Uusromantism, ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Oli Euroopa kirjanduses aastatel 1890- 1920 Uusromantismi iseloomulikeks joonteks on tunnete rõhumine, huvi erilise, imelise ja müstilise vastu, kujutlusvõime vabadus. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjandu...
19091913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad. Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis. 1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad.
Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud. Ta lõi kaasa koguteostes "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914), kus olid kesksed sümbolismi ja futurismi ideed. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka tema esikkogu "Amores" (1917). See oli üllatav luuleraamat, mille menu ei olnud väiksem kui Underi "Sonettidel". "Amorest" iseloomustab autori julgus oma tunnete ja suhtumuste poetiseerimisel, sensuaalsus armastuses ja tundelisus looduslauludes
1932-1927 valmis ''Eesti Entsüklopeedia'' Kirjandus 1917. aastal ilmus areenile ''Siuru''. 1920. a esimesel poolel domineeris poeesia, eelistatuim kirjandusvool oli uusromantism, kuid kümnendi keskel uusromantism asendus uusrealismiga, esikohale tõusis proosa. 1930. aastatel läks realism üle psühholoogiliseks realismiks, suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Lisaks sündis uus rühmitus ''Arbujad''. Kujutav kunst Valitses kirev pilt lahti öeldi uusromantismist, kuid kindlat suunda ei tekkinud. Esines impressionismi, ekspressionismi, kubismi, konstruktivismi. Tegutsemist jätkasid A. Laikmaa, K.Raud, K. Mägi jt. Skulptoritest paistis silma J.Koort. Kunstnikud pühendusid väikevormidele, erandiks olid Vabadussõja mälestusmärgid. Kümnendite vahetusel sai valitsevaks siiski uusrealism ning kunstiellu astusid A.Bach, E. Ole. Muusikaelu Jätkus kiires tempos. Moodustusid mitmed seltsid, millest tuntuim oli Eesti Lauljate Liit.
August Mälk 1900-1987 1. Autorist ja loome: 1. eesti romaani- ja novellikirjanik 2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia.
1919-1920. aastail osales Vabadussõjas 1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus 1919. a korraldab Gailitiga ringreisi Visnapuu Loomingu algus Luuledebüüt 27.okt 1908 "Nägin sügisel..." "Moment esimene" (1913) ja "Roheline Moment" (1914) "Amores" (1917) "Jumalaga Ene" (1918) "Talihari" (1920) "Hõbedased kuljused" (1920) "Käoorvik" (1920) Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud Armastuslaulud tundesoojuse, haruldase rütmiga ja hea kõlaga Luuledebüüt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level to edit Master text styles Second level Third level Varased luulekogud Fourth level
Ja meie hüüe on: "E n a m k u l t u u r i!" See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. "Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"" Eesmärgid ja seisnevus Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri, kus ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. Enesetäiendamiseks loeti maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetus käsitlevaid teoseid. Laialt levinud euroopluse ideed hõlmasid uusromantismist lähtuvaid ühiskondlikke ja esteetilisi taotlusi. Üritati tähtsustada ja seostada Eestit ja Euroopat, sotsialismi ja individualismi, eneseteadlikku loomingulisust ja süvarahvuslikku tingitust, realismi ja romantismi, esteismi ja teaduslikkust ning mehelikku ja naiselikku loomingualget. Otsiti kunstide vahel seoseid. Tugeva saksa ja vene kultuuri mõju vastukaaluks hakati tähtsustama skandinaavia, prantsuse ja itaalia eeskujusid. Õieti alles Noor-Eestiga tekib eesti kirjandusse stiil
Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Looming Kristjan Raud oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi. Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus (1898), Pakril (1896-1899) ja Rakvere ümbruses jäädvustas ta poeetilisi olupilte (joonistused Pakri eitedest, emast ja onust) ning maastikke. Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja"
Inglismaal. Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras. Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist, kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus. Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. 2.Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades. Rahvusromantika sai uusromantismist, primitivismist ja eksootika huvist innustust. Norras. Looduse täpse maalimise kõrval arenes muinasjutuline ja fantaasiarikas maasikumaal ja legendidest inspireeritud kunst. Edvard Munch , kes on nimetatud sümbolismi juures. Tema värvid ja vormid teenivad kunstniku enese väljendamist. Palju üldistusi ja sümboleid. Arhitektuuis eeskujuks keskaegsed püstpalkkirikud viikingite sümboolikaga ja ornamentikaga. Soomes
Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja koguteos „Võitluse päevil” (1905) ning anti välja ajakirju Noor-Eesti (1910–11) ja Vaba Sõna (1914–16). Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aasta revolutsiooni kõrghetkel murrangulise taotlusega väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust („Enam euroopalist kultuuri!”), mida seostati peamiselt uusromantismist lähtuvate, sageli vastandlike esteetiliste ja ühiskondlike taotlustega. Eesmärk oli käsitada Eestit kui Euroopa osa, tähtsustati pahempoolsust ja sotsialismi, kuid ka individualismi (isikuvabadust), kultuuri eneseteadlikku loomingulist ja süvarahvuslikku (tõulist) lähtealust, realismi ja romantismi, estetismi ja uuemat teaduslikku maailmavaadet; otsiti kunstide seoseid ja väljenduslikku ühisalust.
Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks oli Hugo Raudsepp. 1930. a. keskpaigas läks olustikuline realism üle psühholoogiliseks realismiks. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Luules kerkis ,,Arbujate" rühmitus, kuhu kuulusid H.Talvik, B.Alver, K. Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro. 6 Kujutav kunst Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, kuid uut suunda selle asemele ei tekkinud. Maalijatest olid tuntumad A. Laikmaa, K. Raud, K. Mägi, N. Triik, P. Aren jt. Skulptoritest paistsid silma Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik. Peamiseks uueks kunstivoolu eeskujuks sai uusrealism. Muusikaelu Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, kutsuti ellu mitmeid seltse. 1921. loodi Eesti Lauljate Liit, milles oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. Säilisid üldlaulupeo traditsioonid
Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu,Artur Adson. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel ajal perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,,Taavet Soovere elu ja surma". Kujutava kunsti loomevallas valitses 1920.aastatel väga kirev pilt. Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, ent üht kindlalt suunda selle asemele esiagu ei tekkinud. Eesti kunsti vanameistritest jätkas tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen,Ado Vebbe. Skulptoritest paistis silma Pariisi kunstinäitustelt mitmeid auhindu toonud Jaan Koort, kelle loomingust olid eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. 9
loomisel. Prereafaeliidid sh Rossetti. Itaalia päritolu inglise kunstnik.(Miks alustame 20saj voolu kirjeldamisel 19saj keskpaigast? Sest inglise kunstiajalugu ei järginud sama ajakava mis manner/Pariis; mõned nähtused tekkisid juba põlvkonna võrra varem). Inglismaal võib uusromantismist rääkida juba 19.saj keskpaigas; inglismaal olid paljud protsessid jõudnud kaugemale, mis mandrieuroopas teostusid alles sajandi lõpus (vabrikutöö kiire areng käsitöö hääbumine inglismaal; tehnikate ununemine inglismaa tööstuslik pööre toimus varem). Mõnes mõttes inglise nähtused ennetasid mandril
Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud. Ta lõi kaasa koguteostes "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914), kus olid kesksed sümbolismi ja futurismi ideed. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka tema esikkogu "Amores" (1917). See oli üllatav luuleraamat, mille menu ei olnud väiksem kui Underi "Sonettidel". "Amorest" iseloomustab autori julgus oma tunnete ja suhtumuste poetiseerimisel, sensuaalsus armastuses ja tundelisus looduslauludes.
"Needmine", " Õudse aja paus", "Ärge tapke inimest", iseenda sisemised vastuolud. Teised kogud on teises meeleolus. "Hõbedased kuljused" Armastus ja loodusluule (jõuline) tugev armastus. Luuletaja tahab iseenda lahtistes haavades surkida. Proovib lugejat sokeerida. "Käoorvik" 10 kirja Ingile (armastuskirjad). Pühendatud abikaasale, loodusega seotud. 20-ndate II pool Uusromantismist kaugenemine, luule realistlikum, alistumismeeleolu, sees mõistuslik analüüs, sees Eestimaa teema, surma teema süveneb. · 1925 "Ränikivi" (kogu) 3 sümbolkujundit Ränikivi Maarjamaa Tõmbtuul · Kogu "Maarjamaa laulud" Näeb Eesti ühiskonna pahupoolt, hädasid, vaevasid (Liivilik), tahaks nagu kompromissile jõuda ühiskonna ja enda vahel. · Kogu "Puuslikud" Müstiline, paljud inimesed loovad endale ebajumalaid. Kõige jubedam,
Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud. Ta lõi kaasa koguteostes "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914), kus olid kesksed sümbolismi ja futurismi ideed. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka tema esikkogu "Amores" (1917). See oli üllatav luuleraamat, mille menu ei olnud väiksem kui Underi "Sonettidel". "Amorest" iseloomustab autori julgus oma tunnete ja suhtumuste poetiseerimisel, sensuaalsus armastuses ja tundelisus looduslauludes
õigused, Esimese maailmasõja ajal tegevus vaibus. Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja koguteos ,,Võitluse päevil" (1905) ning anti välja ajakirju Noor-Eesti (191011) ja Vaba Sõna (191416). Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aasta revolutsiooni kõrghetkel murrangulise taotlusega väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust (,,Enam euroopalist kultuuri!"), mida seostati peamiselt uusromantismist lähtuvate, sageli vastandlike esteetiliste ja ühiskondlike taotlustega. Eesmärk oli käsitada Eestit kui Euroopa osa, tähtsustati pahempoolsust ja sotsialismi, kuid ka individualismi (isikuvabadust), kultuuri eneseteadlikku loomingulist ja süvarahvuslikku (tõulist) lähtealust, realismi ja romantismi, estetismi ja uuemat teaduslikku maailmavaadet; otsiti kunstide seoseid ja väljenduslikku ühisalust.
annaabi.ee 
