(kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutset murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda. Murdumisel muutub valguse lainepikkus. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest ) nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine
valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese
GEOMEETRILINE OPTIKA Geomeetriline optika valgusõpetuse osa, kus valguse levimist käsitletakse valguskiirtena; Valguskiir suunaga sirge, mis näitab valgusega kantava energia levimise suunda; Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühetaolises (homogeenses) keskkonnas ja vaakumis sirgjooneliselt; Valguse langemisel kahe keskkonna või vaakumi ja keskkonna eralduspinnale valgus peegeldub ja murdub; Peegeldumisseadus langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . Langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil =; Murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21
Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. 9. Mida näitab optiline tihedus? 10. Kuidas murdub valgus kui valgus levib optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse? Valgus murdub pinnaristsirgest eemale horisondi poole. 11. Murdumisseadus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. n=v1/v2=sin(alfa)/sinus(beta) 12. Mida iseloomustab absuluutne murdumisnäitaja? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. Na=c/v 13. Mida iseloomustab suhteline murdumisnäitaja? Näitab teise keskkonna murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna murdumisnäitajasse. Ns=n2/n1 14. Mida tähendab,et vee murdumisnäitaja vaakumi suhtes on 1,3? Näitab, et valguse kiirus muutub 1,3 korda üleminekul ühest keskonnast teise.
· Moodustusid kristallid. · Eemaldasin püstjahuti, edasiseks jahutamiseks asetasin kolvi jäävanni. · Valmistasin aine pesemiseks lahuse 1:1 vesi/etanool, mille panin ka jäävanni. · Valasin kristallid koos lahusega klaasfiltrile, spaatli abil tõstsin ka kolbi jäänud kristallid filtrile, loputasin kolvi pesulahusega, saades nii kätte ka kolvi seinale jäänud kristallid ja valasin filtrile. · Lülitasin sisse vaakumi. · Pesin kristalle veel 2 korda külma lahusega, pesemise ajaks võtsin vaakumi välja. · Panin saadud aine petri tassile kuivama. · Kaalusin aine (eelnevalt oli kaalutud tühi petri tass). · Määrasin sulamistemperatuuri kapilaarmeetodil. · Peenestasin kuiva aine pulbriks. · Täitsin kapillaari tihedalt u 3 mm ulatuses lastes kapilaaril kinnine ots ees läbi klaastoru kukkuda.
Riskianalüüs pakendajatele Järjekorra nr. Ohutegur Kahjustus Kes on ohus Riskitase 1 noaga pakkide avamine raske vigastus paki avaja 4 2 vaakumi masinaga töötamine kerge vigastus pakendaja 3 3 raskete kottide tõstmine raske vigastus koti tõstja 4 4 pappkastide avamine kerge vigastus paki avaja 3 5 laudade teravad servad kerge vigastus laua taga olev isik 2 6 elektriline kaal kerge vigastus kaaluja 2
töödeldud), kvaliteedist oleneb ka piimatoodete kvaliteet - Lähtuvalt EL direktiividest jõustus Eestis 01.01.2002 PRIA: (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Asutus) Veterinaar- ja toiduamet(VTA) Lüpsisüsteemi töökorrasolek ja hügieenilisuse kontroll - paigaldada süsteemi ühekordse kasutusega piimafilter - hinnata lüpsisüsteemi puhtust, loputada ringvoolus 60...80'c joogiveekvaliteediga veega - peale vaakummootori töölelülitust kontrollida vaakumi taset ja pulsaatori taktisagedust.Ideaalne vaakumi tase nisa otsa juures oleks 36 kilopaskalit. - vaakumi tugevust mõõdetakse kilopaskalites ja selle tugevus erinevate lüpsisüsteemide korral on järgmine: - kannulüpsil 38..40kPa - allapaigutatud torudega lüpsiplatsil 38...42kPa - ülespaigutatud torudega lüpsiplatsil 42...45 kPa - torusselüpsi seadmes 44..48 kPa - mõõdetakse vaakummeetriga. Lehmade ajamine lüpsikohale - ajamine toimugu rahulikult, loomdele ei tohi lüpsi eel
Külmikuvaba jahutus Kunstlik jahutus (ei ole vaja elektrit) Jää ja soola segu Esimeste külmikute ajalugu 19.sajandil ilmusid esimesed külmikud, mis töötasid absorptsiooni meetodil. Esimene kodune külmik Koduses majapidamises kasutamiseks mõeldud külmkappi demonstreeriti esmakordselt 1887.aastal Pariisis Külmiku mudel oli väga ebaökonoomne ja kohmakas Külmikute tööpõhimõtted läbi aegade 20. sajandil loodi palju erinevaid jahutusseadmeid veeauru, vaakumi ja ammoniaagi põhimõtetel jne. Kuni aastani 1929 kasutati külmikutes toksilisi aineid nagu ammoniaak NH3, klorometaan (CH3Cl) ja vääveldioksiid (SO2). Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid. Näiteks Electroluxi külmikutes kasutatakse looduslikku gaasi isobutaani (R600). Külmikute areng läbi aja Masstootmine peale teist maailmasõda 19501960ndatel külmiku arengul suured edusammud
psühholoogilised sümptomid posttraumaatilise stressi sümptomid keha muutused sünnitamisega seotud sümptomid imetamise probleemid äge väsimus Vastused 10., 60. ja 90. päeval pärast sünnitamist Statistiline analüüs Tulemused Kõige rohkem sümptomeid oli naistel 10. päeval. Naiste tervis, kellel kasutati vaakumit, oli keskmine teiste sünnitamisviiside vahel. Uriinipidamatuse ja seljavalude risk oli kõrgem nendel, kes sünnitas vaakumi või tangide abil. Naistel, kellel oli erakorraline keisrilõige või sünnitamise ajal kasutatud tangid, tervis ja heaolu oli viletsam. Naistel, kellel oli sünnitamise ajal kasutatud tangid, kannatasid suurema tõenäosusega posttraumaatilise stressi sümptomeid 3 kuud pärast sünnitamist. Psühholoogiliste probleemide vähendamise või kadumisega langes ka füüsiliste probleemide aktuaalsus. Järeldused ja pakkumised
Kumer- ja nõguslääts. Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Läätse suurendus näitab kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse kiiruse sõltuvust valguse lainepikkusest. Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui ta langeb risti. Veekogud paistavad madalamatena, sest me näeme seda, kui valgus tuleb veest õhku. Vaakumi absoluutne murdumisnäitaja on 0.999=1 Kahe keskk. suhteline murdumisn. on ns=1 siis nendes keskk. on murdumisnäit. või kiirused väga sarnased. Tähtede vilkumine-erinevates kihtides on erinev temp.; tihedus ja ained Läbi aknaklaasi esemed moonutatuna-tingitud lainelisest klaasist.
Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks: n= v1/v2. sin/sin=n1/n2. sin/sin= v1/v2 = 1/2. - peegeldumisnurk, -murdumisnurk. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse
Kolvi mass Kg, 11 koos kontsentreeritud lahusega F-lahuse algmass L-Lahuse lõppmass W Kolb 21 vahe med Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine Lahus Murdumisnäitaja tabelis Alglahus 1.339 0.224 Lõpplahus 1.355 - - 0.838 tabelis lahust, ml 600 0.252 0.280 vaakumi rõhk 0.9 0.712 0.432 0.614 Wtegelik 0.432 0.180 Wkadu 0.002 0.434 Q1, J 5091.600 0.432 Ga*Xa 0.025788 Gl*Xl 0.02628 kasutegur 0.5672 kontsentratsiooni määramine refraktomeetriga Tabel 3. Katseandmed
erinimelised laengud Coulomb'ii seadus Coulomb · Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb'ii seadus Coulomb Q1 Q2 2[ ] F= a - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus N 0 vaakumi dielektriline läbitavus keskkonna suhteline dielektriline 4 a r läbitavus (saab tabelist) r laengute g vaheline kaugus g [[m]] F laengute vaheline jõud [N] a = 0 Q laengu suurus [C] 1 F - näitab mitu korda on antud 0 = 9 4 9 10 m
Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumba elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk Katseandmed: Tabel 1 Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektro- Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine foreesi aeg (vesi) dielektriline elektroodidel kaugus L h t viskoossus läbitavus U V m m s
Coulomb’i seadus • Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb’i seadus Q1 Q2 2 F εa - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus N ε0 – vaakumi dielektriline läbitavus ε – keskkonna suhteline dielektriline 4 a r läbitavus (saab tabelist) r – laengute vaheline kaugus [m] F – laengute vaheline jõud [N] a 0 Q – laengu suurus [C] 1 F ε - näitab mitu korda on antud 0 9
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmju uurimisega. Torsioonkaal e. vndkaal. Laetud kehade vahel mjuv jud on prdvimeline kehade vahekauguse ruuduga ( F=const/r ruudus) Erinevalt laetud kehade vahel mjuv jud on vrdeline laengute korrutisega ( F=const q ruudus) Positiivne jud-hele laetud kehale mjuv jud. negatiivne- suunatud teise keha poole. Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI ssteemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud.
reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumma elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. Katseandmed: Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine aeg t (s) viskoossus dielektriline elektroodidel kaugus L h (m) läbitavus
harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumma elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine aeg t (s) viskoossus dielektriline elektroodidel kaugus L (m) h (m) (Pa*s) läbitavus U (V) 150 0.192 0.017 2500 0,8902*10-3 78,53 Arvutused:
Laser on koherentse valguse allikas. Õhukeste kilede värvus tuleneb sellest, et neile langev valge valgus on liitvalgus (joonis lk 40). d-võrekonstant, k-järk. dsin =k. =dsin/k sin=b/a. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks: n= v1/v2. sin/sin=n1/n2. sin/sin= v1/v2 = 1/2. - peegeldumisnurk, -murdumisnurk. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse
valmistamiseks. Sulatatud sadestumise vormimine FDM tehnoloogia puhul valmistatakse detail sulatatud plastiku paigaldamisega läbi peene otsiku, kihthaaval, järgides soovitud mudeli läbilõikeid. See tehnoloogia on peamine, mida kasutatakse kiirprototüüpimises, kuna toormaterjal on suhteliselt odav ning mudeli valmistamise aeg on lühike. Elektronkiirega sulatamine EBM tehnoloogia puhul kasutatakse toormaterjalina metallsulami pulbrit, mis sulatatakse terviklikuks detailiks vaakumi all. Erinevus laserpaagutamistehnoloogiast seisneb selles, et laseri asemel kasutatakse elektronkiirt. Samuti on valmistatud detailid vastupidavamad. Kuna see tehnoloogia võimaldab kasutada toormaterjalina titaani sulameid, kasutatakse seda laialdaselt meditsiinitööstuses proteeside valmistamiseks. Selektiivne lasertehnoloogia SLS (selective laser technology) on levinud tehnoloogia. Esemete valmistamiseks laotatakse
aeg viskoossus elektroodidel kaugus, ne läbitavus 140 0,19 0,011 1800 81 Elektrokineetilise potentsiaali arvutan järgmise valemi abil: Kus külgvedeliku viskoossus, piirpinna edasiliikumise kiirus, elektrivälja tugevus, vaakumi dielektriline läbitavus, Piirpind nihkus allapoole ehk negatiivse elektroodi poole, seega osakesed olid positiivselt laetud. Tulemused Antud laboratoorses töös oli vaja uurida elektroforeesi nähtust ning arvutada elektrokineetiline potentsiaal ning määrata osakeste laengu märk. Minu katses elektrokineetiliseks potentsiaaliks tuli 0,0116 V ning osakesed olid positiivselt laetud.
väheneb, vastupidisel levikul suueneb. Aine Valguse kiirus Õhk 300 000 Vesi 225 000 Klaas 200 000 Teemant 124 000 3. murdumisseadus: · Murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus (ns- suhteline murdumisnäitaja) · Ns = v1/v2 =sina/siny. 4. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja: · Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. · Na = c/v (n1 = c/v1 ja n2 = c/v2) · Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. · Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende absoluutsete murdumisnäitajatega( sest valguse kiirus õhus erineb väga vähe valguse kiirusest vaakumis.
(joon. 2). Joon. 2. Dielektriku polariseerumine elektriväljas Rakendatud elektrivälja sihis dielektriku väljaga ristioleva pinna ühiku läbi nihkunud laengu hulka iseloomustab nn. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D, mida mõõdetakse kulonites ruutmeetri kohta [C/m2]. Antud keskkonda (isoleermaterjali) iseloomustab dielektriline läbitavus £ a - elektrinihke D suhe seda esilekutsuva elektrivälja tugevus E [V/m] £a - D/E, mille ühikuks on: C'm Fm Vaakumi dielektriline läbitavus ehk elektriline konstant BQ = 8,85 · l O"12 F/m (C/V-m kulonit voldi ja meetri kohta), st. iga voldi ja meetri kohta nihkub vaakumis 8,85 · 10~12 kulonit, s.o. 55,3 · 106 = 55300000 elementaarlaengut. Järelikult need laengud on seal olemas (ilmselt virtuaalsetena). Enamasti iseloomustatakse isoleermaterjale suhtelise dielektrilise läbitavusega, mis näitab, mitu korda on antud materjali dielektriline läbitavus suurem vaakumi dielektrilisest läbitayusest.
-difraktsiooni piirab optiliste riistade lahutusvõimet. 65 -üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidiselt levikul suureneb. -kahe keskkonna jaoks on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumisnäitajaks ehk teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes sin/sin=ns -keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nim selle murdumisnäitajat vaakumi suhtes. -keskkonna absoluutne murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest.
Tehnoloogia nimega ET3 töötati välja välja koostöös Hiina Southwest Jiaotongi Ülikooli teadlasteg, idee peale tuli Daryl Oster. ET3 tööpõhimõtet võrdleb Daryl internetiga. Internetis on väikeste infoühikute liiklus tihe ja kiire. Iga teabekild on varustatud n-ö aadressiga ja leiab seetõttu tee internetvõrgustikus ise üles. Sama põhimõte peab ka kapsleid suunama. Süsteemi välja ehitades ja arendades moodustab see ühel hetkel suure võrgustiku. Torudesse vaakumi tekitamine on leiutaja sõnul lihtne ning ka torud on piisavalt tugevad,et mitte deformeeruda. Kindlasti tuleb varustada kapslit jahutusüsteemiga ning hapnikuvaruga ja ka rõhk peab olema õige, tingimused on samasugused nagu lennukiski. “Tuulik pigistab kõrbeõhust vee välja “ Välja on töötatud uut tüüpi tuulegeneraator, mis lisaks elektri tootmisele suudab ka vett toota. Tuulikud töötavad ikka samamoodi kuid uudne on see, et väikest hulka energiat
2. Mis teooriale tuginevad kaasaegsed kvantmehaanika mudelid? Vastus: Kvantmehaanilised mudelid tuginevad dualismi printsiibile, mis kehtib nii kiirgusele kui ka osakestele. 3. Mis on fotoeffekt ja mis on sisemine fotoeffekt? Vastus: Fotoeffekt nähtus, kus elektromagnetlaine kvandid löövad elektrone ainest välja. Sisefotoeffekt Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi. 4. Mis tõendab veenvalt, et kvandid on olemas? Vastus: Planci kvanthüpoteesi rakendamine fotoeffekti teoorias ja kogu selle järgne teaduslugu. 5. Mis on dualismiprintsiip ja millal saab seda rakendada? Vastus: Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakeseomadued. 6. Mis määrab ära aatomi elektronkatte ehituse kaasaegses aatomimudelis? Vastus: Määravad elektronide leiulained. Kaasaegne aatomimudel kirjeldab elektroni
sin/sin= const ( langemisnurk, murdumisnurk) Mehaanilised lained levivad vaid aines, elementaarlained nii aines kui vaakumis, see tähendab, nad ei vaja levimiseks ainet. Fotokeemilised reaktsioonid toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. NT fotosünttes, osooni tekkimine, AgBr lagunemine. Koherentsed laiend lained, mis on tekitatud koherentsete allikate poolt. Tekkimise tingimus: lainete sagedus on sama ja faasinihe on jääv. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. n= c/v c-valguse kiirus vaakumis v-valguse kiirus keskkonnas n-murdumisnäitaja Difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Määrab geomeetrilise optika levimise piirkonna. Valguse korral nimetatakse difraktsiooniks valguse sattumist varju piirkonda. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest.
rohkem. Kontrolltule anduri kontrollimiseks ühendage tester lahtiühendatud pistiku asemele ja kui mootor seisab siis näitab 0 takistust ja kui mootor töötab siis peab takistus olema lõppmatu. Karteri tuulutuse kontroll Karteri tuulutust tuleb kontrollida siis kui mootor püüab õli välja ajad st. Läbitöötanud gaasid, mis satuvad karterisse ei eemaldata sealt, sellega sellega tagatakse õli puhtus paljudel autodel. Tavaliselt autodel on jäik klapp, mis mootoris vaakumi korral avatakse, klapp peab õhku läbi laskma ühes suunas. Kui mõlemas suunas siis peske pesuvahendiga läbi ja proovige uuesti, kui ikka laseb siis vahetage see välja, seda saab kontrollida ka töötava mootoriga, vooliku otsale sõrme asetamisega. Mõnedel mootoritel on õli puudus kus õliosakesed suunatakse karterisse tagasi.
kiirussensoritelt - monitorid pump pöörlemiskiirus * Fuel rack position sensor - monitors pump fuel rack position Kütuse rack asendi andur - monitorid pump kütuse rack seisukoht * Charge air pressure sensor - measures pressure side of the turbocharger Charge õhurõhu sensor - meetmed surve poolel turbolaaduri * Fuel pressure sensor Kütuse rõhu andur * Air cleaner vacuum pressure sensor Õhupuhastiga vaakumi rõhu andur * Engine position sensor Mootori asendi andur * Temperature sensors - measure various operating temperatures Temperatuuri andurid - meede eri töötemperatuurid o Intake temperature Sisselaskeõhu temperatuuri o Charge air temperature Charge õhutemperatuur o Coolant temperature Jahutusvedeliku temperatuur o Fuel temperature Kütuse temperatuur o Exhaust temperature ( Pyrometer ) Heitgaasi temperatuur ( püromeetriga )
Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast alfa voolu suunas ja magnetväljasuuna vahel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pôial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda.
Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ja kuidas on see seotud suhtelise murdumisnäitajaga? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. (seaduspärasus?) Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus.
Kondensaatori moodustavad 2 elektrit juhtivat plaati, mille vahel on dielektrikuks kiht. Kondensaatori mahtuvus on tema katete (e. plaatide) mahtuvus. Kui kondensaatori üks kate maandada siis maandamata katte laadimine on sama väärne vastava laeng üle viimisega ühelt kattelt teisele. C = E0·E·S / d (kondensaatori mahtuvuse valem) C = q/ Mahtuvust saab arvutada valemist C= q/U mahtuvus(1F)=laeng(1C)/pinge(1W) 7. Elektriline konstant. Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja mõõtühikuks on farad meetri kohta. 8. Aine ja välja erinevused ja sarnasused Sarnasused: *võivad teineteiseks muunduda *on olemas vähimad portsjonid. Erinevused: * aine osakested ei saa olla korraga ühes ruumipunktis. Väljal saavad. * aine osakestel kindlad mõõtmed, väljadel pole 9
Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus On valguse levimissuuna muutumine, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Murdumisnurgaks nim. nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisseadus: n=sin a/sin b n-suhteline murdumisnäitaja I lang-, murd. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal II lang- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks konstantne suurus ehk muutumatu suurus. Absoluutne murdumisnäitaja- vaakumi suhtes Seaduspärasused: 1)valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on langemisnurgast väiksem 2)valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 9.Läätsed Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistev keha. Kumerlääts- koondavad valgust
rõõsk koor jt. Pumba pöörlemisel surutakse vedelik pumba korpuse perifeeriasse ja sealt survetorusse. Tsentris tekkiva vaakumi mõjul imetakse vedelik imitorust pumba korpusesse. See vaakum on suhteliselt väike, mistõttu nende imikõrgus pole kuigi suur. Pumba käivitamisel on esialgse vaakumi tekkeks vajalik vedeliku olemasolu pumba
peeglile optilise peateljega paralleelselt langevad valguskiired pärast peeglilt peegeldumist. 26. Valguse murdumiseks nimetatakse nähtust, kus valgus langedes kahe keskkonna lahutuspinnale muudab teises keskkonnas oma levimissuunda. 27. Murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. 29. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 suhe esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. 30. Absoluutne murdumisnäitaja võrdub valguse kiiruse vaakumis c suhtega valguse kiirusesse keskkonnas v. 31. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse optilist nähtust, kus valgus peegelduub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 32
Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13. Vanni temperatuuri regulaator 14. Vanni soojendi 15. Elektriarvesti 16. Vaakumpumba juhtimisplokk vaakumi regulaatoriga 17. Jahutusvee kraan 18. Jauhutusvee rotameeter 19. Jahutisse siseneva vee temperatuuri andur (termomeeter) 20. Vaakumvastuvõtja fiksaator 21. Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur). 23. Aurusti vanni temperatuuri andur (termomeeter). Aurusti tööpõhimõte: Vedeliku aurud, mis tekivad kolvis 11 vanni 12 temperatuuri juures, liiguvad kondensaatorisse 3, kondenseeruvad seal ning kondensaat kogutakse vastuvõtjasse 21
asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm). Tõstekõrgus- pumba poolt tootele tekitatav surve (veesammast 10m=100kPa=1atm) 20. Tsentrifugaalpumbad: tiivik või spiraalkanalitega ketas(vedelik sisest.tsentrisse tekkiva vaakumi toimel) sunnib toote pöörlema, tekitades tsentrifugaaljõu, mis sunnib toote lahkuma korpusest korkuse ava kaudu. Kasut.väikse visk.toodete puhul. Korras tihen korpuse ja võlli vahel. Tootlikkuse regul.survetorul ventiil. Iseimeval õhueralduskamber. 21. Vesirõngaspumbad: rootor pumba korpuses ekstsentriliselt, vedelik paiskub korpuse seina äärde, rootori labad liiguvad vesirõngasse ja vastaspoolel välja, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum ja väljutusavasse surve. 22
topeltpoognad ja kui liiga madalal võivad poognad vahele jääda. Paberi paki serv peab olema esitõkisest 5 mm allpool, sellel vastavalt tuleb reguleerida ka kontrolljalg. 2) Iminappade ebakvaliteetne töö. Vahetada iminappade kummid või süstemi kulunud osad, kontrollida tuleb nende puhtust ja kvaliteeti, vajadusel puhastada neid. Kõrgus tuleks iminappadel reguleerida nii, et kummid puudutaksid õrnalt pealmist poognat. Kontrollida iminappade liikumise ja vaakumi tekkimise sünkroonsust. Vajadusel parandada vead. 3) Paber on laetud staatilise elektriga Kontrollida õhuniiskust paberilaos ja trükitsehhis. Vajadusel viia niiskus vastavusse trükitehnoloogiliste nõuetega. Võimaluse korral paigaldada suruõhukanalisse ionisaator staatilise elektri neutraliseerimiseks. 4) Poognad on külgede puhastamisel või lõikamisel kokku kleepunud. Tuleks teritada lõikamismasina nuga ja poognad uuesti lahti lüüa, kontrollides, et poognad et
Nimetada vähemalt 2 võimalust. Pastöriseerimine Stabiliseerimissoolade lisamine 13. Selgitada kontsentreerimise olemust ja tähtsust piimakonservide tootmisel? Vee eemaldamine. Tähtsus: Osmootne rõhk tõuseb, kuivaine sisaldus kasvab, veeaktiivsus väheneb, see mõjutab mikroorganismide arengut. 14. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Toimub vaakumi all, sest see alandab keemistemperatuuri ( peab olema alla 70 kraadi). 1) Soojusenergia kokkuhoid 2) Temperatuuri mõju kvaliteedi langusele on väiksem 15. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. Määratakse tiheduse kaudu (laktodensimeetriga) valguse murdumisnäitaja kaudu (refraktomeetriga). 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c?
tänavaautost on need on praktiliselt kogu aeg boosti all pikaajaline hiline süüde võib pahandusi teha. Üks põhilisi kompressormootori hädasid on ülekuumenemine. Jahutussüsteem peab tõesti viimase peal olema ja enamgi veel. Muidugi võib selle talumatu nuhtluse põhjuseks olla ka hiline süüde või lahja segu. Karburaatorite puhul tuleb arvestada power valve'i. Nimelt suurel koormusel võib kompressor imeda karburaatorite alla piisava vaakumi, et power valve sulgub, ja seda kõige ebasobivamal ajal. Seetõttu on blowerkarburaatorid ümber ehitatud nii, et PV saab oma signaali sisselaskekolletorist. Sama käib ka käigukasti vaakumi kohta. Kaaned: võimsatel vabalthingavatel mootorite hinnast moodustavad kaaned suure osa. Ja igati põhjendatult. Blowermootoril pole aga reeglina vaja kallist eksootikat. Vajalik on väljalaskepordi suurem voolavus kui vabalthingaval (80% versus 66%)
10. Sõnasta valguse murdumise seadus. (def., joonis, valem) Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. n = sinL / sinB n = murdumisnäitaja 11. Mis on suhteline ja absoluutne murdumisnäitaja? Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nim. selle murdumisnäitaja vaakumi suhet ja see oleneb valguse lainepikkusest. 12. Kuidas sõltub murdumisnäitaja valguse lainepikkusest, mis on disperrioon? Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Disoersiooniks nim. absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkust. 13. Kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 14
4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universumi koostises justkui väga lihtne osaline, samas kõige mõistatuslikum. · Teooriad selle koostiseks: aksionid, WIMPid, magnetmonopolid, supersümmeetrilised osakesed; kuid otseseid tõendeid pole ühegi koostisosa kohta. Galaktikad · Galaktikate peamiseks koostisosaks on tähed. (Mõnekümnest miljonist kuni mõne triljonini) · Jagatakse kahte peamisesse rühma: spiraalsed galaktikad ja elliptilised galaktikad.
Kui valguskiir langeb klaasi pinnale mingi nurga all, siis jõuab osa kiirest klaasi pinnani varem ja aeglustub varem. Selle tagajärjel paindub valguskiir nii nagu kaldub ühele küljele auto, kui üks kumm lõhkeb, ja tema suund muutub. Niisugust valguse suuna muutumist nimetatakse valguse murdumiseks. Langev ja murdunud kiir asuvad kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaaliga ühes tasandi. Keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse absoluutseks murdumisnäitajaks. Kui aga valguskiir suundub ühest keskkonnast teise, siis peame kasutama nn. suhtelist murdumisnäitajat. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab, või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Lääts peab kujutama endast keha, mis on piiratud vähemalt ühe sileda kumerpinnaga. Läätse jaotatakse - kumerläätsed ja nõgusläätsed. Nõgusläätsed on äärtelt paksemad ja nad hajutavad valguskiiri. Kui sa vaatad läbi
150 0,233 0,005 1500 0,8902 78,53 Elektrokineetiline potentsiaal ( ) arvutatakse järgmise valemi abil: = E 0 v , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, antud juhul dest. vesi v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E = U/L, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. ARVUTUSED v = h/t = 0,005/1500 = 3,3*10-6 m/s E = U/L = 150/0,233 =643,78 V/m V Kuna nihkus katoodi poole, mistõttu jääb tulemus positiivseks.
määramiseks (difraktsioonivõre). Valguse murdumisseadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge (pinnanormaal) on ühes tasandis. Absoluutseks murdumisnäitajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes (na=c/v). Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektrite liigid on kiirgusspekter, mis jaguneb pidevspektriks (annavad
lõkspind -- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas (väljast sissepoole). Selle tulemusena musta augu mass kasvab; et aga just mass ongi gravitatsioonivälja (ja seega ka musta augu) tekitaja, peaks selline auk pikapeale kogu maailma alla neelama. Hawking väidab vastupidist: ükski must auk pole igavene, vaid kaotab aja jooksul oma massi ehk, nagu füüsikud ütlevad, "aurustub". Põhjuseks on kvantmehaaniline efekt -- juba eespool mainitud vaakumi polarisatsioon ehk osake-antiosake paaride teke. Kujutame, et selline paar tekib musta augu lähedal. On kaks võimalust: kas auku satub osake või antiosake. Muidugi võivad sinna kukkuda mõlemad, aga siis ei muutu miski. Kui auku kukub antiosake, on asi selge. Antiosake on negatiivse massiga ja seetõttu augu mass väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese
Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral
Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? Keskkonna absoluutne murdumisnäitaja- antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. n= c / v c-kiirus vaakumis 300 000 km/s , v-kiirus keskkonnas füüsikaline sisu: näitab mitu korda väheneb kiirus üleminekul vaakumist sellesse keskkonda. 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem absoluutsete murdumisnäitajate ja valguse kiiruste kaudu antud keskkondades, suhtelise murdumisnäitaja füüsikaline sisu? Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes
Selgita tähtede tähendused ja kirjuta vastavad ühikud. q 1 °q 2 -12 C2 F= Kus 0=8,8510 4 0 r2 N m 2 F laengutevaheline jõud (N), q1;q2 laengud ©, r laengute vahekaugus (m), k võrdetegur vaakumi jaoks 3. Mida näitab suhteline dielektriline läbitavus? Tähis Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda elektrijõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis. Tähis (epsilon). 4. Mis on elektrivälja tugevus? Definitsiooni valem ja ühik. F N
pilt-heledate ja tumedate ribade süsteem Difraktsiooni ja interfer. järlgimise tingimused- 1)Tõkete väiksed mõõtmed 2)lainete koherentsus- lained millel on sama laine pikkus ja mille amplituud ning kestvus ajajooksul ei muutu Valguse murdumise seadus- Valguse murdumisteooria järgi muutub laine kiirus KK vahetudes samuti ka valguse lainepikkus V=F*Lankta Suhteline murdumisnäitaja- teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes Abol. murdumisnäitaja- aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes Na=C/V Vikerkaare tekkimine : päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub vihmapiisast. Dispressiooni tõttu väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast eri suundades. (violetne, sinine, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane.Spekter valguse intensiivsuse jaotus sageduste või lainepikkuse järgi. Spektri liigid: 1)Pidevspekter-
annaabi.ee 
