceti Galileo sündis peres, kus isa oli muusik Itaalia astronoom, filosoof, füüsik Matemaatika ja loodusteaduse eraõpetaja 2 tütart, 1 poeg, kes jätkas isa leiutiste edasi arendamist. Biograafia Esimese hariduse andis isa, kodus õpetades Vallombroosa kloostrikool, mungaõpe (1575) Pisa ülikool, meditsiin (1581- 1585) 1853 vaimustus matemaatikast 1856 viis läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse 1952 Padova ülikooli matemaatikaprofessor Hariduslik käik. Galileo Galilei avastas, et maa liigub ümber päikese. Avastas Jupiteri kaaslased, Neptuuni Päikesel on plekid Veenus ilmutab faase. erineva raskusega asjad kukuvad erineva kiirusega. Avastused Galileoleiutas teleskoobi. termoskoobi pendelkella. kompassi. Mikroskoobi. Leiutised Vaba langemise seadus on Galileo poolt sõnastatud Galileo termomeeter- läbipaistva vedelikuga ...
Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4.1) võib nende suhte...
1. Taustkeha. Taustsüsteem. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. 2. Punktmass (näited). Punktmass keha, mille mõõtmed võib vaadeldavates tingimustes arvestamata jätta ( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega). 3. Mehaanika põhiülesanne. Mehaanika põhiülesanne määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil. 4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a). 5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1...
Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdseis ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune ehk kiirendus on muutumatu. Niha võrdub teepikkusega. Ühtlaselt kiireneval liikumisel on kiirendus positiivne (a>0) ühtlaselt aeglustuval liikumisel aga negatiivne (a<0). Ilma algkiiruseta liikumisel on v = at. Algkiirusega v0 liikudes on v =v0 ± at. Kuidas leida läbitud teepikkust, kui kiirus muutub pidevalt. Tuleks leida keskmine kiirus. Kui mingi suurus muutub ühtlaselt, siis keskväärtuse leidmiseks leitakse lõpp- ja algväärtuste summa ning jagatakse kahega. v k = (v 0 + v ) / 2 = (v Kui on teada liikumise keskmine kiirus ja kestus, siis võib igasugusel muutuval liikumisel läbitud teepikkuse leida valemist S=v k t. Ühtlasel muutuval liikumisel võrdub keskmin...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: Õhu sisehõõrdetegur Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid. Poiseuille valemi põhjal on kokkusurumatu vedeliku ruumala, mis ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Pendlid ja võnkliikumine. referaat Eliise Põldma 8.b klass Tallinn 2009 Sisukord · Mis on võnkliikumine? · Lained. · Pendlid: Matemaatiline pendel. Ühendatud pendlid. 2 Mis on võnkliikumine? Võnkliikumine ehk võnkumine on hästi tuntud. Võnguvad puuoksad, kellapendel jne. Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise uurimiseks võid teha katse. Tarvis on 1m niiti, koormus (milleks sobib kas või lusikas), mõõtejoonlaud ja kell. Seo koormus niidi külge ja kinnita niidi teine ots mingi liikumatu eseme külge. Kui oled sidumise lõpetanud siis vaatle, kuidas katsevahend võngub. Sa oled valmistanud pendli. Kõigepealt leia asend, kus pendel püsib paigal. Seda asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. See...
KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU. GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA , MIS ON VÕRDELINE NENDE MASSIDE KORRUTISEGA JA PÖ...
Valemid Kinemaatika valemid s v= t v – kiirus (m/s) s – nihe (m) t – aeg (s) Keskmine kiirus l vk t kogu vk – keskmine kiirus (m/s) l – teepikkus algasukohast lõpp-punkti mööda liikumistrajektoori (m) tkogu – selleks kulunud aeg (s) Kiirendus v - v0 a v at v0 t a – kiirendus (m/s2) v0 – algkiirus (m/s) t – aeg v – lõppkiirus (m/s) Nihe ühtlaselt muutuval liikumisel 1. Horisontaalne liikumine at 2 s v0 t - kiirenev liikumine 2 at 2 s v0 t - aeglustuv liikumine 2 at 2 s - keha al...
Newtoni 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadust nim. ka inertsiseaduseks. Newtoni 3 seadus ütleb, et jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F = -F Keha inertsuse mõõduks on mass m. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskme...
Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehasid, Kehakaal jõud, millega keha mõjutab enda alust pinda või riputusvahendit, tähis P, ühik puudub, ühtlaselt liikudes , Hõõrdejõud vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mõjub kehade vahel piki nende kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , , I seadus määratleb paigalseisu ja ühtlase liikumise: Keha seisab paigal ja/või liigub ühteaegselt sirgjooneliselt kui talle jõud ei mõju või talle mõjuvad jõud kompenseerivalt. Nt.: raamat laual, langevarjur, laev...
Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20 ...
Galileo Galilei Galileo Galilei sündis aastal 1564 15. veebruaril.Ta oli itaalia füüsik,astronoom ja filosoof. Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, katkestas 1585 õpingud ja hakkas tegelema matemaatikaga. Oli aastatel 1589 1591 matemaatikaprofessor. Aastal 1593 ehitas ta termomeetri, kasutades selleks õhu laienemist ja kokkutõmbumist termomeetri üraras otsas, et liigutada vett kinnitatud torus. Ehitas aastal 1609 pikksilma, millega avastas Kuu mäed , Veenuse faasid, Päikese laigud ja pöörlemise ning Linnutee tähestruktuuri. Sõnastas inertsiseaduse, avstas vaba langemise seadused ja rajas mehaanika alused. Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse. Ta tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse ja avaldas aastal 1632 teose "Dialoog kahe peamise ...
Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Nt. lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? ...
MEHAANIKA Taustsüsteem Üldisemalt määratletakse taustsüsteem n- mõõtmeliseks (tavaruumis enamasti 3- mõõteline). Igasugused nähtused toimuvad ajas seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid (3) ja ajakoordinaat (kell) Liikumise vormid · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) · Pöördliikumine keha osad liiguvad erinevaid trajektoore pidi (nt ratas pöörlemisel) Liikumise viisid · Ühtlane mitteühtlane · Kiirendusega aeglustusega liikumine (ringliikumine alati kiirendusega liikumine · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv Liikumine · Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi; vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika miks toimuvad liikumised? Vaatleme põhjusi ja püüame neist hinnata tagaj...
Johannes Kepler (1571-1630), Saksamaa - astroloog, astronoom, matemaatik, optik, natuurfilosoof - Kepleri vaadireegel - tema tööd Isaac Newton'i gravitatsiooniteooria üks aluseid - teatud Galileo Galilei avastuste tõestamine - Kepleri seadused e planeetide liikumise seadused 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik (1473 - 1543) oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Galileo Galilei Galileo Gali...
753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...
Dünaamika Inertsiaalsüsteem-taustsüsteemi milles kehtivad Newtoni seadused Seadused : Newtoni I seadus On olemas selliseid taustsüsteemid,milles kehad liiguvad java kiirusega,kui neile I mõju teised kehad. Newtoni II seadus Kiirendus on võrdeline (resultant)jõuga ja pöörvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel Gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Hooke'I seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega Mõisted: Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel. Inertsus keha omadus, mis väljendab se...
Dünaamika *Newtoni I seadus - kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F=0 → a=0 *Newtoni II seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on F võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. a= m *Newtoni III seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete 1=¿−F2 vastassuunaliste jõududega. F¿ *Gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise m1 ×m kauguse ruuduga. ...
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis sei...
Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. · Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine · Üldvibratsioon mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu · Püsiv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB · Muutuv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või siis rohkem või vähem ligikaudselt perioodiliselt korduva muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumiste näited Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu. Mehaanilise võnku...
Füüsika Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga: a= F/m 3. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised F1= -F2 Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise, nimetatakse dünaamikaks. Jõududeliigid 1. Gravitatsioonijõud Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Kehade langemist, kus puudub õhutakistus, nimetatakse vabaks langemiseks. Kaks teiseteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F = Gm1m2 / r...
GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. ...
Füüsika kordamisküsimused 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? Mehaanilist tööd tehakse sel juhul, kui kehale mõjub jõud ja keha muudab selle jõu mõjul oma asukohta. 2. Mehaanilise töö valem koos seletuste ja mõõtühikutega. Ülesanded. A= F·s·cos α A- mehaaniline töö (J) F- jõu arvväärtus (N) s- nihke arvväärtus (m) α- nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel ⃗ F Kui α = 0, st. ja ⃗s on samasuunalised, siis A= F·s 3. Millal loetakse tööd negatiivseks, millal positiivseks? Positiivne töö on siis, kui jõud mõjub liikumisega samas suunas, aitab liikumisele kaasa (nt. atra vedav hobune). Kui jõud takistab liikumist (on liik...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Kristiina Kirves KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJA LANGEMIST? Referaat Juhendaja: Arne Rannikmäe Tallinn 2013 Kuidas ennetada koolist välja langemist? Õnneks on aastatega koolist välja langenud õpilasi vähem, mis tähendab seda, et asju on suudetud hoida rohkem kontolli all, kui õppaastatel 2006/2007. Kindlasti hoitakse iga aastaga rohkem koolist põhjuseta puudujatel silma peal, mis mängib väga suurt rolli. Abi on ka kindlasti sellest, et saab õppida individuaal õppekava järgi, on olemas eriklassid või saab koolidest individuaalset nõustamist. Kahjuks paljud vanemad on oma kodutöö tegemata jätnud ja kool on aastatega pidanud rohkem tööd tegema laste koduse kasvatamise puudujääkidega. Eesti Avatud Ühiskonna uuringus tuli välja et, ühed suuremad laste toetajateks o...
Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala. Rõhu...
Galileo Galilei Galileo Galilei sundis15. veebruar 1564 Pisas suri8. jaanuar 1642 Arcetris oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide,et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. Kui Aristo...
Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrd...
KORDAMINE 10 klass MEHAANIKA LIIKUMISED Ühtlane sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand,liikumisgraafik, kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos, nihe, nihkevektorite liitmine , kiiruste liitmine , keskmine kiirus Ülesanne: Kopter lendas tuulevaikse ilmaga kiirusega 90 km/h täpselt põhja suunas. Leia kopteri kiirus ja kurss, kui puhub loodetuul meridiaani suhtes 45º nurga all. Tuule kiirus on 10 m/s. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand, liikumisgraafik, kiiruse võrrand, kiiruse graafik, kiirendus, nihe , vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Ülesanne: Liikumist alustanud jalgrattur sõitis esimesed 4 s kiirendusega 1 m/s2, seejärel liikus 0,1 minutit ühtlaselt ja viimased 20 m ühtlaselt aeglustuvalt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = ...
Laboratoorse töö protokoll Metalli erisoojuse määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine te...
Sisukord Sisukord..............................................................................................2 Sissejuhatus.........................................................................................3 Võnkliikumine.......................................................................................4 Pendli võnkumine..................................................................................5 Võnkumise sumbumise katse........................................................5 Võnkesüsteem......................................................................................6 Matemaatiline pendel.............................................................................6 Impulsimomendi jäävuse seadus...........................................................................7 Foucault pendel...........................................................
· Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti. Nihkevektor on liikumise alguspunktist lõpp-punkti tõmmatud vektor. (nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t) · Näidata, et konstantse kiirendusega liikudes avaldub kiirus ajahetkel t järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. v= = a*t + c (integreerimiskonstant, antud juhul v0) = a*t + v0 · Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, sest a=g=9,8 m/s2 · Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Nurkkiirus näitab ühtlase pöörlemise korral nurka, mille võrra keha ajaühiku jooksul pöördub. (parema käe kruvireegel) · Kuidas on seotud pu...
Kordamine kontrolltööks: võnkumine ja lained, energia ja mehaaniline töö Kuidas arvutatakse mehaanilist tööd? Tea mõõtühikut ja arvutusvalemit. Mis tingimustel füüsikas mehaanilist tööd ei tehta, kuigi protsessis toimub energia muundumine? Mehaanilist tööd ei tehta kui keha asukoht ei muutu. A=F × s × cos α Mõõtühik: džaul (J) Kuidas on defineeritud töö ning energia mõõtühik 1 J? Rakendatakse 1N suurune jõud, et keha 1m võrra nihutada. Mis see energia on, mida ta näitab? Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub? Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat. Sõltub kehaosade või kehade vastastikusest asendist. E p=mgh Mil...
annaabi.ee 
