Väävelhape Johannes Juhanson 11.A Valem H2SO4 Molekulmass 98,079 AMÜ Sulamistemperatuur 10oC Keemistemperatuur 337oC Tihedus 1,84 g/cm³ ● Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. ● Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. ● Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. ● Väävelhappe soolad kandsid Eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Ohutus Kuna väävelhape on väga tugev hape, siis peab seda käsitledes olema väga ettevaatlik: • Suukaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid. • Nahale sattudes võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme. • Silma sattudes võib rikkuda nägemist. • Käsn https://www.youtube.com/watch?v=QciCaa0l6TE • Nailon https://www.youtube.com/watch?v=uh5nzFoJXMU
SO3 ON VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA, MILLES TEMAGA KOKKUPUUTEL VÕIVAD PALJUD ORGAANILISED AINED SÜTTIDA • DIVESINIKSULFIID H2S – EBAMEELDIVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIS VÕIB PÕHJUSTADA JUBA VÄIKESTE KOGUSTE SISSEHINGAMISEL SURMA. ESINEB MINERAALVETES JA TEKIB VALKUDE LAGUNEMISEL. SAADAKSE KAS VESINIKU JA VÄÄVLI REAKTSIOONIL VÕI LABORIS NA 2S LAHUSE VÕI FES REAGEERIMISEL TUGEVAMA HAPPEGA • VÄÄVLISHAPE H2SO3 - KESKMISE TUGEVUSEGA HAPE, MIS TEKIB VÄÄVELDIOKSIIDI REAGEERIMISEL VEEGA. VÄÄVLISHAPET KASUTATAKSE PLEEGITAMISEKS JA DESINFITSEERIMISEKS. VÄÄVLISHAPPE SOOLASID KASUTATAKSE REDUTSEERIJATENA NÄITEKS FOTOGRAAFIAS (ILMUTITE KOOSSEISUS) • VÄÄVELHAPE H2SO4 - VÄRVUSETA, LÕHNATA, VEEST LIGI KAKS KORDA RASKEM ÕLITAOLINE, VEES VÄGA HÄSTI LAHUSTUV TUGEV HAPE. KASUTATAKSE FOSFORVÄETISTE TOOTMISEKS, NAFTAPRODUKTIDE RAFINEERIMISEKS, KEMIKAALIDE JA MAAKIDE TÖÖTLEMISEKS,
Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmärgiks on teha selgeks endale mis on mürgid ja kui kahjulikud nad on. HAPPED: · Väävelhape · Lämmastikhape · Perkloorhape · Vesinikjodiidhape · Vesinikbromiidhape · Soolhape Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal. Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi keemiku Svante Arrheniuse poolt ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat
Madalatel temperatuuridel on sulaväävel vedel ja kollane, koosnedes S8 molekulidest. Temperatuurivahemikus 150...200°C värvub väävel pruunikaks ja venivaks massiks. Sellisel juhul S8 rõngad katkevad ja ühinevad omavahel pikkadeks siksakilisteks ahelateks (500 000...800 000 aatomit). Edasisel kuumutamisel üle 300°C jääb sulaväävel pruuniks, kuid muutub taas vedelamaks, kuna polümeerid lagunevad. Tavalisel rõhul väävel keeb temperatuuril 445°C. Keemistemperatuuri lähedastel temperatuuridel on väävli aurus valdavad S8 molekulid, kuid mida kõrgem temperatuur, seda rohkem nad lagunevad, moodustades kollakaspunaseid molekule S6, kirsipunaseid molekule S4 ja lillakassiniseid molekule S2. Seetõttu pole väävli
Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks ränivetikad. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse järgi.. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja
Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad) sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca(HCO3)2 jt). Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud,
naatriumiühendid. Kui joome klaasi teed, joome ka ühe sajatuhandiku grammi klaasi koostisse kuuluvaid aineid. 2. Füüsikalised omadused. Puhas vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Vee füüsikalised konstandid on võetud mitmete füüsikaliste mõistete ja ühikute aluseks (tihedus, soojusmahtuvus, Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri temperatuuriskaalad, gramm,liiter,kolor jt.). Vesi külmub (tahkub) 0*C ja keeb 100*C. Vesi aurub ka madalal temperatuuril, samuti auruvad jää ja lumi. Sellega on seletatav külmunud pesu kuivamine talvel. Temperatuuril 4*C on vee tihedus suurim (1cm3 vee mass temperatuuril 4*C on 1gramm) 1000kg/m3. Enamik vee füüsikalis-keemilisi omadusi on teiste ainetega võrreldes erandlikud. Mendelejevi tabeli VI rühma elementide (O, S, Se, Te) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se, H2Te) peaksid olema kõik gaasilised. Vesi on erand. Tavaliselt on aine tihedus tahkes olekus
· CO on formaalselt sipelghappe HCOOH anhüdriid ja seda saab laboris HCOOH dehüdratatsioonil kuuma väävelhappega. · CO on värvitu, lõhnatu, vees vähelahustuv mürgine gaas. · CO on suhteliselt vähese reageerimisvõimega, kuna side molekulis on tugevaim teadaolevatest sidemetest. · CO on Lewis'i alus tänu vabale elektronipaarile süsiniku aatomil ning annab sideme d-elementide aatomite ja ioonidega. · CO on Lewis'i hape tänu vabale (lõhustavale) MO-le. · Sellise kahepalgelise loomuse tõttu eksisteerib palju CO-komplekse, nt d-metallide karbonüüle. · Nikliga annab näiteks nikkelkarbonüüli: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(l) · CO mürgisus tuleneb kompleksi moodustamisest hemoglobiini rauaga. · CO on redutseerija, mida kasutatakse rea metallide saamisel. 28. Eristage peamiste räniühendite struktuure ja kirjeldage nende omadusi. · Räni on maakoores levikult teine element hapniku järel.
CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus 2NaOH + ZnO + H2O Na2[Zn(OH)4] hape Seega esineb amfoteerne ühend alusena kui tema koostises olev elektropositiivsem element moodustab soola katioonina Xn+; happena kui elektropositiivsem element on kompleksimoodustajaks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. Lihtsaim võimalikum aatom. Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused
alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O).
B – suhteliselt levinud (tavaline) element Tl – vähelevinud Ga, In – haruldased, väike levik ja toodang 3.2. Boor 3.2.1. Elemendi ja lihtainena Boori ühendeid booraks Na2B4O7 ·10H2O (naatriumtetraboraat) boorhape H3BO3 kasutab inimkond mäletamatutest aegadest Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. Boorhape on ainus anorgaanil. hape (mineraalhape), mida leidub looduses üsna puhtal kujul. (lahjendatult ja segus leidub mitmeid teisigi, isegi H2SO4 ja HCl) Boori nimetus – sõnast bauraq või borax (hilisladina) Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Davy (neist sõltumatult) Leidumine looduses – tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O e. 2CaO·3B2O3·5H2O
Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. *Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 18. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 19. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2
Tekib hingamisel, põlemisel, kõdunemisel, tööstuslikes protsessides, on peamine põlemissaadus. käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel : CaCO 3+ 2HCl = CaCl2 + H2CO3; H2CO3 => H2O + CO2. CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO 2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või NaHCO3 lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO 3 ja H2SO4 omavahelise reageerimisel tekib CO 2). Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks. Toiduainetehnoloogias kasutatakse nt CO 2 paljude jookide gaseerimiseks. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Ohud: Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte
Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 3 18. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 19. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud,
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. *Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 19. Kemikaal-definitsioon Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides; 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta
Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+ 2HCl => CaCl2 + H2CO3 ; H2CO3 => H2O + CO2 CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: 1. Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või naatriumvesinikkaarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO3 ja H2SO4 omavahelisel reageerimisel tekib CO2) 2. Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks. 3. Toiduainetehnoloogias kasutatakse CO2 paljude jookide gaseerimiseks. 4. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuudutel happe. CO2 + H2O = H2CO3
tootmiseks. Õhus leidub 0.035%. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuuduted happe.CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli 10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H 2O g/m3) ja suhtelise niiskusena (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse
jääga sarnaseks massiks, nn "kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (nt jäätise) säilitamiseks; 3) Toiduaine-tehnoloogias kasutatakse CO 2 paljude jookide gaseerimiseks; 4) Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. CO2 st põhjustatud ohud: süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: . Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2, SO2, O2, N2). Saadav informatsioon: 1) kriitiline temperatuur; 2) küllastatud aururõhk kriistilisel temperatuuril; 3) kullastatud auru rõhk tavatemperatuuril; 4 )mahuteguri arvutamine vedelast olekust gaasilisse rõhu juures 1 atm; 1. CO2 : 1) 304,2 K; 2) 74 atm; 3) 60 atm; 4) 0,543 m3 2. CO : 1) 132,9 K; 2) 35 atm; 3) puudub; 4) 0,844 m 3 3
Kõrge keemiline reatsioonivõime. (süsinikunanotorud, nanokomposiidid tennisepallides) 19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon);
ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
