Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ussid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ussid, usside, vihmauss, paeluss, lameussid, kaanid, eritus, põistang, solge, parasiituss, solkme, vastne, rõngussid, väheharjasussid, vihmausside, sigimine, isend, rand, lahksugulised, mitmekesisus, lameda, kehaga, ulatuda, millimeetrist, suguelundkond, heidab, lihaga, nakatub, seedeelundkonna, lahksuguline, vereringe, neelu, seedetraktiAndrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 - 2005 Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Loe lähemalt Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma.
närvijätketest. Erituselundid on keha külgedel kulgevad erituskanalid, mis avanevad viimasel lülil, paiknevad igas lülis. Nad on liitsugulised. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne. Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast, mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis. Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähikesed ja kalad. Ümarussid - nad on pika lülistumata, silindrilise kehaga, mis on mõlemast otsast ahenev. Liimuksolge (20-40 cm) elab inimese peensooles, tema keha katab roosakas kutiikula. Neil
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused.
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11
USSID Ussidel on pikk kitsas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. Neil on eristunud koed, organid ja elundkonnad. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Rõngasusside keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Nende kehaõõs on vaheseinte abil jaotunud vedelikuga täidetud kambriteks. Nad elavad veekogudes või mullas. Tuntuim väheharjasuss on vihmauss. Väikesed harjased igal kehalülil soodustavad vihmaussi liikumist mullas. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel.
1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud. Ta on liitsuguline. (Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis , nim liitsuguliseks loomaks). Valmiud munad paneb peremehe maksa. Sealt liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja rohule. Kui satub vette siis tungib elava teo maksa
kus ta muutub nn põistanguks. Inimene või muu peremees nakatub, kui sööb põistangudega saastunud liha. Paelussidest on tuntumad nudipaeluss, (vaheperemeheks on veis), nookpaeluss, (siga) ja laiuss (sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja
Kontrolltöö USSID 1. Võrdle usside vereringeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10
102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108
102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108
Hüdralaadsed Kurdhüdralised Ebaputkelised Putkloomad -polüüp - medusoid - puri põie üleval - vabalt ujuvad - kombitsaid 5- - mood. 9 Koloonia - 1-1,5 cm - ujupõis k. ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta
Nad meenutavad lilleõisi ning elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, selles pole lubiainet. Meriroosid elavad üksikult. Korallid on väikesed mõne millimeetri pikkused polüübid. Korallidel moodustab õrna keha toeks ja kaitseks lubiainest skelett. Korallid elavad enamasti kolooniatena ning nende elutegevuse tulemusena moodustuvad soojades meredes korallrahud ja korallsaared. Tähtsus: väikeste loomade elupaigaks. 26. Usside üldiseloomustus Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pehme, sageli lülilise kehaga loomi. Paljud sellise vljanägemisega loomad, näiteks putukate röövikud, siiski usside rühma ei kuulu. Ussideks nimetatakse ainult mingi kindla kehaehitusega selgrootuid loomi, nagu lame-, ümar- ja rõngussid. Ussid paljunevad suguliselt . Nad on nii vabad, kui ka parasiitsed loomad. Parasiitussidel on looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust.
Mutualism: protistides elavad rohevetikad (suveperioodil). 10. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid Kiireline ehk radiaalne sümmeetria sobib kinnitunud loomadele (näiteks polüübid, meriroosid) Kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria on kulgemiseks kohasem. Ees- ja tagaots, ülemine ja alumine kehapool, peegelpildis parem ja vasak külg, paaris elundid. Alates "ussidest": lameussid, putukad, kalad jne. 11. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis rühmades esineb, näiteid Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon. Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne.) rühmas. Loeng: käsnad 12. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega
bilateraalsümmeetrilised. Pelaagilised (veekihis elavad) mereloomad. Mesoglöa on väga paks. Keha pinnal paiknevad liikumiselundite ehk kammplaadikeste read. Tuntum liik on peaaegu kerakujuline meritikker (Pleurobrachia pileus) (võib olla valemäärang?), kes elab Soome lahe sügavamates osades või hoopis Mertensia ovum? Liikide arv: 1-2? Kirjandus: Lennart Lennuk, 2011. Elu veepiisas. Eesti loodus 11: 20-25 Hõimkond: Lameussid Platyhelminthes Lameussidele on omane kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria. Keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame. Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Liikide arv: 304, võiks olla 500 Klass: Ripsussid (Turbellaria)
1.1. Klass: Klaaskäsnad (Hexactinellida) 1.2. Klass: Lubikäsnad (Calcarea) 1.3. Klass: Päriskäsnad (Demospongiae) Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1. Klass: Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) 7.2. Klass: Soomuslimused (Polyplacophora) 7.3. Klass: Karbid ehk liistaklõpusesed (Bivalvia)
Bilateraalsümmeetrial on selgelt eristunud keha esi- ja tagapool, ka selgmine ja kõhtmine ning kaks külgpinda. Keha eesotsas on pea, kus on meeleelundid, kesknärvisüs ja ka suu (heureka!). Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele. Bil-süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria. Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid Ripsussid- meres, magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees
Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt Loomad arenevad moondega või ilma LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed
• hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb kitiinainest kest, või lubiainest koda (teod). Vähkidel samuti kõva toes. Käsnadel on keha sees
kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad). On ka selliseid selgrootuid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Nemad on olulised orgaanilise aine ümbertöötlejad. Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas. Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt
kulgemine). Suu on, aga eraldi pärakut pole. Kahe epiteelikihi vahel võib olla rakkudevahelisest ainest mass – mesoglöa. Eluvormid:Hõimkond kõrveraksed (Cnidaria) esineb kahe eluvormina: kinnitunud polüüp (sageli nende koloonia) ja vabalt ujuv meduus. Tihti vahelduvad mõlemad sama liigi elutsüklis. Sümmeetria võib olla nelja, kuue, kaheksakiireline või enamgi. Kõrverakud kehaseinas. Kõva toest eritavate polüüpide kolooniad on korallid. 94. Alamad ussid: kes need on (põhilised hõimkonnad!), ja kas eluvorm või takson? lameussid (Platyhelminthes) kärssussid (Nemertea) ümarussid (Nematoda) ripsussid (Turbellaria) Mingitest ripsussidest põlvnevad parasiitsed ainupõlvsed (Monogenea), imiussid (Trematoda) ja paelussid (Cestoda). 95. Kõrgemad ussid: kes need on, ja miks neid nimetatakse kõrgemateks? Keha on nii seestkui väljastpoolt selgesti lülistunud – ka hästiarenenud tsöloomi jagavad osadeks lülivaheseinad ja pikupidine mesenteer
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
