ajaloolised uuringud ja dokumentide analüüsid (Õunapuu, 2014, 53). Kuna minu uurimustöö teema on lein, surm ja kõik sellega seonduv, siis valin uurimisviisiks intervjuu. Intervjuu sobib kõige paremini nii isikliku ja hella teema puudutamiseks. Saan inimestega vestelda silmast silma, näha nende vahetuid emotsioone ning reguleerida ja juhtida või muuta vestlust, kui näen, et inimesel on mõnest asjast keeruline ja raske vestelda. Kvalitatiivse uurimisviisi tunnused: väiksed valimid, suunavad vaheleiud, mõtete ja tundmuste analüüs. Saab uurida, seletada individuaalseid juhtumeid. (Õunapuu, 2014, 53) Kvalitatiivset uurimist saab läbi viia vestluse kujul kui ka kirjalikult. Küsimused tuleb sõnastada nii, et need oleksid avatud lõpuga (Õunapuu, 2014, 53). Minu uurimusetöös on oluline roll küsimuste koostamise täpsuses ja sõnastamises. Intervjueeritav peab mõistma küsimuse sisu ning minu
poole. Rõhutati selgust ja lihtsust. Tegeleti allikauurimisega. 5. Missuguseks muutus 18. sajandil arusaam sellest, mis on tõlgendus? Valgustusideede mõjul muutus 18.sajandil arusaam sellest, mis on tõlgendus. Hakati kõnelema tekstist arusaamisest. Kuna maailm on mõistusega seletatav, siis saab ka tekstidel niimoodi läheneda. 6. Kuidas muutus 19. sajandil kirjanduskäsitlus, millele kirjandust uurides keskenduti? Kuidas sellist uurimisviisi nimetatakse? Milline on sellise uurimisviisi mõju? Tõlgenduskunsti ajaloos on suur roll saksa vaimuloolise suuna esindajatel, kes väitsid, et kirjandus on seotud kogu inimeseks olemisega, mõjutades kõike ümbritsevat. Tunnistati ka seda, et igasugune tõlgendus jääb suhteliseks ega saa kunagi pretendeerida tõele, sest iga inimene on erinev. Need olid esimesed tõlgendusõpetuse põhimõtted. 7. Mis on autorikeskne kirjanduse tõlgendamine?
Tähendab vestluse ja kõnepruugi uurimist Kõned Diskursuseanalüüs Sisuanalüüs Ajakirja artiklid Kaks erinevat uurimisviisi Kommunikatsiooni vahendite analüüs Ajalehed Nt. sõnu Kvantitatiivne Kvalitatiivne
analüüsi teatud kindlat viisi (nt küsitlus, klasteranalüüs). Menetlused ehk protseduurid on toimingud, mida teatud korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi kasutamisel. Metodoloogia Metodoloogia: õpetus teadusliku uurimistöö meetoditest, eri teadustes kasutatavate meetodite süstemaatiline ülevaade Metodoloogiasse kuuluvad arusaamad sellest: * millest lähtuda uurimisülesande täitmiseks sobivaima uurimisviisi ja -menetluse leidmisel; * mis vahekorras on meie kogutavad andmed üleüldse selle reaalsusega, mida me oma teadusharus levinud ja kättesaadavate uurimisviisidega hõlvame; * kuidas on seotud uurimistegevus ja (sotsiaalne) praktika. Metodoloogia tasemed · teadusliku tegevuse üldmetodoloogia; · omaette ainevallaga sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste metodoloogia; · empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned
mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega. Oma algupärases tähenduses tähendas rahvas euroopa talupoegi. Ka tänapäeval tegelevad mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid, poeemid. Sellist uurimisviisi nimetatakse pigem rahvateaduseks. Burne definitsioon folkloori kohta: ,,Üldmõiste, mille alla koonduvad ja mahuvad traditsioonilised uskumused, kombed, jutud, laulud ja ütlused, mis on käibel mahajäänud rahvaste seas või säilinud enam arenenud rahvaste harimatute klasside juures." Uuem käsitlus mõistab, et rahvas ei ole välja suremas ning rahvakultuure võib leida igal pool maailmas nii linnas kui ka maal.
Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui
kohta. Korrelatsiooni väljatöötamisega andis Galton psühholoogiale ühe enim kasutatud uurimisvahendi. Kokkuvõtteks. Filosoofid ja mõtlejad, tuginedes sisevaatlusele ja ümbritseva maailma vaatlusele, on aastasadade jooksul otsinud vastust küsimusele, mis on inimese psüühika mille poolest erineb üks inimene teisest. Psühholoogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19.saj teisel poolel. Katselise mõtlemis- ja uurimisviisi juurutamine näitas, et inimese hinge- ja vaimuelu kirjeldamine võib jõuda üldiste seaduspärasusteni, mida saab väljendada täpsete arvuliste suhetega. Psühholoogia ajaloost 10
.......... 9 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 10 ALLIKAD ................................................................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Fenomenoloogiline uurimus on üks kavalitatiivse uurimisviisi meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast. Fenomenoloogilne meetod pöörab rohkem tähelepanu fenomenile, kui seda tehakse traditsioonilises empirismis (Ulanovski 2007: 135). Fenomenoloogia võib olla nii filosoofia kui ka meetod, kus uuritakse väikest valimit intensiivselt ja pikaajaliselt, et selgitada tähenduste arengut ja omavahelisi suhteid. Sellise uurimuse eesmärk on detailselt ja süstemaatiliselt kirjeldada mingi kogukonna erinevaid
- palja silmaga on taevas näha umbes 6000 tähte 2. Uurimisvahendid ja meetodid - (kataloogides on mitu miljonit) - ööpäeva jooksul teevad kõik tähed ühe täisringi ümber maailmapooluste - teaduses kasutatakse kahte uurimisviisi vaatlus ja katse, astronoomias - see on Maa pöörlemise peegeldus põhiliselt vaatlus - maailma põhjapooluse lähedal asub hele täht Põhjanael - (joonis) kõigil tähtedel on ülemine ja alumine kulminatsioon (selgitus) - uurimisasutus on observatoorium (ld.k
Kultuuri-looduse käsitlemine põiminguna on tänapäeval laialt levinud hoiak. Vastandid, nagu keha ja vaim, kasvatus ja keskkond, loomulik ja ebaloomulik hakkavad taas hajuma (vastandus puudus arvatavasti ka enne uusaega). 3 KULTUURIAJALUGU 5. Mis on kaks peamist kultuuriajaloo määratlemise viisi? [Kultuuriajalugu, lk 137] Kaks peamist kultuuriajaloo uurimisviisi tulenevad briti kultuuriajaloo käsitlustest, millest esimene domineeris 1970-ndate aastateni ja kandis nime history of culture ja teiseks edaspidi domineerivaks osutuv cultural history. Esimese puhul on tegemist ajalooharuga, mille uurimisobjektiks on kultuur. Kultuuri defineeritakse siin ka pigem kui kaunite kunstide ja teaduse hajusat kogumit. Teise puhul on oluline mitte uurimisobjekt, vaid uurimise vaatenurk (kontseptuaalne või maailmavaateline)
Saadud tulemuste kokkuvõtmine s.o kontrollimine seoses uurimisküsimustega (eriti hüpoteeside puhul) Uurimuse puudulikkuste hindamine (Mis jäi uurimusest välja, miks, missugused uued probleemid on tekkinud uurimuse käigus?) Vihjete tegemine uuele uurimusele – uute uurimisprobleemide pakkumine seoses andmetega või hüpoteeside esitamine (nt põhistatud teooria arendamise puhul) Ülesanne: uurimisplaani koostamine Koostage uurimiskava eelnevalt valitud teemal 7. Kvalitatiivse uurimisviisi põhilised suunad/traditsioonid Põhilised suunad ja analüüsimeetodid Viis traditsiooni või põhisuunad J. Creswell’i (1998/2007) järgi: Põhistatud teooria Etnograafia Juhtumiuurimus- Fenomenoloogia Narratiiviuurimus 11 Kvalitatiivne sisuanalüüs Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring Põhistatud teooria (Grounded Theory) PT ilmumise ja arengulugu
kvalitatiivse näiteks süvaintervjuu. Kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismetoodikat kujutatakse Baueri, Gaskelli ja Allumi (samas) hinnangul sageli sotsiaalteaduste võistlevate paradigmadena ja püütakse näidata ühe või teise suuna üleolekut või paremust võrreldes teisega. Selleks ei ole autorite sõnul alust, sest kummalgi on oma eelised ja puudused ning kumbki sobib sotsiaalse reaalsuse erinevate aspektide uurimiseks (Kvalitatiivse uurimisviisi... 2010). Erinevad uurijad on avaldanud erinevaid seisukohti kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismetoodika vahekorrast, kuid uuem seisukoht on see, et kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid ei ole polaarselt erinevad, vaid moodustavad pigem kontiinumi, millel toimub rohkem või vähem sujuv üleminek kvalitatiivselt kvantitatiivsele ja vastupidi ning seetõttu pooldatakse nende kombineeritud kasutamist, kui see annab parema tulemuse uurimisküsimusele vastuse leidmisel
Austraalias kauplusi vasakukäelistele. Seal pakutakse peamiselt majapidamises vajaminevaid esemeid ja tarberiistu, aga ka koolis ja tööl kasutatavaid esemeid, mis on konstrueeritud vasaku käega käsitsemiseks. (Meyer, 1998, lk 89) 13 2 UURIMISTÖÖ METOODIKA Uurimistöö esimesed osad on koostatud erinevate allikate alusel. Uurimistöö empiirilises osas kasutati kvalitatiivset uurimisviisi, kus andmed saadi intervjuude kaudu. Uuringu läbiviimiseks kombineeriti kvantitatiivsest ja kvalitatiivset metoodikat. Kvalitatiivne uurimisviis valiti lisaks, sest sooviti teadmiste kogumise instrumendina küsitleda ka spetsialiste lisaks mõõtmisvahenditega saadavatele tulemustele. Leiti, et oluline on küsitleda just erinevaid inimesi, andes neile võimalus oma seisukohti esitada ja selgitada, tuua välja probleeme ja kitsaskohti.
Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus (nt vanemate pikkus) sisaldab informatsiooni teise suuruse (nt lapse pikkus) kohta. 2.4. Kokkuvõte Filosoofid ja mõtlejad, tuginedes sisevaatlusele ja ümbritseva maailma vaatlusele, on aastasadade jooksul otsinud vastust küsimusele, mis on inimese psüühika ja mille poolest üks inimene erineb teisest. Psühholoogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19. sajandi teisel poolel. Katselise mõtlemis- ja uurimisviisi juurdumine näitas, et inimese hinge- ja vaimuelu kirjeldamine võib jõuda üldiste seaduspärasusteni, mida saab väljendada täpsete arvuliste suhetega. 3. Inimene osa loomariigist 3.1. Evolutsiooniteooria: loomade ja inimeste ühtne bioloogiline päritolu Charles Darwini evolutsiooniteooria seisukohalt on olemasolevad eluvormid bioloogiliselt ühtset päritolu. Evolutsiooni põhiprintsiibid: Mitmekesisus, omaduste päritavus, erinev sigimisedukus 3.2
teineteadus läheneb materiaalobjektile (riigiõigus, tsiviilõigus vms). Emantsipatsioon sõltuvus, alluvus. Eri ehk üksikteadustenimetus ütleb, et nende uurimistegevus on suunatud erilisele, üksikule. *Filosoofial on huvi aga terviku vastu (formaalobjekti totaalsus). Õigusfilosoofial nagu muul filosoofial ei ole kindlat materiaalobjekti, kas seega filosoofial üldse on ese? Meetodi all mõeldakse järjekindlalt teostatavat uurimisviisi ehk teed (laiem tähendus) või tunnetamine, objekti reprodutseerimise viis mõtlemises (kitsas tähendus). Kr. K meta järgi, hodos tee (methodos). Õigusfilosoofia meetod on tema objekti tunnetamisel järjekindlalt teostatav uurimisviis ehk meetod on nende reeglite summa, mida mõtlemisel tuleb tunnetusprotsessis järgida. Kaks põhilist viisi on induktsioon (üksikutest faktidest või omadustest tuletatakse üldised väited) ja deduktsioon. Täielikuks induktsiooniks nim
11.1.1 Erinevad religioonikäsitlused Religioonipsühholoogia — vaatleb religioone isiksuse seisukohast. Usk aitab leeven- dada hirme millegi ees. Religioonisotsioloogia — funktsioneerimine ühiskondlikul tasandil, näit mingi grupi solidaarsuse hoidja. Usundilugu — usundi aja- ja kujunemislugu, sageli kirjeldavad uurimused. Etnoloogiline käsitlus. 11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad Püütakse kombineerida kõiki kolme uurimisviisi, st uuritakse nii inimese kui, ühis- konna tasandil ja võetakse arvesse ajalugu. Taotlus on mõista religiooni antud kultuu- ris seoses muude kultuurivaldkondadega. Etnolooge huvitab religioon kui sümbolisüs- teem, usu tähendus inimese ja ühiskonna seisukohalt. Enam on antropoloogid tegelnud: • religiooni tekkega (evolutsionistid pakkusid välja, et tekkis juba neandertaallas- te seas — vastavalt nende matustele ja koopakaunistustele — rituaalne kanni-
Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on
õigluse vormiks 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline
annaabi.ee 
