seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. 3. § 17. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4. § 2. Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses: 99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja
*Kontrollija mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut kellel on ametitunnistus . *Kõnnitee teeosa või sama otstarbega tee , mis on tähistatud vastavate tähistega . *Pimeda aeg ajavahemik ehast koiduni . *Pööre mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. *Ratastraktor on mootorsõiduk millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. *Raudtee sõiduk rong,vedur,vagun,tresii või mingi muu raudtee rööbastel liikuv sõiduk. *Registri mass juhi,sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. *Raudtee ülesõidu koht mõistetakse tee ja raudtee sama tasandilist ristumis kohta *Reguleerija oma volituste piires liiklust korraldav isik , kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk.
sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvlil näidatud viisil.
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on
Üldsätted § 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. § 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. § 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. § 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks
JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §21. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata. §22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. §23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. §24
olema kaasas käesoleva määruse ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus. · Mopeedijuhil ja tema sõidukil sõitjal peab olema peas kaitsekiiver. See peab olema korralikult kinnitatud. · Jalgrattal peab olema: 1. Töökorras pidur ja signaalkell 2. Vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur 3. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur. · Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistajatehase nõuetele. Mopeedil peab sõites ees põlema punane tuli. · Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud manöövri ajal, mis nõuavad ümberrivistumist. Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijaid. · Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja
pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul. JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. §47. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast nõuete täitmise võimalikkuses veendumist. §48. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva määruse §-s 46 sätestatut.
hoiatab lisaks teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst ka sellest ,et teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive jms. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 3 Märk 222 "Peatu ja anna teed" Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 ,,Samaliigiliste teede ristmik". 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09
rahvusliku liiklusohutusprogrammi selgemat reguleerimist ja loob suuremad eeldused liiklusohutuse paranemiseks Eesti teedel. Alljärgnevalt on välja toodud materjalid olulisimate muudatuste kohta seoses uue liiklusseadusega. Muudatused: · Halva nähtavuse korral on helkuri kandmine kohustuslik ka asulas · Uue liiklusseadusega muutub möödasõidumanöövri tähendus · Uus liiklusseadus kohustab sõidukijuhti pöörde sooritamisel teed andma · Uus liiklusseadus karmistab liiklusreeglite rikkumise korral esmase juhiloa vahetamist · Mopeedi juhtimiseks on vajalik mopeedi juhtimise õigus · Mopeedi registreerimine muutub käesoleva aasta juulist kohustuslikuks · Liiklusohutuse seisukohast olulisemad liiklusreeglistiku muudatused · Hävinenud sõidukite tehnonõuetele vastavus kaotab kehtivuse · Lammutustõendi alusel sõidukeid enam ei registreerita · Sihtotstarbelised tööseadmed ei kuulu registreerimisele
kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus, otsuse koostaja allkiri (LS § 91 lg 2) 8. Loetle põhjused, millal võime sõiduki teisaldada valvega hoiukohta. Kellel on sõiduki teisaldamise õigus? Mis dokumendi ametnik koostab? Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud: 1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) nii, et see kahjustab teed või haljasala; 3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; 5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul? Möödasõitja kiirus peab oluliselt suurem olema möödasõidetava kiirusest Lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada 11.Millist rehvi tohib B-kategooria sõidukil kasutada? Suverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 1,6 mm
sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID · Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks. · Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida
· Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi ületada liiklusseaduses kehtestatud suurimat lubatud suurust. · Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või ilma ületab kehtestatud lubatud suurimat suurust, võib sõidukit kasutada eriloaga. SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõiduk või koorem peab olema tähistatud tunnusmärkidega ja pimedal ajal tuledega: 1. Kui sõiduki laius ületab liiklusseaduses kehtestatud suuruse või kui koorem ulatub sõiduki külgservast väljapoole. Sellisel juhul tuleb äärmised külgpunktid ees ja taga tähistada laiveo-tunnusmärkidega ning ees valgete või kollaste ja taga punaste ääretuledega (pimeda ajal). SÕITJA- JA VEOSEVEDU
sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Asulateel võib üldjuhul sõita mistahes rajal (v.a. ühissõidukirajal). See ei kehti "C" kategooria sõidukite ja alla 40 km/h liikuvate sõidukite kohta. Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Asulavälisel teel liigub punane auto Asulavälisel teel liigub punane auto liiga tee põhjendamatult vasakpoolsel sõidurajal. keskel. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES
Üle 14 korra 96 Kokku 222 166 Tabel 1. Liiklusseaduste alusel toimepandud väärtegude hulk 2008. aastal (Politseiamet, 2009) Üks parimaid mooduseid selgitamaks välja liikleja liiklusnormipõhiseid käitumisvigu on liiklusregistrisse kannete tegemine punktide kogumise näol, eesmärgiga ,,kaaluda" punktihulga ja kogumiskiiruse kaudu isiku liiklusohtlikkust. Liiklusreeglite rikkumiste punktisüsteemi on teaduslikult uuritud 1970-ndatest aastatest alates. Teostatud empiirilistest uuringutest võib siinkohal välja tuua järgmised: - 1973. aastal selgitati uurimistulemuste käigus, et korduvrikkujatel esineb suurem hulk rikkumisi ning rikkumiste vaheline aeg on lühem (Otto, Julich, Lönneker, 1973). - 1985. aastal leiti uuringu tulemusena, et neil juhtidel, kes olid kogunud
on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. (3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni. (5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat. (6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.
PEATUMINE JA PARKIMNE · Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal, või parempoolel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel
määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile. Seda nn. "parema käe reeglit" tuleb rakendada ka tagurdades. MANÖÖVRID Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööduda sagedaste ümberreastumistega. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldus- vahend lubab teha ka mujalt. Must ring ristmiku keskpunkt Punased ringid sõidutee äärte ja telgjoone lõikumiskohad Punane viirutus
JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS a sõiduteelt ära keerates hoovi või parklasse tuleb kõnniteel liikuv jalakäija läbi lasta. b samuti tuleb teed anda jalakäijale, kui sõidetakse hoovist või parklast välja. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS e, d ja alumine joonis ristmikul pöörde lõpetamisel tuleb alati jalakäijale teed anda. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS c tagurdamisel peab juht alati taga liikuva jalakäija läbi laskma JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS Kui jalakäijad ei jõua sõiduteed ületada rohelise tulega ja neile süttib punane tuli, peavad autojuhid võimaldama jalakäijatel ohutult sõidutee ületamist vaatamata sellele, et autojuhtidele põleb juba roheline tuli ja jalakäijale punane! NB! Laiemal sõiduteel võib selline jalakäija välja ilmuda teise sõiduki varjust! JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS
numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid. § 183. Asulas võib käesoleva määruse §-s 182 nimetatud ääre- ja numbritulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle 2 m lai ja mootorsõiduk on ilma haagiseta. § 184. Käesoleva määruse §-de 182 ja 183 nõuded ei laiene peatunud ja parkinud sõidukile, mis asub: - teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha; - väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart /teepeenral - asulas päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku; - õuealal. § 185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. § 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere
Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. Suunamärguanded Peateel sõidu jätkamiseks peab andma suuna. (Juhul kui peatee or kurviga) Suunatuli peab põlema vähemalt enne sõidu alustamist, enne manöövrit, enne peatumist. Märguanded: Paremmärguanne - käsi küünarnukist kõvertatud üles
väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; 3) Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; 4) Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust; 5) Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; 6) Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille
Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevaile jalakäijaile. SÕIT RISTMIKEL REGULEERITAV RISTMIK Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda: · Stoppjoone või stoppjoone märgi ees (vt. jooniseid "a" ja "b") · Stoppjoone või stoppjoone märgi puudumisel võib sõita ristuva sõidutee ääreni (vt. joonist "c"), takistamata jalakäijaid (vt. joonist "d"). SÕIT RISTMIKEL REGULEERITAV RISTMIK Kui ristmikul on parempöörderda muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate foori tuledest.
· Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel.
" Minu koolitee oleks ohutu, kui..." Ühiskonnaõpetus. Kuigi mõne lapse koolitee on lühike, võib seal siiski peituda ohte, millest alljärgnevalt tahaksin rääkida. Alustame kasvõi sellest, et tänapäeval on paljudes peredes olemas autod, mõnes koguni mitu. Sõidukite rohkuse pärast on liiklus läinud keerulisemaks ja meile ohtlikumaks, mistõttu peavad koolilapsed oma kooliteel olema eriti ettevaatlikud ning tähelepanelikud. Mitu autot peres on potensiaalsed õhusaastajad, mis on tervisele kahjulik. Parem oleks kui inimesed läheksid tööle kas jalgrattaga või jala. Eelmisel sajandil ei olnud üldse autosid, siis käisid kõik tööl või koolis jala, hobusega või rattaga. Ei olnud nii palju keskonda saastavaid tegureid. Inimesed olid tervemad.
kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel. Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab koormata. 4.2 Eriveoki tähistamine külgedelt Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 9) Autojuhid valivad sellise sõidukiiruse, mis antud oludes ei ole sobiv. Autojuhid sooritavad selliseid möödasõite, mis on ohtlikud. Jalakäijad ületavad tänavaid kohtades, kus on halb nähtavus. Jalakäijad ületavad sõiduteid liikuvate sõidukite vahelt või seisvate sõidukite varjust. Eiratakse meelega liikluseeskirju. Tänaval sõidetakse liikluseeskirju tundmata jalgrattaga. 10) Jalakäija ei tohi: ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire; ületada sõiduteed asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada; minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; liikuda kiirteel; takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur ning niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit; takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedelikena kasutatakse tä
esimeste lastega kiiresti eest ära, jättes kolonni keskossa tühimiku. 3. Kolonni tagaosas olev täiskasvanu jälgib, et lapsed oleksid kolonnis paarikaupa. Autoteed ületades liigub kolonni tagaosas olev täiskasvanu autotee keskpaika, tõstab üles märgulipu ja jälgib, et lapsed jõuaksid ohutult teisele poole teed. 4. Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Halva nähtavuse korral või pimedal ajal valgustamata teel tohib sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas üksteise järel. 3. Sõit ühistranspordis 1. Peatuses säilitada eeskujulik käitumine, vaikne kõne. Jälgida, et lapsed rühma juurest eemale ei lähe. 2
muudatused avaldavad mõju liiklusohutusele ning et taolise mõju hindamine on kohustuslik Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel.3 Liiklusohutustasemest rääkides on peamiseks mõisteks liiklusõnnetused. Läbi toimunud liiklusõnnetuste arvu on võimalik hinnata meie teede liiklusohtlikkust või ohutust. Liiklusõnnetuse mõiste on määratletud liiklusseaduses. Liiklusõnnetuseks loetakse juhtum, kui selles osaleb vähemalt üks sõiduk. Sellest tingituna saab sõiduauto ostasõidu paiksele takistusele määratleda ühesõidukiõnnetusena, kus mootorsõiduki ümberpaiskumise või teelt väljasõduga kaasneb kokkupõrge puu, seisna või mõne muu väljaspool teed asuva objektiga.4 1 Maanteeamet, ,,Liiklusaasta 2016 kokkuvõte", [ https://www.mnt.ee/sites/default/files/news- related-files/2016_vol_6.pdf] (05.10.2017) 2 Vabariigi Valitus, ,,Eesti Rahvusliku liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2025", [https://www
olema minimaalmõõtmetega vähemalt 20 × 20 cm. Lisaks peab liiniveol olema nähtaval kohal liini number ja liini nimetus, mida tähistava teksti tähe kõrgus peab olema vähemalt 3 cm. Sõitjaid võib vedada sõidukis ainult valmistaja poolt ettenähtud kohtadel ja viisil. Sõitjatevedu on lubatud korraldada sõidukiga, mis on valmistaja poolt ette nähtud sõitjate veoks ja vastab sõidukite tehnojärelevalve eeskirja nõuetele. Sõiduk peab olema vedaja omandis või kasutuslepingu alusel vedaja kasutuses. Vedaja võib sõitjateveol, (v.a sõitjateveol trammi ja trollibussiga), kasutada ainult sõidukit, mille kohta on antud ühenduse tegevusloa alusel ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või taksoveoloa alusel sõidukikaart. Teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühenduse tegevusluba ja taksoveoluba. Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, (v
49. Mis on tööjoonis Projekti liik, mis koostatakse tehnilise projekti detailiseerimiseks ehitamiseks vajalikus ulatuses. 50. Nimeta maantee klassid (7) Kiirtee (20 000); I-V; VI (700); 51. Mis on AKÖL Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus aasta jooksul vaadeldavat tee ristlõiget läbinud sõidukite koguarv jagatuna päevade arvuga aastas. 52. Mis on arvutuslik auto Erinevat liiklusvahendite rühma esindav sõiduk, mille mõõtmed, mass jamuud tunnused võetakse aluseks maantee projekteerimisel. 53. Mis on eeldatav liiklussagedus Arvestusaastale prognoositud liiklussagedus, mille alusel tee või tänav plaanitakse ja projekteeritakse. 54. Mis on ennustusaasta Aasta, millele koostatakse liiklusprognoos. 55. Mis on liikluse prognoos Teatud lähteoletustele tuginev liiklussageduse, ühissõidukite sõitjate arvu ennustus. 56. Mis on kiirtee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
