Kannab edasi Kuhjab Kulutab Tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhkutõstmine ning eemale kandmine. Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aleuniidid ja liivaterakestega mingi takistuse ,,pommitamine". Liikuv vesi Lained Hoovused Looded (tõus ja mõõn) Vesi nii kuhjab, kui kulutab Erosioon-... Uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid*, setteis* ja mulda*. Aitäh, vaatamast!!! =D
Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutumine, teatud liikide eelisküttimine, maastiku killastumine Lahendused: Hävimisohus olevad liigid tuleb võtta kaitse alla, säilitama haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Erosioon- Mulla uuristamine ja lihvimine tuule, vee ja jää poolt.Mullastiku looduslik ärakanne(paduvihmad, vooluveed, temeratuuri kõikumine, tuul) Tagajärjed: mullastiku hävimine, maaalade kõlbmatuks muutumine. Lahendused: oskuslik maaharimine, tuulekaitseribad. Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik.
soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Korrosioon kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Korrosiooni intensiivsuse tingimused: palavus- keemiliste reaktsioonide kiirendamine; niiskus- naatrium, kaalium, kaltsium, keedusool. Mulla teke aluseks on lähtekivimid, nende murenemisel tekivad kivimikihtide vahel toitained. Mullatekkeprotsessid mineraliseerimine: orgaaniliste ainete lagundamine mineraalaineteks; humifitseerumine: huumuse teke biogeemiliste protsesside tagajärjel. Mullatekketegurid:
Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest tekkib rabe kivimmaterjal. Murene miskooriku paksus sõltub paljudest
Loomade alalhoiuinstinkt kätkeb surmahirmu. Usuti, et koer tunneb ette oma peremehe surma juba siis, kui kaaskondlased seda veel ei aima, ja reageerib inimese surmahetkele. Tal olevat võime näha ringihulkuvat isikustatud surma või surnute hingi, mis kuulutasid õnnetust ja surma.Koera puhul on surma ennustanud eeskätt tema ulgumine. 4.2 Mutt Virumaal levinud uskumuse kohaselt tähendas mutimullahunnik kellegi maa peal maja lähedal surmajuhtumit seal peres. Toa põranda all uuristamine märkis kiiret surma. Võimalik, et siin on tegemist rahvapärase analoogiaga: mutt kaevab mulda - surnule kaevatakse hauda. -6- 4.3 Uss Külaühiskonnas usuti, et ussi nägemine maja ümber näitab tulevast hävingut või surma. Ilmselt on siin seoseid kodu- või majaussi motiiviga. Eesti rahvausundi järgi arvati igal majal olevat oma kaitsehaldjas, kes võis esineda muu hulgas ussi kujul. 4.4 Harakas
kahjuliku kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfääri koostisesse kuuluvad: lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja teiste gaaside ning veeauru segu. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg. Erosioon... Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad
koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad (katakombid), mille sintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Isegi Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Sealsesse pehmesse vulkaanilisse kivimisse oli käikude uuristamine suhteliselt hõlpus. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt lae- ja seinamaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi raama seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad
viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. Korrus massivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid(kaubalaod jms) 2. Korrus kergemailmsem 3. Korrus kandva funktsioonita õhuline. · Raidkivikunst kivide uuristamine ja nendest kujude tegemine on väga vana kunst. Andide elanikud kasutasid kive kui esmaseid töövahendeid vähemalt 1000 aastat. Chavin'i tsivilisatsioon (alates esimesest milleeniumist enne Kristust) lõi skulptuuriseeria pool-inimest ja pool-looma kujutavate ornamentidega, mis kaunistasid templite seinu. Nende järeltulijad (Recuay) jätkasid kiviskulptuuridega, kuid ei jõudnud samale tasemele oma eelkäijatega. Aja möödudes jõudis ka tekstiil ja
Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul langeb mulla viljakus. Kamardumine mulletekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Soostumine looduslikult toimiv mullatekkeprotsess. Gleistumine toimub. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas toimuv protsess. Sooldumine mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda. Kõrbestumine kõrbete laienemine väära inimtegevuse või looduslike protsesside tagajärjel. Atmosfäär õhkkõnd, Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Troposfäär atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km kuni 18 km kõrgusele Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.
ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Ise arvan, et metsaraiet tuleb teha mõõdukalt ning paralleelselt tuleks kohe ka uusi metsi istutada. Ebaseaduslikule metsaraiele tuleb samuti suurt tähelepanu pöörata, vähendada seda nii palju kui võimalik ja karistada vargaid karmilt. Erosioon on maapinna kulutamine, uuristamine, lihvimine vee, tuule ja jää poolt. Erosiooni põhjustajaks ei ole vaid metsade maharaiumine vaid ka liigne loomade karjatamine ja ka väärad maaharimisviisid. Eriti tundlikud erosiooni suhtes on kliimaatilised äärealad ja mägede nõlvad. Väär maaharimine ei ole kindlasti mitte teisejärguline probleem, sest põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas 26 miljardit tonni mulda. Parasvöötme kliimas kulub mulla taastumiseks 200-1000 aastat
esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumisega.Porsumisel toimuva kivimi peenestumisega kaasnevad mitmesugused keemilised protsessid, mille käigus vähem vastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised. LÄHTEKIVIM- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. KORROSIOON- kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. LEOSTUMINE- Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal).
Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel Samakõrgusjoon ehk horisontaal joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavee keemiline ja mehaaniline toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kips, sool vm) KLIIMA Ilm pidevalt muutuv õhkkonna seisund Kliima ehk ilmastu; mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär ehk õhkkond ; Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest (gaaside
omadust: haruldus, kulumiskindlus, ilu. Nende kvaliteedinõuetele vastavad ainult väga vähesed mineraalid. Kõige kuulsamad vääriskivid on safiirid, rubiinid, smaragdid ja teemandid. Mitte kõik vääriskivid pole ühesuguse väärtusega. Enamik teemante on näiteks kehva kvaliteediga. Vääriskivi puhul loeb nii suurus, värvus, läbipaistvus kui ka sära. Vääriskivi väärtusele võib juurde anda ka tema kuulsus. Erosioon Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid
Kaevandus Koht, kus kaevandatakse maavarasid Absoluutne kõrgus- Arv, mis näitab koha sügavust allpool merepinda Suhteline kõrgus- Arv, mis näitab kui palju on maapinna üks punkt teisest madalam Kurrutus- Samakõrgusjoon- Joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine- Kivimite purunemine temp. kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel või keemilisel toimel. Erosioon- Uuristamine, vooluvete, tuule, liustike, lainete jm. kulutav tegevus, mille tagajärjel kantakse ära kivimeid, setteid, mulda Karst- Nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvatele ja lõhelistele kivimitele. Ilm- Igapäevane ja pidevalt muutuv atmosfääri seisund Kliima- Mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate vältel Atmosfäär- Madal- ja kõrgrõhkkonna vaheline üleminekuala
Kuivenduskraavide põhja laiuseks käsitsi kaevamisel 0,3 m. Väiksema veevooluga kraavidele on nende korrashoiu seisukohalt soovitavam väiksem põhjalaius. Kraavi põhja langus Kraavi põhjalangus on kõrguste vahe ja kalde horisontaalprojektsiooni suhe kindlal vahemaal. Kraavi põhja lang projekteeritakse võimaluse piires paralleelne maapinna languga. Kraavi põhja langust olenevad voolukiirused. Suurte voolukiiruste puhul toimub kraavides pinnaseosakeste väljauhtumine ja uuristamine ning allpool asuvates veejuhtmete osades, kus voolukiirused on väikesed, kaasatoodud uhtainete settimine. Arvestades eeltooduga, tuleb kraavidele võimaluse korral anda selline lang, et voolukiirused ei ületaks pinnase vastupanuvõimet uhtumisele. Uhtainete settimise vältimiseks ei tohi voolukiirused olla ka liiga väikesed. Maksimaalne lubatud lang sõltub valgala suurusest ja mulla lõimisest. 8) SOO JA SOOSTUNUD PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED
värvilisi tekste,mis olid selgitavaks tekstile. Raamatumaal ehk miniatuurmaal. Arhitektuurist saab rääkida alles 4. sajandist. 1-2. sajandil oli ainsaks kristliku kunsti allikaks maaalused koopad ehk katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Osa neist on looduslikud koopad, osa inimeste kätetöö. Rooma linna alused käigud ~ 900km (mitmekorruselised labürindid, vulkaanilise pinnase tõttu oli seal uuristamine suht lihtne). Seal leiduvad esimesed seina- ja laemaalid. Ei kujutata erootilisi motiive ja paganlusega seotut. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Kristus kala, lootus ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Leidub ka maale, mis on illustratsioonidena Piiblis. Kirikuehitised põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) . Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared
· Soostumine toimub turvastumine tundra aladel kus on liigniiske · Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakas või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont · Sooldumine toimub kõrbetes kus auramine on suurem kui sademete hulk ja ei toimu läbiuhtumist ja mullad on sooladerikkad · Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda · Kõrbestumine kõrbete tekkimine ja laienemine looduslike tegurite või inimjõu tõttu 3. ATMOSFÄÄR E Kõrgemal kui K 800 km on S planeetide O vaheline ruum S F Ä Ä R T 480 km E Virmalised R Temp. tõuseb M O S F Ä Ä R M 85 km E Temp. langeb S (viimasel piiril O -100) Õhk on S üsna hõrek F Ä Ä R S 50 km T Osooni kiht
Bioherm organismide poolt moodustatud merepõhjakõrgendik. Delta jõe tasane lehviku- ehk kolmnurgakujuline suudmeala. Distaalne liustikuservast kaugem osa. Dolokivi mineraalist dolomiit koosnev kivim Dolomiit kaltsiumi ja magneesiumi süsihappesooladest (Ca/MgCO 3) moodustunud mineraal ja kivim. Dolomiit-mergel savimaterjalirikas dolomiitne kivim. Domeriit dolomiit-mergel, savimaterjalirikas dolomiitne kivim. Eoolne ehk eooliline tuuletekkeline. Erosioon uuristamine, vooluvete pinnamoodi kulutav tegevus. Fennoskandia kilp osa Ida-Euroopa platvormist, mis koosneb maapinnale avanevatest (või õhukese pinnakatte all olevatest) kristalsetest kivimitest. Fossiil kivistis. Geomorfoloogia teadus Maa pinnamoest. Glatsiaalsed pinnavormid liustikutekkelised pinnavormid. Glatsiaalsed setted liustikusetted. Glaukoniit rohekas, sageli teradena esinev, keerulise koostisega silikaatne rauamineraal.
Ühe joonega joonistavad märgid on maagilised kujundid Viiskand Silmusnelinurgad kaitsevad haigust eest, kurja eest Ristid Rõngas- ja kodarristid ringiga piiratud ristid valguse ja elu märk Triskele (kolmjalg) ja kaheksakannad elu jätkuvust sümbol, aastaaegade kordumine Ristipuu/hingepuu uskumused puudest kui lahkutune hingede uutest asupaikadest (universaalne uskumus). Ristimärkide uuristamine puutüvesse seal elava hinge kaitseks kurja eest. Pühakivide austamine põhineb viljakusmaagial või on lahkunud hingedega seotud (lohukivid). Lohukivi lohust võetud vesi usutakse olevat meditsiinilise toimega. Soome-Ugri kajastused folklooris: Rahvalaulud müütilised Kombekäitumine käitumine seotud religiooniga Kohapärimus miks on mingi koht püha Muistendid tekkelood, katkumuistendid Müüdid Legendid Memoraadid
1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20
Jim ütles, et tal kuluks terve aasta, kui ta peaks nii palju sõnu raudnaelaga palkseinale kratsima, ja et ta ei tunne tähti pealegi. Aga Tom ütles, et uuristab talle tähed ette ja tal pole siis muud, kui kratsib nad sügavamaks. Natukese aja pärast ta ütles: «Mul tuli meelde, et palksein üldse ei kõlba: vangikongis pole palkidest seinu. Pealkiri tuleb uuristada kaljusse. Peame siia kalju muretsema.» Jim ütles, et kalju on veel hullem kui palgid; ta ütles, et tähtede uuristamine kaljusse kestaks nii pagana kaua, et ta sellega üldse valmis ei saaks. Aga Tom ütles, et laseb mind teda aidata. Siis ta tuli vaatama, kuidas meil Jimiga sulgedetegemine edenes. Aga see oli koledasti tüütav ja. pikaldane töö; polnud lootustki, et rakud mu pihkudest kaovad. Olime vaevalt natukese edasi jõudnud. Tom ütles siis: «Tean nüüd, mis teha. Vajame kaljut vapi ja kurbade pealkirjade jaoks ja võime tabada kaks kärbest ühe hoo- 464 biga
annaabi.ee 
