UURIMUSLIK TÖÖ SARNASUSED REFERATIIVNE TÖÖ Protsess mille käigus Uurimistöös ja referatiivses Referatiivse töö eesmärk on analüüsitakse uuritavat töös kasutatakse uuritavat anda teemast ülevaade ning probleemi süstemaatiliselt ja probleemi käsitlevaid jõuda erialase kirjanduse ajakohaselt struktureeritud refereeringuid erinevatelt otsimise ja sellega töötamisel viisil. Tulemuseks on kirjalik autoritelt, kuid nende omapoolsete järeldusteni, aruanne. Valdavalt võrdlemise ja analüüsi käigus mis põhinevad kogutud analüüsiva iseloomuga - tuleb jõuda omapoolsete materjalil. Referatiivne töö olulisel kohal on töö autori järeldusteni. Mõlemad on on teatud probleemi või järeldused, tõlgendused ja suunatud ühele probleemile teema kokkuvõtlik teaduslik üldistused. See on teadustöö, ning eesmärgiks on leida ülevaade...
GLOBE • ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm • Kooliõpilased 112 riigist (Eestis 79 kooli) • Keila Kool • GLOBE programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele GLOBE programmi keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele GLOBE pakkumised • Sisuline tugi uurimusliku õppe rakendamisel ning uurimistööde juhendamisel ja läbiviimisel • Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid • GLOBE atmosfäärimõõtmised • GLOBE biomeetria mõõtmised • GLOBE fenoloogia • GLOBE hüdroloogia
Nii kaldal kui vees on erinevaid liike. Kalastiku poolest on Võhandu jõgi vägagi liigirikas, kuna seal leidub väga palju erinevaid kalaliike. Oma uurimuslikul tööl käisime neljal päeval Võhandu jõe kallastel taimi määramas. Kalastiku kohta saime informatsiooni peamiselt kirjandusallikatest, kuid lugesime ka kalastusportaale, kus kalamehed kirjutasid, mis kalu nad Võhandu jõest püüdnud on. Määrasime ka Võhandu jõe pH jõe pH on 8 ehk mõõdukalt aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega. Jagasime jõe ja paisjärve erinevateks lõikudeks ja käisime vaatamas taimi, kus pääses vee äärde. Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjärve ääres kooli taga leidus palju kollast võhumõõka (Iris pseudacorus), vesimünti (Mentha aquatica) ja sootarna (Carex acutiformis) ning rohkelt harilikku kalmust (Acorus calamus. Pilliroogu (Phragmites australis) leidus rohkem pargi poolsaare tipuosas
nõustav, võttes arvesse kõikide õpilaste erinevusi ja teadmistepagasit. Õpetaja pole enam "asjatundja", kes jagab kulbiga pähe kallates õpilastele "õigeid" teadmisi ja tegevusmalle, vaid õpetaja on ressurss, mille ülesandeks on võimaldada õppijale leida üles õppijas endas olemasolev potensiaal ja suunata õpilast seda kasutama, äratades õpilases küsimusi, probleeme ning ergutada õppurit mõtlema. (Teppan, s.a.) Järgnevalt erinevatest meetoditest. Uurimuslik õpe Uurimuslikku õpet rakendatakse tänapäeval koolides päris palju ning Eestis on enamuses gümnaasiumi astmetega koolides kohustuslik viia õpilasel läbi uurimustöö. Uurimusliku õpet võiks defineerida Kollomi (2013) järgi. „Uurimusliku õppe (inquiry learning, inquiry-based learning) aluseks on teaduslikud kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning
Selle alusega neil on rhokem võimalusi nende õpimise kvaliteedi tõsta. Nad saavad ka anda võimaluse õppuritel sõita välismaale, osaleda erinevates proektides, mis on muidugi hea kogemus õpijatele. Muidugi selle eelise saavad ainult parimad õpilased. Peamine haridusprotsess sellistel ülikoolidel on individuaalne lähenemine kombinatsioonis iseseisva õpilaste tööga läbi suurt tähelepanu, mis toob mõtte üliõpilaste võimete arengule ja toob kaasa uurimuslikku tegevust. Iseseisev töö aitab ka ise probleeme lahendada. Nad saavad palju uurida. Mida rohkem nad küsimusi enda jaoks lahendavad, seda lihtsam neil on tulevikus õppida. Multimeedia, arvutid ja internet teeb võimalikuks erinevad jagamist, mis on aktiivne ja interaktiivne õpe. See lihtsustab tudengitele tööd, kuid õiged informatsiooni peab veel leidma. Üks populaarsemaid meetodeid, mis annab üliõpilastele intellektuaalset arengut peetakse aruteluks
õppekavade muutustega. Jooksvalt täpsustatud nõuded tööde kirjutamiseks kasutatava aja ja tööde mahu kohta leiab õppekavadest ja ainekataloogist. Üldiselt jagunevad üliõpilaste kirjalikud tööd referaatideks, esseedeks ja uurimuslikeks töödeks. Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema materjali ja kirjanduse piisavat tundmist. I Üldised nõuded magistriõppe lõputöödele (lõputöö muusikaerialade magistriõppe osana, sh pedagoogiline lõputöö) Tööd peavad olema A-4 formaadis, trükitakse ühele lehepoolele, põhitekst reavahega 1,5 ja kirja
Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist
nagu näiteks "Sellepärast, et tundub nii" .Näoilmete lugemises on nii tüdrukud kui ka poisid võrdsed. Kehahoiaku hindamisel on eksivad poisid aga tüdrukutest vähem. 16 Kokkuvõte Käesolev uurimustöö sisaldab nii referatiivset osa, mis annab ülevaate kehakeelest ja selle erinevatest liikides kui ka uurimuslikku osa ning selle analüüsi. Töö käigus viisin läbi küsitluse 13.-15 aastaste õpilaste seas, tõestamaks oma hüpoteesi, et ei ole mingeid erinevusi poiste ja tüdrukute vahel kehakeele lugemisel. Tulemused olid minu jaoks üllatuslikud, kuna ma ei eeldanud, et poisid loevad inimese kehakeelt tüdrukutest paremini, mille näitena võib tuua küsimustiku viimase osa, kus poisid mõistsid kehahoiakuid tütarlastest märksa paremini. Samas emotsioonide kirjeldamisel suuri erinevusi ei olnud.
puudusid kogemused ja minu teadmised olid kindlapiirilised. 2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine Õppimine konstruktivistlikute mudelite järgi seob tähtsaimaks uute teadmiste ja mõtteskeemide aktiivse konstrueerimise ehk ehitamise, kus õpilased seovad varasemaid ja isikupärasemaid teadmisi uute teadmistega. Eelkõige rõhutatakse õpilaste sisemist aktiivsust ja enesealgatust. Õpetamisel kasutatakse diskussioone, uurimuslikku ja avastuslikku õppetegevust, referaatide kirjutamist jms (Krull, 2001). Selline õppetöö korraldus aitab kaasa paindlike ja elulähedaste teadmiste kujunemisele. Selliseid teadmisi on kerge kasutada võõrastes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlustes ja ka edaspidisel õppimisel. Miinuseks konstruktivistlikest ideedest lähtuval õppetöö korraldusel on omandatud teadmiste kitsapiirilisus ja lünklikus, samas võivad
anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P. Silmatorkavat iseseisvust nii oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotlustes. Tema filoloogilised huvid ulatusid kuni Aasia ja Aafrika keelteni; artiklid eesti lauseõpetuse alal kannavad tõsist uurimuslikku iseloomu. P. Filosoofilistes ja kirjanduslikes põhimõtetes põimuvad klassikalised hariduselemendid Euroopa XVIII saj. teise poole vaimuelule iseloomulike uute tendentsidega." (EKBL 1975: 272) Ehala refereering: Kuigi noor, olid Kristjan Jaak Petersoni vaated ja kirjanduslikud taotlused märkimisväärselt iseseisvad: neis olid ühendatud klassikalise hariduse väärtused Euroopa XVIII sajandi teise poole uuenduslike ideedega. Kristjan Jaak Peterson huvitus tõsiselt ka
Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3. Rahvaluuleallikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) 10 Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660.
sagedus. Hüpotees on, et süstemaatilised helikõrguse kõrvalekalded esinevad suuremal või vähesemal määral iga noodi puhul. Töö meetodiks on katse II kursuse viiuli interpreetatsiooni tudengi Helin Pihlapiga ning seejärel helisalvestuse analüüs programmiga „Praat”. Töö koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate helikõrguse olemusest, intonatsioonist praktikas ning viiuli intonatsioonist. Teine osa väljendab uurimuslikku osa ning annab ülevaate tulemustest. Uurimistöö koostamisel kasutati muusikapsühholoogia artikleid. 1.1 Helikõrgus Heli on keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine, mis kandub edasi kõikjal, kus keskkond on elastne. Helikõrguse määrab peamiselt võnkesagedus ehk sooritatud võngete arv ajaühikus, mida antud töös ka uuritakse. Mida rohkem võnkeid ühes ajaühikus toimub, seda kõrgem heli on. Viiuli puhul sõltub võnkesagedus keele pingest, mida suurem on pinge, seda kõrgem on
loovad õppematerjalist väärtõlgendusi, millest tuleb hilisema õppe käigus vabaneda; 4) avastusliku ja uurimusliku õppimise korraldus eeldab väga põhjaliku ja hoolikat ettevalmistamist- õpilastele tuleb seada selged eesmärgid, neid tuleb varustada vajaliku info ja oskustega, uurimistegevust tuleb pidevalt suunata ning õppetegevus tuleb lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Tihti toob uurimuslikku meetodi kasutamine kaasa rohkem probleeme kui kasu. Näiteks rakendatav katse võib ebaõnnestuda, katsemeetodil õppimine võib võtta kaua aega ja see ei pruugi õpilasel põnevust tekitada ning katse tulemus on sageli etteaimatav. Otsene traditsioonilise ja avastusliku õppimise võrdlus ei tule alati viimasele kasuks sest: 1) õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi koostatud arvestades õpilaste arengutaset;
kollokviumit. Hindamine: väärtus tähtajalise esitamise eest 1,0 punkti. Vajadusel annab koordinaator nö neutraalse hinnangu eeskätt sooviga konkretiseerida teemat. Probleemsed on kõik teemad, mis kipuvad olema liiga üldised, kus konkreetne uurimisobjekt ei ole määratletud. Teemade valik on kümnenda klassi kevadel vajalik, sest on uurimistööde valdkondi, kus on võimalik just suveperioodil koguda vajalikku uurimuslikku materjali (eeskätt loodusteadustes). Oleme järginud põhimõtet, et igal õpilasel on juhendajaks Tallinna Reaalkooli töötaja, hea meelega oleme ka soosinud kaasjuhendajaid ja neid ka teatud määral aidanud leida eeskätt kõrgkoolidest. Kui õpilase kaasjuhendaja juhendab uurimistöö sisulist külge, oleme nimetanud Reaalkooli töötaja kontaktisikuks, kelle põhiülesanne on jälgida tähtaegadest kinnipidamist ja uurimistöö vormistamise nõuete täitmist kooli juhendi alusel.
vanalt Läänemaalt'', kus ta on muuhulgas öelnud: ,,Tunnistan ausalt, see raamat äratab nostalgiat nende aegade järele, kus väga palju olenes su enda töökusest ja nupukusest, kus erimeelsused ilmnesid ja lahenesid kõrtsitoa arutlustes või kiriku- ja laadasõitudel, kus peavastaseks oli parun, kellest saadi jagu kavaluse või paindumatu õigusega, kus varandust kasvatas kratt (ja mitte jultunud spekulatsioon). Igatahes on H. Jõgisalu ja L. Tihkan teinud tõsist kodu-uurimuslikku tööd, millest teistelgi on põhjust õppida ja eeskuju võtta.'' (Ü. Tedre 1991) 15 *,,Tulihända püüdmas'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 2001, toimetaja Maarja Ojamaa. Nii nagu ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'', nii ka see raamat sisaldab aastaid kogunenud lugusid, ütlemisi ja pajatusi Läänemaalt. Raamatus on juttu minevikku vajunud küladest ja taludest, seal elanud inimeste elust ja nende saatustest
Õppemeetoditena eelistatakse loengut ja ühesuhuste tööülesannete täitmist kõigi õpilaste poolt. Informatsiooni rekonstrueerimine. Konstruktivistlikud õppimise mudelid tõstavad rõhutatult esiplaanile uute teadmiste ja mõtteskeemide aktiivse konstrueerimise, kus õpilased seostavad uue teadmise neil olemasoleva varasema ja isikupärase teadmisega. Õppemeetoditena eelistatakse diskussioone, avastuslikku ja uurimuslikku õppetegevust, referaatide kirjutamist jms. 3. Kas mõtteskeemide konstrueerimise tulemuseks õppimisel on üldjuhul mõtteskeemid, milles on nii ühis- kui ainulaadne osa. 4. Milline psühholoogide koolkond mängis olulist rolli kognitiivse psühholoogia ja kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel 20. sajandi alguses? Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. 5
tunnetuslike võimalustega. Iga spiraali täispöördel käsitletakse teemat laienevalt ja süvenevalt. Avastuslik õppimine. Õppimine peaks koolis toimuma hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Rollimängud ja simulatsioonid. Sel viisil saab modelleerida nii reaalseid kui ka väljamõeldud sündmusi. Õpilased ei suuda sageli aga oma tegevusest üldistusi teha, mis võimaldaksid kasutada õpitut uutes situatsioonides. Seetõttu tuleks uurimuslikku ja avastuslikku õpet kombineerida õpetaja kesksemate õppemeetodite rakendamisega. 13. Uurimusliku õppe tugevad ja nõrgad küljed võrreldes traditsioonilise õpetamisega. Nõrgad küljed: Tõeline avastus leiab aset väga harva ja kui see juhtubki, tulevad sellega toime vaid kõige motiveeritumad ja andekamad õpilased. Avastuslik õppimine on võrreldes vahetu õppematerjali õpetamisega ebakindel ja väheefektiivne.
• loov • süvaõpe • eelistab • enesehinnan- aktiivset ja gu toetamine uurimuslikku • käitumuslikud lähenemist lepingud • seisab oma veendumuste eest • on võistlev 146 LISA 6
annaabi.ee 
