Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude
.. kreeka keeles Paariline Paaritu eesti keeles elund elund Munasari ovarium oophoron X Munajuha tuba uterina salpinx X Emakas uterus metra X Tupp vagina colpos X 9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Ülemine ots on
Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen
b) millega ristub pars abdominalis - a. et v. iliaca communis, pars abdominalis - a. et v. testicularis (mehel) ja a. et v. ovarica (naisel) ja neist allpool n.genitofemoralis´ega pars pelvina - a. et v. iliaca communis, meestel ductus deferens, naistel emakaarter c) asend kõhukelme suhtes retroperitoneaalselt d) pikkus umbes 30 cm ! ! Suguelindid – 1 küsimus ! 5. Munasari a) millega on extremitas uterina ühenduses ja mille abil ühendub lig. ovarii proprium'i kaudu emaka ülanurgaga b) millisel serval asub hilum ovarii margo mesovaricus c) nimetada ovariaaltsükli faasid follikulaar- ja luteaalfaas d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu armkoega e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus.
- margo liber – kumer vaba tagaserv - II küpsusjagunemine peetub metafaasis ja lõpeb vaid siis, kui munarakk - extremitas tubaria – ülemine munajuhapoolne ots, mis kontakteerub viljastatakse; tütarrakk saab 23 ühe kromatiidiga kromosoomi munajuhalehtriga - Küpsusjagunemistes tekkinud 4st sugurakust muutub vaid üks - extremitas uterina – alumine emakapoolne ots, mis ühendub ligamentum täisväärtuslikuks munarakuks (3 nn pooluskehakest hävivad) ovarii proprium’i kaudu emaka ülanurgaga Munarakk – ovum EHITUS (väljast sisse) - läbimõõt ligi 0.2 mm - ühekihiline kuupepiteel – modifitseerunud kõhukelme - viljastumisvõimeline 24h (eluiga 2 ööpäeva)
Koosneb mesoteelist, väljaspoolsest kollageensete kiudude kihist, vahepealsest elastsete kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Limaskesta vooderdav silinderepiteel koosneb kahest rakutüübist: ripsmetega rakud ja ripsmeteta sekretoorsed rakud Lihaskest koosneb kahest kihist: sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht (emaka lähedal lisandub kolmas lihaskiht) Munasari Ovarium
söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis jämesool intestinum crassum munandikott scrotum keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium
igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata pärissuuõõs cavum oris suguti penis proprium munandikott scrotum kõvasuulagi palatum munasari ovarium paariline elund durum oophoron pehmesuulagi palatum molle munajuha tuba uterina paariline kurgunibu uvula elund salpinx mandlid tonsille emakas uterus metra suupõhi fundus oris tupp vagina colpos rinnanääre mamma lahkliha perineum
Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud, küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone. Munajuha (tuba uterina, salpinx): lehtrikujulise otsaga toru, mis püüab kinni munasarjast väljunud munaraku ja viib selle emakasse. Munajuhas toimub ka viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine. Emakas (uterus, metros, hystera): mitterase emakas on väikese pirni taoline elund vaagna põhjas, kaal ca 30 – 100 g (raseduse lõpul võib maht olla üle 10 l!). Emakaõõnes areneb loode kuni sünnituseni. Emaka osad: põhi, keha ja kael. Seina ehitus: a) emaka limaskest e
kusepõis(VESICA URINARIA); kusiti(URETHRA). Kusejuha pikkus ja funktsioon: pikkus um. 30cm, 3-9mm piires. FN: Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine Emakas(UTERUS) FN: loote areng Tupp(VAGINA) FN: sünnitustee Munand(TESTIS) FN: meessugurakkude paljunemine, meessuguhormoonide tootmine. Munandimanus(EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude reservuaar Eesnääre(PROSTATA) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke. Viljastumine: (fertilisatsioon) toimub munajuhas; viljastumine on spermi ja munaraku ühenemine, millele järgneb nende tuumade liitumine.
Anuuria uriini ei teki üldse Glükosuuria suhkur uriinis Hematuuria veri uriinis Proteiinuuria valk uriinis Nüktuuria öiskusesus Polüuuria uriini teke suurenenud Oliguuria uriini teke vähenenud Düsuuria ebamugav/raskendatud urineerimine Diurees ehk uriini teke Neer(ud) ren(es) Kusejuha ureter Kusepõis vesica urinaria Kusiti uthera Munasari ovarium kr.k oophoron Munajuha tuba uterina kr.k salpinx Emakas uterus kr.k metra Tupp vagina kr.k colpos Rinnanääre mamma Lahkliha ehk perineum on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Ovariaaltsükkel koosneb 12-16 päeva kestvast foliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Ovulatsioon tähistabki follikulaarfaasi lõppu. Menstruaalverejooksud kestavad 3-5 (7) päeva Viljakus faas u. 9 päeva.
Mis on naiste sisemised suguelundid? Munasari Munajuha Emakas Tupp kuse ja suguelundid 4 Munasari (lad.k), (krk. k.) ovarium, oophoron Munajuha (lad.k), (krk. k.) tuba uterina, salpinx emakas (lad.k), (krk. k.) uterus, metra tupp (lad.k), (krk. k.) vagina, colpos Mis on munasarja funktsioon? Munarakkude kasvatamine ja areng. Kui palju kaalub munasari? 5-10g Millega on munasarja eesmine serv kokku Emakalaisidemega. Tagumine serv on vaba. kasvanud? Kuidas on suunatud alumine ja ülemine Ülemine ots on suunatud munajuha poole, munasarja ots
Foramen quadrilaterum: a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m. teres major, lateraalselt – collum chirurgicum humeri, mediaalselt – m. triceps brachii caput longum; b) teda läbib n. axillaris ! Canalis inguinalis (kubemekanal). a.Seinad – alumine lig.inguinale ülemine m.obliquus internus abdominis’e ja m.transversus abdominis’e alumised servad eesmine m.obliquus externus abdominis’e aponeuroos tagumine fascia transversalis b.naisel lig.teres uterina mehel funiculus spermaticus ! Lacuna musculorum a. mis piirab seda ülalt - lig. unguinale alt - os ilium mediaalselt - arcus iliopectineus a. mis sellest läbi kulgevad - m. iliopsoas, n. femoralis ! Liigesed – 2 küsimust 1. Puusaliiges - art. coxae ! a) liigestuvad pinnad: facies lunatum acetabuli, labrum acetabuli (os coxae) + caput femoris b) tüüp: keraliiges, kolmeteljeline liiges c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig
naissuguhormoone. http://www.uh.edu/~tgill2/image008.jpg Naise sisemiste suguelundite hulka kuuluvad : Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid munasari ovarium paariline elund kr.k - oophoron munajuha tuba uterina paariline elund kr.k. - salpinx emakas uterus kr.k. - metra tupp vagina kr.k. - colpos http://z.about.com/d/p/440/e/f/19263.jpg MUNASARI ovarium Munasari on lapik-ovaalne ploomikivi meenutava kujuga paariline sugunääre, mis paikneb väikevaagna õõnes kummalgi pool emakat emakalaisideme tagumisel lestmel ja kus toimub
ja distaalosa. Neerude verevarustuse iseäraused on see, et Arter on võrldemisi suur ja neeru läbib ööpäevas 2000L verd. Neerud puhastavad verd jääkainetest. Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini. Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus. Munasari-ovarium; Munajuha- tuba uterina; Emakas- uterus; Tupp- vagina Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine. Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk. Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud. Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps. Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga näha.
Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised: 1) Suured ja väiksed häbememokad 2) kõdisti Eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis: 1) Neerud (RENES) - uriin & higi 2) Kopsud (PULMONES) - liigne H2O ja CO2 3) Jämesool - mineraalsoolad 4) Nahk - higi Neer, neerud (REN, RENES); nende funktsioon: eritada uriini ja higi Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon?
VALKJAS KEHA – KOLLAKEHA TAANDARENEMISEL TEKKINUD ARMKUDE PROGESTEROON – NAISSUGUHORMOON (STEROIDHORMOON) MIDA SÜNTEESITAKSE KOLLAKEHAS, TEKIB MUNASARJADES ÖSTROGEEN – TEKIB MUNASARJADES, REGULEERIB MENSTRUAALTSÜKLIT, NAISSUGUHORMOON LUNAARKUU = 4 NÄDALAT. RASEDUSE KESTUS ON 10 LUNAARKUUD = 40 NÄDALAT. 20 9. MUNAJUHA lad.k.- TUBA UTERINA KREEKA K.- SALPINX ASEND – TORUJAS ELUND, MIS ÜHENDAB KÕHUKELMEÕÕNT EMAKAÕÕNEGA FUNKTS – VILJASTUMINE!; TEMA KAUDU KANTAKSE MUNARAKK MUNASARJAST EMAKASSE 10. EMAKAS lad.k.- UTERUS KREEKA K.- METRA ASEND – LIHASELINE ÕÕNESELUND VÄIKEVAAGNA ÕÕNES KUSEPÕIE JA PÄRASOOLE VAHEL SEINA KIHID – SISEMINE – LIMASKEST ehk ENDOMEETRIUM; KESKMINE –
3-5 päeva irdumisfaas Ovogenees Munaraku areng, toimub munasarjas Spermatogenees Seemneraku areng, toimub munandites Ovulatsioon Toimub 14. päeval Fertilisatsioon Östrogeenide toimel endomeetrium vohab kasvab näärmekude, näärmed paiknevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus Lunaarkuu 4 nädalat Raseduse kestus 10 lunaarkuud = 40 nädalat 10. Munajuha lad. k. TUBA UTERINA Asend Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse 11. Emakas lad. k. UTERUS Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast: Sisemine limaskest ehk ENDOMETRIUM (endometrium) Keskmine lihaskest ehk MÜOMETRIUM (myometrium)
15. Seemnejuha ehitus Seemnejuha (ductus deferens) iseloomulik tunnus on tähekujuline valendik, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist: sisemisest ja välimisest piki- ja keskmisest ringkihist. Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav adventitsiaalkest. 16. Munajuha ehitus Munajuha (tuba uterina) ampullaarosa sein koosneb kolmest kestast – limas-, lihas- ja serooskestast. Ampullaarosas moodustab limaskesta proopria kõrgeid omavahel anastomoseeruvaid kurde, mistõttu organi valendik meenutab keerukat labürinti. Silelihaskoest lihaskest on kahekihiline – sisemine tsirkulaar- ja välimine pikilihaskiht. Välimine lihaskiht sisaldab sügavamas osas rohkelt veresooni. Õhuke serooskest koosneb sidekoelisel päriskihil paiknevast ühekihilisest lameepiteelist (mesoteel)
Kui aga viljastumist ei toimu, siis kollaskeha lakkab enne järgmist menstruatsiooni funktsioneerimast ning taandareneb ja armistub: kujuneb valkjaskeha. Munasarja verevarustus toimub ovariaalarteri kaudu, mis saab alguse kõhuaordist allpool neeruartereid, verevarustuses osaleb ka emakakarteri munasarjaharu. Venoosne äravool toimub alumisse õõnesveeni: vasem munasarjaveen suubub vasemasse neeruveeni, parem munasarjaveen aga otse alumisse õõnesveeni. Munajuha (tuba uterina) Munajuha on umbes 12cm pikkune torujas organ, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja 8
erineva suurusega ümarad vormid – munafolliikulid. Ümber munaraku asuvate folliikulirakkude paljunemisel ja vedeliku kogunemise tulemusena tekib põieke, Graafi folliikul. See tõuseb munasarja pinnale ja mõne aja pärast lõhkeb, seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks. Suguküpsel naisel toimub ovulatsioon umbes iga 28 päeva järel. Mõlemad munasarjad sisaldavad umbes veerand miljonit munarakku, millest vaid 500 on võimelised viljastuma. 90 Munajuhad (tuba uterina ) kujutavad endast kahte pliiatsijämedust 11–14 cm pikkust kanalit, mis ulatuvad emakast munasarjadeni. Nende pindmises osas asuvad pikilihaskiud ja seespool tsirkulaarsed ehk ringjad lihaskiud. Munajuha külgmises osas asub narmaslehter, mis keemiliste mõjude ajel pöördub valminud munarakuga munasarja poole ja võtab raku vastu. Tänu munajuha erilisele pinnakujule transporditakse munarakk emakasse mööda limaskesta. NB
annaabi.ee 
