02.2014 EFEKTIIVSUS VS ÕIGLUS Tinglikult võiks vaadelda turumajandust kui maksimaalset efektiivsust ning käsumajandust kui maksimaalset õiglust otsivat lahendust. Käsumajandus Turumajandus Tuleb leida tasakaal nende vahel. KESKKOND Eristatakse sisemisi ja väliskulusid: sisemised kulud nende eest tasutakse otseselt Näiteks ehitusfirma tööjõukulud, materjalikulud jne; väliskulud tekivad teatud inimrühmal kellegi teise tegevuse tõttu; Näiteks reostub ehitustegevuse tõttu kohalik jõgi, park või rand võivad tekkida joogivee probleemid, takistatud on ujumine, kalastamine jne; Seega peavad need, kes kahju ise ei tekitanud, siiski kandma teatud kulusid. Kui tegelikke majandustegevuse kulusid (sh väliskulusid) arvesse ei võeta, ei ole lahendus efektiivne ega õiglane. 5
kasutamise tasu summa; (Cn) – koefitsentide koondfunktsioon. Kulupõhine lähenemine hinnakujundusele ( eelkõige reguleeritavates tegevusvaldkondades) TEENUS→ KULU → HIND → VÄÄRTUS → KLIENT i. Piirkulu hinnakujundusmeetod 1. Hinnakujundus sotsiaalse piirkulu alusel (SRSC-meetod); Tee hoolduskulud, sh materjali ja tööjõu otsekulu; Eratarbija ajakulu; Väliskulud, sh ummikute, keskkonna- ja õnnetuste kulud. Piirkulu hinnakujundusmeetodi erimeetodite tüpoloogia lähtub asjaolust, et küllaldaselt pika ajahorisondi puhul on kõik infrastruktuuri majandamise kulud muutuvkulud. 2. Hinnakujundus nõudluse hinnaelastsusest lähtuvalt – sõltub toote hinnast ja toote piirkulust. Kui on suurem kui 1 , siis on hinnaelastne. (Hind-piirkulu)/hind 3
b. Majanduse seisund, mille korral on võimalik pareto-parendus c. Majanduse seisund, mille korral majandus kasvab kiires tempos d. Majanduse seisund, mille korral ei ole võimalik pareto-parendus 5. Allpooltoodust ei ole turutõrkeks: a. Ühiskondlikud kaubad b. Oluline erinevus tuludes c. Turuosaliste poolt mitteküllaldase turuinformatsiooni valdamine d. Ühiskonna kulud ületavad erakulusid 6. Väliskulud ilmnevad siis, kui: a. Majanduslikud kasumid on pikal perioodil võrdsed 0-ga b. Kasud toodangu tarbimisest on suuremad, kui seda saavad toodangu vahetud tarbijad c. Firma valib toodangu, kui on täidetud tingimus Р = МС d. Toodangu diferentseerumine suureneb koos ostjatele kättesaadavate eri liikide suurenemisega 7. Ühiskondlikke kaupu pakutakse: a. kas riigi või eraõuguslike ettevõtete poolt riiklike tellimuste alusel
65. Mida mõista otselaadimise all? 77. Nimeta transpordi kui terviku kululiigid. Strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tarnijalt 1)Transpordifirma kulud: a)Tegevuskulud: *kütus, elekter, palgakulu, kliendile. Ta on tõhus ainult suurte jaotussüsteemide puhul. Kus: firma üldkulud b)kapitalikulu: *sõidukid, infrastruktuur ja muu vara kulu. 84. Miks on autokasutusel väliskulud suuremad kui ühistranspordi *jaotuskeskused, kauplused ja tarnijad peavad olema seotud 2)Infrastruktuuri kulud (väliskulu): *investeeringud ehituseks, remondiks, kasutusel? infosüsteemiga *vajalik kiire ja usaldusväärselt toimiv transpordisüsteem hoolduseks 3)Vedude kaudsed e terminalikulud: *ettevalmistus, Kuna auto mahutab vähe, aga oht liiklusõnnetustesse sattuda ja 66. Kirjeldage skemaatiliselt nn suurjaemüüja olemust
Maanteetranspordi abil on võimalik toimetada koormaid "uksest ukseni" vajaliku kiirusega. See transpordiviis kindlustab tarnete regulaarsuse. Maanteetranspordi kasutamisel kehtivad kaupade pakkimise kohta suhteliselt madalad nõuded. Maanteetranspordi peamiseks puuduseks on suhteliselt kõrge vedude omahind. Teise puudusena võiks nimetada suhteliselt väikest kandevõimet võrreldes mere- ja raudteetranspordiga. Samuti on maanteetranspordi oluliseks puuuduseks suhteliselt suured väliskulud. Euroopa Liidu riikides töötab maanteetranspordis kokku 25 miljonit inimest. EU liikmesmaade veoautode park moodustab kokku rohkem kui 18 miljonit veoautot. Maanteetranspordi tariifid on Euroopa Liidus ca 1/3 võrra kallimad, võrreldes USA keskmiste hindadega. Sellise erinevuse vähendamine parandaks Euroopa konkurentsivõimet, kuid olukorra muutmine on tõeliselt raske. Euroopas muudavad vedude omahinna kõrgemaks põhiliselt järgmised mõjurid: · kõrgem kütuse hind
Maanteetranspordi abil on võimalik toimetada koormaid “uksest ukseni” vajaliku kiirusega. See transpordiviis kindlustab tarnete regulaarsuse. Maanteetranspordi kasutamisel kehtivad kaupade pakkimise kohta suhteliselt madalad nõuded. Maanteetranspordi peamiseks puuduseks on suhteliselt kõrge vedude omahind. Teise puudusena võiks nimetada suhteliselt väikest kandevõimet võrreldes mere- ja raudteetranspordiga. Samuti on maanteetranspordi oluliseks puuuduseks suhteliselt suured väliskulud. Euroopa Liidu riikides töötab maanteetranspordis kokku 25 miljonit inimest. EU liikmesmaade veoautode park moodustab kokku rohkem kui 18 miljonit veoautot. Maanteetranspordi tariifid on Euroopa Liidus ca 1/3 võrra kallimad, võrreldes USA keskmiste hindadega. Sellise erinevuse vähendamine parandaks Euroopa konkurentsivõimet, kuid olukorra muutmine on tõeliselt raske. Euroopas muudavad vedude omahinna kõrgemaks põhiliselt järgmised mõjurid: kõrgem kütuse hind
a. intressimäär tõuseb b. intressimäär alaneb c. nominaalne SKP väheneb d. kui nominaalne SKP suureneb Rahvatulu see on: a. investeeringud miinus säästud b. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid c. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. C+T+ Gsiirdemaksed+kaudsed maksud e. isiklik tulu+isikumaksudsubsiidiumid riiklikele ettevõtetele Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna a. tal on märkimisväärsed väliskulud b. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral c. tal on horisontaalne nõudluskõver d. teda pakub valitsus Ressursi nõudlus sõltub a. ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast b. ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast c. ressursi hinnast ja ressursi nõutavast kogusest d. ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast
võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a. 21 b. 51 c. 41 d. 31 Küsimus 9 3 Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna Vali üks: a. tal on horisontaalne nõudluskõver b. tal on märkimisväärsed väliskulud c. teda pakub valitsus d. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral Küsimus 10 3 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: Vali üks: a. piirtulu võrdub piirkuluga b. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga c. tulu võrdub hinnaga d. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga e. kogutulu võrdub kogukuluga Küsimus 11 3
1 FEU = 2 TEU 1 FEU = 4 TEU FEU ja TEU on üks ja seesama ühik, mille puhul kasuatakse erinevaid tähistusviise Millised on neljakümnejalase standardkonteineri mõõtmed? pikkus 5,83m, laius 2,32m, hõrgus 2,35m pikkus 12,01m, laius 2,32m, kõrgus 2,35m pikkus 12,03m, laius 2,32m, kõrgus 2,69m pikkus 13,6m, laius 2,45m, kõrgus 2,60m Missugune põhimõte transpordiökonoomikas on vastavuses Euroopa Liidu transpordipoliitikaga? transpordi sisekulud püütakse muuta väliskuludeks transpordi väliskulud püütakse muuta nii suures ulatuses kui võimalik sisekuludeks ummikukulud püütakse muuta isikuludeks transpordi väliskulude hulka püütakse suurendada ja sisekulude hulka vähendada Mis on ,,eurovignette" EL liikmesrikides kehtestatud/kehtestatav ühtne maksustamise raamistik, mis on suunatud 12 tonnist suurema täismassiga veokitele ja autorongidele ühtne teemaksude raamistik kõigi sõidukite tarvis teemaks, mida tuleb tasuda läbimaks Alpide tunneleid
muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väline koostöö Koostöö erinevate ettevõtete ja nende töötajate vahel. Välise koostöö osapoolteks on enamasti tarnijad, kliendid, logistiliste teenuste osutajad ja muud erinevad koostööpartnerid Väliskulud (välised keskkonnakulud) Transpordiga seotud kulude liik, mis on põhjustatud peamiselt keskkonna saastamisest, mürast, ilmastikumuutuste kahjulikust mõjust, liiklusummikutest ja liiklusõnnetustest. Väliskulud ei kajastu üldjuhul toote hinnas. Nii transporditeenuste osutajad kui ka teenuste ostjad ei ole tihti teadlikud selliste kulude olemasolust. Selliste kahjulike keskkonnamõjutuste ulatust on võimalik hinnata rahalises väärtuses Valmistoodang
suurendatakse ühiskonna tuleviku tarbimise väärtust. Kulud väljendavad ühiskonna ohverdusi kui Projekti jaoks vajalikud majanduslikud ressursid suunatakse alternatiivsele kasutusele (juhul kui loobume projektist). Projekti realiseerimisega kaasneva ühiskonnale kättesaadava tarbimise kogumuutus, esindab Projekti kogumõju. Tulemus diskonteeritakse ning arvutatakse investeeringu majanduslik sisemine kasuminorm (internal economic rate of return). Määratletakse Projekti välistulud ja väliskulud, mida ei ole finantsanalüüsis arvestatud. Tulud võivad endas koondada mitte üksnes tulusid otsestele tarbijatele vaid ka kolmandate osapoolte saadavaid tulusid, kelle jaoks küll need tulud ei ole otseselt mõeldud. Kui võimalik, siis omistatakse välismõjudele rahaline väärtus. Kui mitte, siis need kvantifitseeritakse mitterahaliste indikaatoritena. Analüüsi liigid Analüüsitavate nähtuste ulatusest, objektist, meetoditest ja analüüsi eesmärkidest lähtuvalt
Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!? Keskkonnasaaste vähendamine ja kontrollimine vastavalt turusignaalidele. Paindlikkus ja ettevõtete erisustega arvestamine. Keskkonna saastamine kulu maksu või saasteloa hinna näol. Kasumit mõjutab ka avalik heakskiit/hukkamõistmine. Saastaja maksab printsiip : Üldine eesmärk on sisestada väliskulud toote hinda, st maksta tegelikku hinda toote kogu olelusringi jooksul tekkivate kulutuste (ka keskkonna kahjustuste ja nende korvamise) eest . Keskkonnakahju tekitaja maksab kahjustamise eest, mitte ei kanna seda edasi tulevastele põlvkondadele. Ökoloogiliselt õiged hinnad. Kooskõla teiste KP põhimõtetega Polluter Pays Principle (PPP) Rahvusvaheline tava , ÜRO, OECD ja ELi toetus. Tuleneb ÜRO 1992. a Rio de Janeiro "Environment and development" konverentsi
jumbotreileriks frigotreileriks 18. Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks? elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist sõiduautode vedamise treilerit astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m 19. Raudteevedude eeliseks loetletus on väikesed investeeringud infrastruktuuri lühikesed veoajad väikesed väliskulud lühikesed laadimisajad 20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul keskkonnavaenulikkus organisatsioonide vähene paindlikkus ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid ei ole võimalik transportida raskeid kaupu 21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist mitme autoga mitme laevaga mitut veoviisi kasutades vedamist kasutades vähemalt kaht erinevat veoviisi, kusjuures veose lastiruum on
kapptreileriks jumbotreileriks frigotreileriks 18. Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks? elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist sõiduautode vedamise treilerit astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m 19. Raudteevedude eeliseks loetletus on väikesed investeeringud infrastruktuuri lühikesed veoajad väikesed väliskulud lühikesed laadimisajad 20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul keskkonnavaenulikkus organisatsioonide vähene paindlikkus ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid ei ole võimalik transportida raskeid kaupu 21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist mitme autoga mitme laevaga mitut veoviisi kasutades vedamist kasutades vähemalt kaht erinevat veoviisi, kusjuures veose lastiruum on
aga indiviidide otsesel osalemisel otsustusprotsessis sõltuvuskulud üle kriitilise piiri; Ei ole välistatud, et nad isegi soodsaimal juhtumil ületavad tootmiskasu. Indiviidile muutub sel juhul osalemine kulu-, kasu- ja otsustamiskollektiivis mõttetuks. Millal: Üleminek otseselt demokraatialt kaudsele on otstarbekas siis, kui õnnestub parandada suhet kollektiivhüviste tootmiskasukasu ja sõltuvuskulude vahel. Eeldus: esindajate “palkamisega” tõusevad oodatavad väliskulud vähem kui alanevad koalitsioonikulud 61. Esindamiskulu ja selle mõjurid. Esindamiskulu: Puudub, kui on: olemas kollektiivi liikmete selge tahte- väljendus, mida esindada, situatsioon, kus esindajal ei jää muud üle (puudub võimalus viilida). See on ebareaalne piirsituatsioon. 62. Kodanike tahteväljenduse piirid. Eeldab: oma eelistuste teadvustamist (Kollektiivhüvistel üldiselt ex post; läbi konkurentsi osaliselt ex ante; Käivitub õpiprotsess); valimistest
Erinevates riikides riigi sekkumise viisid ja määrad erinevad. Peaks eelistama lihtsamaid ja läbipaistvamaid skeeme. Häid skeeme ei ole - tuleb leida vähem halvem. 7.4. Väliskulud ja välistulud Väliskulud ja -tulud tekivad kolmandal osapoolel tarbija ja tootja majandustegevuse tulemusel ilma vastava kompenseerimiseta. Hinnamehhanism reageerib ainult firma sisekuludele ja -tuludele. Kui firma tekitab väliskulu, saab ta selle eest midagi tasuta (näit. vabaneb saastest tasuta). Kui tal ei ole sundust (saastemaks) ei ole tal huvi neid kulusid minimeerida. Saastemaksu kehtestamine, mis kataks ühiskonnale tekitatud väliskulu, nihutaks pakkumiskõvera S vasakule S 1 - toodangumaht väheneb Q Q1
elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist sõiduautode vedamise treilerit astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m 33 19. Raudteevedude eeliseks loetletus on väikesed investeeringud infrastruktuuri lühikesed veoajad väikesed väliskulud lühikesed laadimisajad 20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul keskkonnavaenulikkus organisatsioonide vähene paindlikkus ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid ei ole võimalik transportida raskeid kaupu 21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist mitme autoga mitme laevaga mitut veoviisi kasutades vedamist kasutades vähemalt kaht erinevat veoviisi, kusjuures veose lastiruum on
Subsiidium riigi rahaline abi ettevõtjatele, et kunstlikult muuta nende toodang odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Valitsused kasutavad subsiidiume näiteks uue majandusharu arendamiseks, kriiside ajutiseks leevendamiseks või riigile oluliste majandusharude (nt transport, põllumajandus, energeetika) toetamiseks. Subsiidium võib esineda ka varjatud vormis, nt maksudest vabastamine, madalaintressilised laenud, kaitsetollid, transpordi väliskulud, mille maksavad kinni kõik ühiskonnaliikmed. Toetus raha, mis antakse valitsuse või organisatsiooni poolt mingi kindla eesmärgi nimel. 28. Töömahtude määramine ja kulude hindamine eskiisprojekti staadiumis Analoogobjektide konstruktiivelementide / tarindite järgi töömahtude määramine Kulude hindamine ja selgitamine: · koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades
soojenemine, müra, vibratsioon) Sõidukite põhjustatud liiklusõnnetused Eri liiki väliseid kulusid kasutatakse nt maksu või tasu määramiseks, summaarseid kulusid aga nt teeprojektide tasuvusanalüüsi juures. Välismõju katmiseks saab kasutada makse või tasusid (nt kütuseaktsiis, teemaksud, ummikumaks) Marco Polo programm http://www.youtube.com/watch?v=juVOKFgIKRQ Kui kasutustasudesse integreerida kõik väliskulud, peaks tekkima olukord, kus kasutajatelt saadud tulud ületavad infrastruktuuri kulusid.Sellisel juhul eelistab EU poliitika investeerimist projektidesse, mis edendaksid eelkõige raudteetransporti. Marco Polo programm intermodaalsuse toetamiseks - EU algatus maanteevedude vähendamiseks ja alternatiivide (raudtee, merenduse ja kombineeritud lahenduste) julgustamiseks. Toetatakse logistikaturuga seotud projekte, mis vähendavad maanteede koormust
EL-i transpordipoliitikat puudutavates arengukavades rõhutatakse, et transpordi arengu suun- dumused Euroopas nii keskkonnakaitselises, sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes pole vasta- vuses EL-i transpordi- ja keskkonnapoliitikaga. EL-i juhtorganid rõhutavad vajadust lülitada trans- pordi väliskulud kas või osaliselt veotariiidesse, vähendada transpordimahtude ja majanduse kasvu vahelisi seoseid ning suunata kaubavoogusid maanteetranspordilt raudteele, merele ja siseveeteedele. Transpordi infrastruktuuri arendamisel antakse eelis raudtee-, veeteede-, ühistranspordi ja
mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!? Keskkonnasaaste vähendamine ja kontrollimine vastavalt turusignaalidele. Paindlikkus ja ettevõtete erisustega arvestamine. Keskkonna saastamine → kulu maksu või saasteloa hinna näol. Kasumit mõjutab ka avalik heakskiit/hukkamõistmine. Saastaja maksab printsiip : Üldine eesmärk on sisestada väliskulud toote hinda, st maksta tegelikku hinda toote kogu olelusringi jooksul tekkivate kulutuste (ka keskkonna kahjustuste ja nende korvamise) eest . Keskkonnakahju tekitaja maksab kahjustamise eest, mitte ei kanna seda edasi tulevastele põlvkondadele. Ökoloogiliselt õiged hinnad. Kooskõla teiste KP põhimõtetega Polluter Pays Principle (PPP) Rahvusvaheline tava , ÜRO, OECD ja ELi toetus. Tuleneb ÜRO 1992. a Rio de Janeiro “Environment and
annaabi.ee 
