Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu)...
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu
pidevalt kokku erinevate meditsiinialal töötavate ning seda eriala õppivate isikutega, kelle kogemustest olen palju õppinud. Tulles tagasi selle juurde, et mul ei ole illusioone maailma parandamise suhtes, tahan öelda lihtsalt seda, et teadvustan endale tänapäeva teaduse ja meditsiini piire, mille tõttu ei julgeks ma väita, et kõiki erivajadusega isikuid saaks aidata. Kindlasti saab siiski paljut ära teha logopeedide ja eripedagoogide klientide jaoks, olgu see kasvõi mõne sõna tähenduse selgeks saamine või oskuse omandamine, mis võimaldab isikul olla kasvõi kümme protsenti iseseisvam. Olen kahjuks puutunud kokku logopeedide ja ka arstidega, kes ei võta oma patsiente ja tööd piisavalt tõsiselt  isikutega, kelle liigne kiirustamine ja soovimatus süveneda konkreetse patsiendi eripärasse on jätnud jälje nende ellu igaveseks. Samuti olen kohanud eelpool mainitud erialade
lastegatehtavasse töösse. Vanemad muutuvad vahel nii ebakindlaks, et suhetes vanem ja laps jääb selgusetuks ,,kes on kelle ema/isa". Vanematel on segunenud süütunne, teadmatus ning lapsega mitte toimetuleku hirm. Lasteaia pedagoogide ülesandeks on lastevanemate eneseusu taastamine. AEV lapse oskused kujunevad õpetamisel üldisi arengu seaduspärasusi järgides, kui eakaaslastega võrreldes aeglaselt ja väiksemas mahus.(Jakobson,I.2007:53-56) Eripedagoogide Liit Eripedagoogika alusharidus 2007 OÜ Tartumaa Trükikoda
lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel, samuti rasked traumad väikelapseeas. Lapsel on risk geneetiliselt, ebasoodsad keskkonnategurid võivad vallandada ATH. (6). Psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel. Samuti soodustavad geneetilise eelsoodumusega lastel häire kujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired. (6). Soome eripedagoogide arvates on ATH põhjuseks 70-80% juhtudest pärilikkus, 10- 15% juhtudest raseduspatoloogia ja/või sünnitrauma, 10-15% juhtudest aju arengulised probleemid ja kromosoomi iseärasused ning 3Â5% juhtudest ajutegevust kahjustanud haigused või traumad. ( Leino, M 2009: 24) 3. Sümptomid ehk põhitunnused Hüperaktiivsuse sündroomi iseloomustab halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis väljendunud tähelepanuhäirete ja püsimatusega ning sellise käitumise ajaline püsivus
Veidi võib hilinded 2- 3 sõnaliste ütluste koostamine aga see ei ole levinud. Erinevus võib olla ka ehk ainult paar kuud. See mure, et ütlusi ei teki, ei tohiks olla kuni 2,5 aasta vanuseni. Kolmandas etapis eristuvad kaks keelesüsteemi ja 3 aastane kasutab neid juba mõlemaid hästi ning kujuneb välja dominantkeel. Sellest etapist mõjutavad keeled üksteist harvem. Suktsesiivse kakskeelsusega lapsed satuvad tihti just eripedagoogide juurde. Teist keelt hakatakse omandama siis kas lasteaias või alles algklassides. Parim aeg last panna õppima teist keelt oleks 3 aastane. Selleks ajaks on kujunenud mõtlemise ja kõne seosed ( 2 aastaselt) ja sellel ajal teise keele lisandumine võib viia lapse vaikima. Laps tahab saada enne sõnu ja kogeda uut keelt kui proovib seda kasutada. Kolme aastasel on olemas esimeses keeles baassõnavara ja sõnamallid. Siis teine keel ei mõjuta ka lapse vaimset arengut. Laps ei
ö kodust välja, õppida, töötada, anda ühiskonnale oma panus ning tunda, et teda aktsepteeritakse sellisena nagu ta on. Nii väidangi, et erivajadustega laste kaasamine tavakooli loob kogukonna, õpilaste ja õpetajate jaoks mudeli, milles väärtuskasvatus ja sotsiaalsete võimete arendamine leiavad oma loomuliku koha. Kasutatud kirjandus: Daniels R. Ellen, Stafford Kay. Erivajadustega Laste Kaasamine. 1999. OÜ Tartmaa Trükikoda Eripedagoogika märts,1998. Eesti Eripedagoogide Liit. Harro- Loit Halliki. Sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus (Mõtestatud Eesti- ühiseid väärtusi hoides. Esseekogumik). 2008. Tartu
Ära muuda tegavusi äkki Muusika võib soodustada lapse uinumist Julgusta last üksi mängima Loo lapsele kindlustunnet Väldi võitlusmänge teiste lastega Õpetaja: Oluline on teada ADHD olemasolust ja väljendusest Võimalda lühemad õppimisajad Vähenda lapse tähelepanu kõrvljuhtimise, hajumise riski Anna võimalusi liikumiseks Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus Vajadusel kasuta eripedagoogide abi Prognoos ja riskid Iseparanev patoloogia, tavaliselt taandub 10. eluaastaks. Aga 30-35% säilib see ka hiljem. Joosep Toots "Kevade" Narkootikumid AUTISM Pervasiivsed arenguhäired häirete avaldumine kolmes valdkonnas: 1) vastastikune sotsiaalne interaktsioon 2) vastastikune verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon 3) puudused tegevustes ja fantaasiamängudes Psüühilise arengu spetsiifilised häired algus varases lapseeas;
4. Anna võimalusi liikumiseks. Vajadusel pea tuned õues värskes õhus. Seda aga mitte väga sageli, sest see hajutab ka tähelepanu. 6 Wikipeedia andmebaas, http://et.wikipedia.org/wiki/Frustratsioon 25. 02. 2010 7 5. Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus. Tee tund huvitavaks. Põimi õppimist mängudega. Läbi mängimiste ja iseseisvate ülesannetega õpib laps kiiremini ja paremini. 6. Vajadusel kasuta eripedagoogide abi. Nemad on spetsialistid ja abistavad sind sellel alal. Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda lasteneuroloogi, psühhiaatri või psühholoogi poole. 8 HÜPERAKTIIVNE LAPS ERINEVATEL EAPERIOODIDEL 1. Imikuiga.
sest et ta ei suuda alati vältida liigset impulsiivsust. Soovitusi õpetajale oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega; võimaldada lühemad õppimisajad; vähendada lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske; anda võimalusi liikumiseks; oluline on tunni struktuur ja ülesehitus; vajadusel kasutada eripedagoogide abi; rohkem aega jätta kirjalike ülesannete ja tekstide jaoks; pikad ülesanded jagada väiksemateks osadeks, et laps näeks töö lõppu ja tulemust; hüperaktiivse häirega õpilane vajaks teistest enam sagedast meeldetuletust, et mingi ülesanne tuleb täita; võimaluse korral on soovitatav kohandada lapse jaoks koduseid ülesandeid nii, et võetaks arvesse tema individuaalseid iseärasusi; tagada lapsele struktureeritud õppimiskeskkond;
puhata. · Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. · Anna võimalusi liikumiseks. Vajadusel pea tuned õues värskes õhus. Seda aga mitte väga sageli, sest see hajutab ka tähelepanu. · 5. Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus. Tee tund huvitavaks. Põimi õppimist mängudega. Läbi mängimiste ja iseseisvate ülesannetega õpib laps kiiremini ja paremini. · 6. Vajadusel kasuta eripedagoogide abi. Nemad on spetsialistid ja abistavad sind sellel alal. Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda lasteneuroloogi, psühhiaatri või psühholoogi poole. KODUNE KASVATUS Nad tahavad olla head lapsed ja tahavad teha hästi aga see ei tule neil välja. Unustavad ära ruttu ja siis seetõttu saavad pidevalt pahandada. 7
7) Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas (pinge allikas) ja tekitab agressiivsust. Soovitusi pedagoogidele: 1) Oluline on teada häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega. 2) Võimalda lühemad õppimisajad. 3) Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. 4) Anna võimalusi liikumiseks. 5) Oluline on tunni ülesehitus ja struktuur. 6) Vajadusel kasuta eripedagoogide abi. Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda lasteneuroloogi, psühhiaatri või psühholoogi poole. (Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas, http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html, Ruth Raielo) Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid 24h Perearsti infotelefon 1220
ning Kyoto saastekvootide müügist laekuvate vahendite toel. Vähendades erinevusi kooliminejate ettevalmistuses väldime hilisemat haridustee katkemist; b. alus- ja põhihariduses peab keskenduma õppimisoskuse, iseseisva mõtlemise, loovuse ja õpijulguse kujundamisele. Õppe ja kasvatusalal on oluline väärtustel põhinev tegevus; c. lapsekeskse lastehoiuteenuse rakendamiseks seame pikaajaliseks sihiks õpetajate (sh eripedagoogide) arvu suurendamise lasteaialapse kohta. 2. Kaasaegsem ja kvaliteetsem üldharidus: a. rakendame uue õppekava, mis vähendab õpilaste õppekoormust põhikoolis ja annab neile selle kõrval rohkem võimalusi loominguliseks tegevuseks. Peame väärtuskasvatust koolielu lahutamatuks osaks; b. kindlustame õpilastele koolides parimad tingimused arenemiseks. Peame oluliseks õppekeskkonna parandamist loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia- ja teadusõppes; c
tasandil ja üks sammuke eespool," nagu ta põhjendab). Kui Ãœllet lasteaedadesse loenguid pidama kutsutakse, läheb ta kohale ka siis, kui lasteaed asub keset metsa ja tilluke saal on külaelanike arvu kohta liiga suur ("sest mu loengul on mõte sees ka siis, kui see kas või ühe inimese mõtlema paneb"). Kui Ãœlle oma lastekeskuse asja ajab  tal on idee, et Eesti enneaegsed lapsed peavad saama vähemalt kaks keskust, kus eripedagoogide silma all areneda Â, siis ikka kirega ("sest isa õpetas mind: kui midagi teed, tee viha või armastusega"). Ta naerab tihti, ka enda üle. Ja nimetab end "kõva kiiksuga" tegelaseks, kes oma asja ajades saab tihti haiget, kuid raputab suled kuivaks ning tegutseb edasi. Eelmisel aastal kaitses Ãœlle magistritööd, mida tehes selgus talle, et eesti 3Â7aastaste rollimäng on väga kehval tasemel. Veelgi hullem: tavaarenguga lapsed osutusid rollimängus viletsamaks kui vaimupuudega lapsed.
 .Muuda lapse elukorraldust, et frustratsioonid oleksid minimaalsed. Soovitusi pedagoogidele: .1.  Oluline  on  teada  hüperkineetilise  häire  olemasolust  ja  väljendustest, .mitte segada seda ära kasvatamatusega. .2. Võimalda lühemad õppimisajad. .3. Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. .4. Anna võimalusi liikumiseks. .5. Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus. .6. Vajadusel kasuta eripedagoogide abi. Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja .rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul .võib veelgi süveneda.  Soovitav  on  pöörduda  lasteneuroloogi,  psühhiaatri  .või psühholoogi poole. .Kasutatud kirjandus: .1.  Baumgaertel,  A.  Behavioral  Problems  in  School  Children.  W.A.I.M.H.
annaabi.ee 
