Viin kohumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või skeeme, hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele - võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta - tutvub asjakohaste dokumentidega, riskianalüüsiga, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega - selgiatb välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud - kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti Teatab arst tööandjale, tööinspektsioonile Teatab tööandja Tööinpekstsioonile, surmaga lõppenud aga politseile Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Tegema uurimisest kolm ekseplari. Koostas: Priit Siitan Lektor
Kohustuslikud alused on seotud: - Ne bis in idem põhimõttega (üleandmist ei toimu, kui isik on sama teo eest karistust juba kandnud). - Alaealistega - Amnestiaga Keeldumise vabatahtlike aluste puhul on õigusasutusel põhimõtteliselt kaalutlusõigus. Näiteks võib üleandmisest keelduda, kui osa Euroopa vahistami... Euroopa uurimismäärus – euroopa uurimismäärus on liikmesriigi pädeva asutuse tehtud õigusalane otsus ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu teostamiseks teises liikmesriigis, mille eesmärk on tõendite kogumine mitut liiki menetluste, sealhulgas kriminaalmenetluse raames. Varasema regulatsiooni puudused: mitu paralleeslelt kehtivat õigusakti, killustatus ja segadus, keeruline valida asjakohast õigusakti. Uue regulatsiooni plussid: üks kõikehõlma süsteem ja terviklik õigusakt, paintlikkus jne. Erinevus varasemaga: uurimismäärus ei ole piiratud teatud kuriteoliikidega, erinevalt
töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid; 5) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud; 6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti. (4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti.
tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega, töösuhet või töökorraldust tõendavate dokumentidega ning vajaduse korral teeb dokumentidest väljavõtteid ja koopiaid; 2) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid kutsehaigestumises tähtsust omavate asjaolude kohta; 3) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud; 4) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti. Tööandja uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi. Kutsehaigestumise uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimine lõpeb raporti koostamisega kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale, teised aga töötajale või
14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. (4) Menetlusalune isik on kohustatud: 1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi. 7. Tõendid, nende liigid Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Isikulised (ütlused) ja esemelised(asitõendid,dokumendid,protokollid, foto,film või muu teabevahetus) tõendid. Algsed ja tuletatud tõendid – algne on kuritegu pealt näinud isiku ütlus tunnistajana, sõrmejälg, altkäemaksu summa. Tuletatud on nt kuritegu pealt näinud naise abikaasa ütlused selle kohta, mida naine
pöördub menetleja poole kirjalikult, tuleb seda käsitada sooviavaldusena anda ütlusi ning isik tuleb kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata. Seetõttu ei tohi kõnealusele tekstile kui tõendile tugineda. (1 punkt) 2. Eeluurimise ajal ütluste seostamisel olustikuga antud ütluste abil ei saa tõendada tõendamiseseme asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1- 62-07 selgitanud, et tulenevalt KrMS § 296 lg-st 1 tuleb uurimistoimingu protokollide kohtuistungil avaldamisel arvestada KrMS §-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erandeid. Need erandid puudutavad ka süüdistatavat, sest KrMS § 293 lg 1 kohaselt lähtutakse ka süüdistatava ristküsitlemisel kohtus KrMS §-s 289 sätestatust. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda KrMS §- st 289 ka siis, kui need ütlused olid talletatud ütluste olustikuga seostamise protokollis.
kasvatuse, kõrg- ja massikultuuri ning poliitilise aktiivuse väljunditega. 49. Selgitage tõendi kui argumendi loogikat: milline on esimene otsustus tõendi kujunemisel ja millised võivad olla tõendiargumendi lõppotsustused? KarS - Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Tõend on uuritava sündmuse jälg, mida on võimalik tajutavas vormis fikseerida ja mille alusel saab teha järeldusi selle sündmuse asjaolude kohta. Rangelt võttes materiaalne või semantiline jälg iseenesest ei ole tõend. Tõendiks ehk tõendiargumendiks saab jälg läbi teatavate otsustuste. Tõendi argumendid:
4) tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid; 5) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud; 6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti. § 4. Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt (1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. (2) Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega
• keeles olevale sõnale uue tähenduse andmine on kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks Polüseemia • polüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku keelekasutuse poole • polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime • olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on levinuim sõnavara rikastamise viis Nt. J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: • manukas ‘uurimistoimingu juurde kutsutud erapooletu isik’ (< manuline, Wiedemann ‘Miteinwohner’) • vakus ’feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus’ (W. ‘District; Kirchenbuch’) • kulles ‘kahepaikse vastne’ (W. ‘blaugraue Kuh’, murd. ‘konn, konnapoeg’) Tähenduse omadused Tähendused on lahutatavad keelelistest tähistustest, sellele viitab • sõnade tõlgitavus • sünonüümide olemasolu
rikkumised. Seadustiku sätted võttis üle 1949 aastal asutatud Saksamaa Liitvabariik kuid sätteid muudeti kahel korral karistusõiguse reformiga. 3. CCC sisuline analüüs: Tõend ja tõendamine 3.1. CCC Tõend ja tõendamine - Ajaloolis- kriitiline interpretatsioon Vastavalt kehtivale Eesti Kriminaalmenetluse seadustikule on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Samuti on eraldi tõendite kogumise puhul ära märgitud, et keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. 16. sajandi Saksamaal ja ka mujal Euroopas, kus kriminaalõigus polnud nii arenenud kehtisid teised põhimõtted
eksperdi koostatava dokumendi – ekspertiisiakti – järeldusliku osa. Asitõend on tõendamiseseme asjaolude selgitamisel kasutatav mistahes asendamatu objekt. Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokolli kastutatakse asitõendina, kui selle on koostanud üksnes menetleja (uurija ja kohus, vahel ka prokurör) ja selle koostamisel on rangelt järgitud menetlusseaduses sätestatut. Dokument on asitõend, kui ta sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolud kohta. Foto, film või muu teabesalvestist kasutatakse tõendusteabe salvestamiseks ja need on uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli lisaks. Tõendite kogumise üldtingimused
puuduvad; 3) Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest). Mitmesuguse tõendusteabe kohtueelses uurimises ongi kriminalistika põhiülesanne. Kohtulik tõend on: · kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ütlused · eksperdi arvamus · eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel · asitõend · uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustegevuse protokollid Asitõend, olles ese, on kvalitatiivselt ja ruumiliselt piiritletud ning meeleliselt tajutav objekt. Asitõendiks on esemed, mis olid kas kuriteo toimepanemise vahendid või säilitasid endal kuriteo jälgi. Asitõenditeks on ka kõik teised esemed, mis võivad olla vahendiks kuritegude avastamisel või kurjategijate paljastamisel, kuid ka süüdistuse ümberlükkamisel või süü pehmendamisel. 3
4) tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid; 5) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud; 6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti. - Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt: 1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. 2) Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööõnnetuse uurimises osaleb
Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. (laias tähenduses oleks kaitse ükskõik millise uurimistoimingu eest) 14 46. Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus Vastutamatus on seotud tööülesannete täitmisega, puutumatus seadustest kinnipidamisega. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk PS §-st 63 ja RLSS §-dest 22–28 tulenevalt on Riigikogu liikmel keelatud töötada teatavates ametites ja täita teatavaid ülesandeid, kui see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõtte (PS § 4) ja huvide konflikti vältimise kohustusega. 48
Jälgede ja asitõenditena kasutatavate objektide otsimine ei ole mehhaaniline või juhuslik otsimine, vaid see peab toimuma menetleja teadlikult valitud metoodiliste põhimõtete järgi. 1.2. Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus vt KrMS 86 Andmed asitõendiks oleva dokumendi, asja või muu objekti kohta võivad olla fikseeritud mõne uurimistoimingu protokollis. See ei pea alati olema dokumendi, asja või muu objekti vaatlusprotokoll, sest nimetatud objekte võib vaadelda ka mõne muu uurimistoimingu raames (nt läbiotsimise). KrMS 87 lg 1 p-st 3 järelduvalt võivad olla sündmuskoha vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused märgitud sündmuskoha vaatlusprotokollis
novembrist 1985 147jt. KrMS määrab üpris üksikasjalikult kannatanu õigusliku staatust, andes talle protsessiõiguse, võimaluse osaleda kuritegelikus jälituses. Peale selle, rida sätteid protsessuaalses seadusandluses on seotud kannatanu julgeoleku tagamisega. KrMS-as on määratletud, et kannatanu ja tema lähedaste ähvaramise informatsiooni olemasolul, võivad olla vastu võetud turvalisuse meetmed (kannatanuga koos läbiviidud uurimistoimingu protokollis võdakse tema isiklike andmeid mitte mainida, on lubatav kannatanu läbiraakimiste kontroll ja salvestus jt) Normid, mis käsitlevad õigusliku mehhanismi kannatanu julgeoleku tagamiseks, sisalduvad ka jälitustegevuse seaduses.148 Nii siis selgus, et on olemas teatud õiguslik baas viktimoloogilise profülaktika meetmete teostamiseks, kuid normid on hajutatud erinevate allikate vahel, mis raskendab nende kasutamist.
annaabi.ee 
