3. Parandada valitsemiskorda Peeter 1. tegi: 1. Sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. 2. rajati sõjakoore 3. suurendas makse 4. muudeti Venemaa valitsemiskorda Peeter 1. teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast oli saanud Ida Euroopa võimsaim riik. Impeeriumi rajaja Peeter 1. haigestus ootamatult ning suri 1725. a algul 52 aastasena. Peeter 1. surm tõi kaasa pingelise võimuvõitluse uusaadli ja vanade nimekate suguvõsade esindajate vahel. Katariina 2. tõus. Katariina 2. oli tegelikult Saksa väikevürsti tütar, kuid venemaal kutsuti ta juba 14 aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale tsaarile Peeter 2. le. Katariina 2. tahtis saada valitsejaks, kes kasutaks oma võimu ühiskonna parandamiseks. Katariina 2. valitses 1756 1796.
ühiskonnas. Kui algas töötegemine, tahtis iga inimene saada endale oma töö vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikku usuvabadust. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes'i arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. Riigivõim on ühiskondliku lepingu tulemus, sest inimesed mõistsid ilma võimuta käib kõikide sõda kõikide vastu. Julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad
Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks
Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707)
tülli minna. kirikupea, Anglikaani kiriku kloostrite väljakujunemine, sulgemine, kiriku ladinakeelsed missad maavaldus langes asendati inglisekeelsetega uusaadli ja kodanluse kätte Rootsi Saksa ordu ja katoliku Ignatius Loyola Pariisis TULEMUS: piiskopkondade mõttekaaslaste kalendrireform nõrgestamine ringi rajamine, ord 5. Madalmaade vabadusvõitlus, tulemused 1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja
sageli ka sallimatus teistsuguste suhtes. Kalvinism leidis poolehoidjaid prantsusmaal, ka saksamaal, madalamaades ja sotimaal. 2. Inglismaa: inglise kuningas esialgu ei pööra reformatsioonile mingit tähelepanu, pigem on paavsti toetaja. Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks. Loobuti kuuriale maksude maksmisest. Suleti kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik. Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste. Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud. 3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse
Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine)
asjaamiskeeleks saksa keel; Säilis kohaliku aadli omavalitsus ja privileegid; säilisid ka kohtusüsteem ja maksud; aadlikud said reduktsiooni käigus ära võetud mõisad tagasi - Omavalitsuste süsteem, Maapäev, aadlimartiklid Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang; Kubermanguvalitsused ft kindralkubermang valitsesid phmst kohapealset elu ja väeosade varustamist; aadlimartilid- eesmärk kaitsta põlisaadlit uusaadli eest???!?!?; Maapäev - sõnaõigus vaid aadlimartiklis kirjas olevatel aadlikel, otsustati eluoluga asju ja valiti haagi- ja sillakohtunikke - Katariina II ja tema mingi pask Viljandimaa Pärnumaast nahhui Paldiski Võru Linnaõigused (Vilx 1783) 12 linna pearahamaks TALURAHVA OLUKORD 18. SAJANDIL - Roseni deklaratsioon 1739 pärisorjus Eestimaal
päritoluga isikud). ül: 1.kohapealse elu korraldamine 2. kohapealsete väeosade varustamine Omavalitsus süsteem: Kõrgem asutus Maapäev. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel (täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad, koostatud 1730- 40-ndatel). Linnade esindajaid ei käinud (ei kutsutud). Aadlimatriklite eesmärk - kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke Linnade olukord: · väiksemad (sõjas laostunud linnad) mõisnike kätte, elanikkonda koheldi kui talupoegi (Viljandi, Rakvere, Paide) · suuremates poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Eestlastel linnakodanikuks saamine praktiliselt võimatu.
ära tema teenistuaste mitte aga tema sünnipära. Selle punkti algeid võis näha juba Peetri ,,mängupolkudes" Preobranzenskis ja Semjonovskis, kus hoolimata seisusest tuli alustada kõige madalamast astmest. Ühest küljest oli see tabel hea, kuna andis võimaluse alamkihtidel sotsiaalsel redelil üles poole tõusta, suurendades sotsiaalset mobiilsust ning kasvatades ka aadelkonda. Teisest küljest tõi aga aadelkonna vägivaldne tabelisse surumine kaasa põlisaadli ja uusaadli vahelise vastasseisu, mis päädis esimese rahuolematusega uue korra suhtes, sünnitades sellega omakorda vandenõuteooriaid ja valitseja vastast tegevust. Peetrile oli oluline sõjaline võimsus. Pärast muserdavat kaotust 1700. aastal Narva lahingus, kus jäädi ilma nii suurel hulgal sõduritest kui ka relvastusest ja laskemoonast, leidis Peeter, et sama moodi enam jätkata ei saa ning tuleb teha olulisi ümberkorraldusi sõjalises jõus
Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja baltsi aadli vahel. Kujunes välja baltsisaksa aadli piiramatu võim (tõkestas venestamist) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Aadlimatriklid- aadlike ametlikud nimekirjad (1730-1740). Eesmärk: kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivimaa r., Eestimaa., Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: 1.Paldiski maakond 2.Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa 3.Tartu maakonnast lahutati Võrumaa
keskajal sõnaõigus vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Maapäevadel otsustati: 1) kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2) valiti ametimehi omavalitsusse 3) valiti haagi- ja sillakohtunikke aadlimatriklid - 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid Aadlimatriklite eesmärk- kaitst põlisaadli uusaadli eest Katariina II poliitilsed ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II sai troonile 1762aastal ja oli troonil 34 aastat Katariina II- Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa Tartu maakonnast lahutati Võrumaa Narva linn jäi Peterburi kubermangu
tõkestab kohapealset venestamist, neg. talupoja positsioon halvenes) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgem asutus oli Maapäev. Maapäev käis koos iga 3 a tagant. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimartikli alusel. Aadlimartiklid- täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad(koostatud 1730-1740). Nende eesmärk oli kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivima r., Eestimaa r. ja Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: ● kohaliku elu tähtsamaid küsimusi ● valiti ametimehi omavalitsusse ● valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: ● Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond
paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andma. Nii ei jäänudki kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahkuda ja alustada reformatsiooni Inglismaal. Henry VIII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstile maksude maksmist. 1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kiriku maavaldus, mis moodustas pea veerandi kogu maaomandist, langes nüüd uusaadli ja kodanluse kätte, mistõttu Inglismaal kujunes tugev Rooma-vastane maavaldajaskond, kes ei soovinud enam endise olukorra taastamist. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladinakeelsed missad asendati siiski ingliskeelsetega. HenryVIII Reformatsiooni levik Põhja-Euroopas
Boleyni, laps jääb abieluliselt tema arvele ja teie, Majesteet, olete selles asjas väliselt igati veatu.'' Inglismaal on kaks parteid... Inglise välispoliitikas tegutseb sel ajal kaks parteid. Üks pooldab kindlalt keisrit, see on eelkõige vana aadel, kes koguneb kuninganna Catherine'i ümber, aga ka kaupmehed ja majandusinimesed, kes teenivad ülirikkalikult, kaubitsedes Hispaania, Madalmaade ja uute ülemerekolooniatega. Aga on olemas ka uusaadli ülespürgiv partei, kes on võidelnud Henry VIII ajal Prantsusmaal ja tähtsaks saanud: Boleynid, Wyattid, Blountid, Suffolkid, kui mõningaid nimetada. See kildkond ei ole liitu keisriga kunagi heaks kiitnud ja on suhtunud lõpuks ka vastumeelselt sõjasse Prantsusmaaga nii suurte finantskoormuste kui ka selle pärast, et keiser Inglismaa lõpuks oma toetusest ilma jättis. Anne üritab saada teateid Henry de Percy'lt... Anne viibib täielikus teadmatuses
Francis Bacon filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja: ° Ta ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ja leidis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus ja eksperiment. ° Ta rõhutas ettevõtlikuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. ° Kuningas valitsegu koos parlamendiga. ° John Milton parlamendi leeris võidelnud kodanluse ja uusaadli üks kõige silmapaistvam ideoloog, inglise suur luuletaja. ° Avaldas revolutsiooni ajal pamflette (naeruvääristav päevakajaline kirjutis), kõige kuulsam neist trükivabadust kaitsev ,,Aeropagitica". ° Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. ° Kirjutas pamflette ka riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks. ° Tema tähtsamad teosed on seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamisega ja vabariigi kehtestamise ümber.
kohta: 1. valida Riigiduuma laiendatud valimisõiguse alusel ja anda sellele seadusandlikud õigused 2. anda rahvale demokraatlikud vabadused (isiku,- sõna,- trüki,- ühingute ja koosolekutevabadus) Sellega sai liberaalne kodanlus oma eesmärgi- pääseda seadusandliku võimu juurde ja sel teel reformida parlamendi kaudu Venemaa ühiskond Tekkisid kodanlikud parteid, millest tähtsamad olid: 1. Suurkodanluse ja uusaadli partei nimega 17.Oktoobri Liit, kes soovis säilitada tugevat keisrivõimu ja mõisnike maaomandit 2. Keskkodanluse ja intelligentsi partei ehk Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid). Nemad taotlesid mõõdukaid reforme- mõisnike maaomandi piiramist ja vastustasid bolsevike proletariaadi diktatuuriideed. 3. Marurahvuslased ehk Mustasajalased ja monarhistid.
kõrgaadli) läänistusi anti Vene aadlikele(kes ei hakanud elama Baltikumis) - Tulemuseks kroonu maaomandi likvideerumine: - Eestimaal kroonumõisasid 2%(enne 54%) ja LM-l 20% (enne 83%) · Probleemiks mitteaadlikele(kodanlusele) panditud kroonumõisad ja immatrikuleerimata nn uusaadli valduses olevad eramõisad: - 1760ndatel kuulus uusaadlile mõisadest 7-16% Mõisamajanduse areng 18 saj · Suurmaaomand moodustas aadlivõimu maj aluse · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj lõpus u 1000 peamõisa ja 560 abimõisa(enim Eestimaal) · Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70% Kroonumõisad E-maal 2%, LM-l 26,5% Linna- ja kirikumõisad E-maal 4%, LM-l 3,5%
Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine)
Kuningas tühistas paavsti jurisdiktsiooni Inglismaa üle ning keelas piiskoppidel igasuguse suhtlemise Roomaga. Paavst pani vastukäiguna kuninga kirikuvande alla. Novembris 1534 vastu võetud supremaadiaktiga kinnitas parlament kuninga kirikupeaks (supreme head in earth of the Church of England). Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kiriku maavaldus, mis moodustas pea veerandi kogu maaomandist, langes nüüd uusaadli ja kodanluse kätte, luues Inglismaal tugeva roomavastase maavaldajate kihi, kes ei soovinud enam endise olukorra taastamist. Paraku ei aidanud ka uus abielu meessoost troonipärijat ilmale tuua. Ainsa ellujäänud lapsena sündis abielust Anne Boleyniga tütar Elisabeth. 1536 saatis kuningas oma teise abikaasa fabritseeritud abielurikkumise süüdistusel tapalavale. Kuninga kolmas abikaasa Jane Seymour suri 1537 pärast kauaoodatud poja Edwardi sünnitamist
annaabi.ee 
