Ahuramazda lõi universumi, et võrgutada kurjust. Universum loodi kahes osas: vaimne ja 3000 aastat hiljem füüsiline. Seejärel lõi Ahuramazda Gayomardi (perfektse mehe) ja esimese pulli. Angramanju järgis enda hävitusinstinkti ja lõi deemonid ning mürgised olevused (maod, kärbsed, sipelgad). Angramanju tegi igale heale halva vastu va inimestele, sest seda ta ei suutnud UNIVERSUMI LOOMINE Angramanju tungis universumisse ja nakatas Gayomardi ning pulli kannatustega ja surmaga. Kurjad jõud jäid universumisse kinni ja ei saanud põgeneda Surev mees ja pull eraldasid seemneid Pullist kasvasid kõik maailma taimed ja loomad ning mehest kasvas taim, mille lehtedest tuli esimene inimpaar. HUKKAMÕISMTINE Peale surma tuleb läbida individuaalne hukkamõistmine Hukkamõistu silla juures, mida iga inimene peab ületama. Silla peal tervitab sind ilus, naeratav neiu või kole vana naine.
aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist asja nagu absoluutne aeg vaid aja kulg sõltub keha liikumisest. Näiteks, kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kosmoselaevas ajakulg aeglustub, kuid maal olijate jaoks aeglustuvad kõik raketis kulgevad protsessid. Sammuti on ka massidega. Mida kiiremini liigub keha, seda
Füüsikalises tähenduses kaotavad aeg ja ruum mõtte. Musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks on umbes kaks kuni kolm Päikese massi. Musti auke ei ole võimalik näha. Ainus tõestus nende olemasolu kohta on ülitugev mõju ümbruskonnale. Musta augu läheduses on temperatuur nii kõrge, et aine hakkab kiirgama röntgenikiiri, mida teadlased röntgenteleskoobi abil näevad. Kui aine kaob musta auku, ei jää sellest mitte mingit jälge. Kuid enne kadumist saadab ta Universumisse kiirguse. Supermassiivsete mustade aukude lähiümbruses kiirguvad ka laetud osakeste vood. Kiired kaugenevad mustast august valguse kiirusele lähedase kiirusega. Hetkel aga astronoomid veel ei tea, kuidas need kiirgusvood tekivad. Nad on aga veendunud, et iga suurema galaktika keskmes on supermassiivne must auk, mis tõmbab enda poole tähti, tolmu ja gaase. See protsess tekitab tugeva kiirguse, mida astrofüüsikud on täheldanud vaid mustade aukude vahetus läheduses.
Tänapäeval tehakse suur osa parimatest kosmosepiltidest just selle aparaadiga. 2). Tegu on Kanaari saartel La Palmases asuva teleskoobi MAGIC laserkiirte abil töötava fokuseerimissüsteemiga. Teleskoop ise ei ole aga mitte nähtava vaguse, vaid gammakiirte püüdmiseks. 3). See USAs New Mexicos paiknev süsteem koosneb 27 väiksemast teleskoobist ja neid saab rööbastel ka liigutada. Very Large Array nime kandev ehitis on olnud meie üheks tähtsamaks aknaks universumisse. 4.) See on laboratoorne katsetus, kus vaadatakse, mis juhtub, kui kosmiline praht põrkab vastu maa orbiidil tiirlevat kosmoselaeva . 5). Tegelikult on pildile püütud hetk, kus kosmosesüstik Atlantis hakkab lahkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga. Kosmosejaam oli pildistamise hetkel piltnikust ligi 600 km kaugusel, sellise hetke püüdmiseks oli tarvis kasutada spetsiaalset tarkvara. Astronoom /astrofüüsik Enamus astronoome (ja astrofüüsikuid) tegelevad teadusuuringutega.
tervikuna, iga kogu peegeldab autori hetkemaailma. Liikudes ajas on Hirv võtnud kaasa midagi eelnevast perioodist: paigutatuna uude konteksti on sel juba teine tähendus. Hirv on põiminud kogumikesse ka luuletõlkeid eestindanud 20. sajandi alguse prantslasi, ja teiste maade poeete, nagu Rilke, Lorca, Brodsky. Veel on Hirv tõlkinud saksa keelest näiteks Kristian Jaak Petersoni. Tõlkimine on Hirvele eelkõige teiste autorite põimimine oma poeetilisse universumisse. Hirve luulemaailma semantiline struktuur moodustub polaarsetest, omavahel lahutamatutest opositsioonidest: peateemad on surm/elu, öö/päev, kirg/tüdimus, aeg/ajatus või hetk/igavik ning mina ja sina. Need vastandid on äärmiselt ühtsed, kuuluvad orgaaniliselt kokku, tähistades sama teema vastaspoolt mitte ainult ööd pole päevata, vaid nende järgnevus on loomulik. Hirve luules leiab palju eri tüüpi helikordusi, ohtralt on homonüüm- ja täisriimide kõrval ka nn
Selle printsiibi kohaselt ei mõjuta aeg (Universumi vanus) galaktikate, tähetüüpide jne esinemist. Lähedastel objektidel peavad seetõttu olema samad omadused nagu vaadeldavatel kaugetel objektidel, mis on tänapäeval käibiva teooria kohaselt palju varasemad. Seda versiooni toetasid algselt statsionaarse seisundi teooria esindajad (teiste seas Hermann Bondi ja Fred Hoyle). Selle teooria kohaselt tagab homogeensuse uue aine pidev ilmumine Universumisse. Tänapäeval pole täielikul kosmoloogilisel printsiibil enam erilist tähtsust. Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne
teekonnal (ekliptika) *24 tähtkuju, mida läbivad Päike, Kuu, teised planeedid. 244 kartulit 220V lambi. Pinge tekib juhi otstel. Saturn tuntud rõngaste poolest, 60 kuud, väike tihedus. Lapik kiire pöörlemise ja vedela seisundi tõttu, sarnaneb Jupiteriga. Kuuvarjutus, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ja Maa vari langeb Kuule. Päikesevarjutus, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maa mustaks auguks, kui surutakse 1cm kuubikuks. Neg Universumisse kui singulaarsusele läheneda mingi nurga all. Pluuto kaaslased Charon, Nix, Hydra. Kuiperi vöö Päikesesüst piirkond, sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid taevakehi. Pöörleb külili. Kuu ühe küljega, sest tiirleb ümber oma telje sama ajaga, mis kulub 1 tiiru tegemiseks ümber Maa. Maavalged ööd-Maa peegeldub kuule, valge laik. Öö ja päev 2 nädalat. Virmalised pooluste lähedal nähtavaimad. Värv sõltub, millist aatomit ergastatakse. Jupiter, Saturn, Marss nähtud
Kuid see on olematu võrreldes tema üldise himuga olla erinev kõikidest teistest luuletajatest. Just see annab minu meelest luulele elulisust, 21. sajandi värskust, mida lugeja himuga ootab ja sellest raamatust kätte ka saab. Üldises pildis julgen öelda, et Peep Ilmeti „Taevalli“ on väärt lugemist mitte ainult seepärast, et ei röövi palju aega. Vastupidi, kogu laiahaardeline kõneaine, seotud meie aega puudutavate aspektidega, mis ulatub koguni universumisse ning mida kõike luules kirja pandud, võib pakkuda mõtteainet pikemaks ajaks. Kogu kirjapildi, stiili ning värskete mõtete ja tunnete segu teeb seda kirjatükki nauditavaks palaks ning vaatamata kohati liialt sügavatele mõtetele ja seostele, mida autor oma vatenurgast kirjeldab, võin julgelt soovitada seda teost kõigile, kel vähegi luule vastu huvi on.
loogiliselt teada, kui lihtne on oma elukvaliteeti muuta, muutes oma mõtete-tunnete tuuma ja lainepikkust. Esitatud teooriate paikapidavust kinnitavad nii raamatu kui ka samanimelise filmi ülemaailmne edu. Avalikustatud saladus Elu Suur Saladus on külgetõmbeseadus. Külgetõmbeseadus ütleb, et sarnane tõmbab sarnast, nii et kui sa mõtled mõtteid, siis sa ühtlasi tõmbad endale ligi sarnaseid mõtteid. Mõtted on magnetilised ja neil on oma sagedus. Mõtteid mõeldes saadetakse need Universumisse ja nad tõmbavad magnetina külge kõiki sarnaseid samal sagedusel asuvaid asju. Kõik väljasaadetu naaseb algallikasse - sinusse. Kui kujutad end elavat külluses, siis määrad jõuliselt ja teadlikult oma elu läbi külgetõmbeseaduse. Kuid siis kerkib kõige ilmsemalt küsimus: ´´Miks siis kõik ei ela oma unelmate elu?´´ Probleem seisneb selles, et enamin inimesi mõtleb sellest, mida nad EI taha, ning imestavad siis, mis see ikka ja jälle nende ellu tekib
Kui jutustaja puudumine loost saab olla ainult täielik, siis esindatus võib avalduda suuremal või vähemal määral ning sellel on vähemalt kaks tüüpi: peategelane või kõrvaltvaataja - jutustaja on püsivalt/muutumatult jutustuse peategelane (autodiegeetiline) - mängib vähemtähtsamat rolli olles vaatleja või tunnistaja (nt Dr. Watson) Jutustaja suhe oma loosse on muutumatu: isegi, kui mõni tegelane hetkeks kaob, teame, et ta kuulub narratiivi ,,diegeetilisse universumisse" ning varem või hiljem naaseb, kuid võib märgata, et heterogeenilisest autodiegeetilisse muutumine toob endaga teise muutuse: metadiegeetilisest diegeetilisse (või pseudo-diegeetilisse). Tegelaskuju võib minna ,,temast" ,,minasse", ilma (narratiivi-) instantside kihistumine kaoks (nt Santeuil´i Recherche ´sse ) Kui narratiivis määratleda ,,jutustaja" staatus narratiivi taseme (extra- või intradiegeetiline) ja
koosnev ketas või rõngas ning samal ajal kasvab ka aina temperatuur. Selle tagajärjel hakkab ta kiirgama esialgu peamiselt infrapunakiirgust. Jätkub ka ainete kuhjumine prototähele. Ka temperatuuri tõus jätkub ning rõhk suureneb miljonite atmosfäärideni. Sellises ebatavalises olus surutakse vesinikuaatomite tuumad üksteisele nii lähedale, et nad nad hakkavad liituma. Tuumade liitumisel eraldub fantastiliselt palju energiat. Nii hakkab täht ellu ärkama ning Universumisse valgust, soojust ja veel mõnda liiki kiirgust saatma. -4- Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma. Kõige kauem suudab gravitatsioonile vastu panna vesiniku heeliumiks muundumisel vabanev tuumaenergia Tuumkütus on väga energiarikas ja tema varud kahanevad aeglaselt. Täht on soojuslikus
( 5 ) GALAKTIKA TEKKIMINE Seni on arvatud, et suured spiraalgalaktikad (nagu meie Galaktika - Linnutee) on tekkinud väiksemate vanemate elliptiliste ja korrapäratute galaktikate ühinemisel. Massiivsete galaktikate tekkimine sellel teel võtab aega vähemalt 2-3 miljardit aastat ning seetõttu neid esimeste galaktikate hulgas palju esineda ei tohiks. Kuni viimase ajani kinnitasid seda arvamust ka vaatlused - mida kaugemale (ja valguse kiiruse lõplikuse tõttu ka vanemasse) universumisse vaadati, seda väiksemaks ja algelisemaks galaktikad paistsid muutuvat. 7 Kuid ühes hiljutises uuringus Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobiga leiti neli galaktikat, mis on mitmeid kordi suuremad kui meie Galaktika. Veel enam, nende kaugus tähendab, et need olid seda juba üle 12 miljardi aasta tagasi, mil Universum oli vähem kui 2 miljardit aastat vana.
vaatlema kui metalingvistilist kontseptuaalset kategooriat, mis kuulub antropoloogilise teooria juurde (ja mis vajab hindamist tervikuna). Nii on sellel kategoorial operatsionaalne* väärtus, mis lubab antud kultuuri mõistmiseks kasutusele võtta esmased jaotused. 4. Selles viimases tähenduses võtame omaks Levi-Sraussi dihhotoomia. Me vaatleme, a priori, vastandust loodus/kultuur kui esimest elementaarset investeeringut sotsiaalse semantika universumisse — samal viisil nagu kategooria elu/surm iseloomustab individuaalset semantilist universumi. Järelikult võib kategooria loodus/kultuur täita universaali* rolli, mis on postuleeritud seda tüüpi mikrouniversumi* analüüsimisel. -UNIVERSUM; SOTSIOSEMIOOTIKA
süsteemi entroopia konstantile. 3 Reaktsiooni suunda ja tasakaaluolekut saab iseloomustada Gibbsi vabaenergia muuduga. Kui Gibbsi vabaenergia muut on negatiivne, siis on tegu spontaanse reaktsiooniga, kui Gibbsi vabaenergia muut on 0, siis on tegu tasakaaluolekuga. Entroopia- tasakaaluoleku tekkimine, soojuse ja energia haihtumine universumisse. Entroopia kasvab kui delta S on suurem nullist. See toimub aurustumise, lahustumise, sulamise, temperatuuri tõstes jne) Vastasel juhul, kui on tegemist veeldumisega, tahkestumisega, siis entroopia kahaneb. Elektrolüüdid on ained, mis vees või mingis teises aines lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ehk ioonideks. Need lahused, mis elektrit ei juhi, neis ei ole elektrolüüte. Elektrolüütiline dissatsioon on ioonide lagunemine lahuses. Ioonideks
lepitavas teenistuses ja lunastavas surmas. Tunnistades Piiblit Jumala eksimatuks Ilmutuseks Tema tahtest, esitame me selle kogu sõnumit, kaasaarvatud Kristuse teine tulek (advent) ja Tema kümne käsuseaduse jätkuv autoriteet koos meeldetuletusega seitsmenda päeva hingamispäevast. Õpetamise: Tunnustades, et mõistuse ja iseloomu arendamine on oluline tegur Jumala lunastusplaanis, edendame me küpse arusaamise ja suhte kasvu Jumalasse, Tema Sõnasse ja loodud universumisse. Parandamise: Jaatades piibellikku rõhuasetust kogu isiku heaolule, seame me eesmärgiks tervise säilitamise ning haigete ravimise ja oma teenistuse kaudu vaesete ja rõhutute heaks töötame ühes Loojaga Tema kaastundlikustaastamistöös. 4 ADRA ADRA, Adventkoguduse Arengu ja Katastroofiabi Organisatsioon, on kasvanud 1983.
otsimisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse moodustatud kolme-neljaliikmeline meeskond. Kaaluti Paldiskit ja Muuga tööstusparki. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani. 3.2 Seitse elu põhimõtet Job’i sõnul võivad ainult 7 elu põhimõtet muuta inimese elu. 1. Tee seda, mida sa armastad: mõtle oma karjäärist senisest erinevalt. 2. Tee Universumisse auk: mõtle oma visioonist senisest erinevalt. 3. Käivita oma aju: mõtle oma mõtlemisest senisest erinevalt. 4. Müü unistusi, mitte tooteid: mõtle oma klientidest senisest erinevalt. 5. Ütle „ei“ 1000-le asjale: mõtle disainist senisest erinevalt. 6. Loo hullumeelselt lahedaid kogemusi: mõtle oma brändi kogemusest senisest erinevalt. 7. Õpi sõnum selgeks: mõtle oma loost senisest erinevalt. 8
Selle printsiibi kohaselt ei mõjuta aeg (Universumi vanus) galaktikate, tähetüüpide jne esinemist. Lähedastel objektidel peavad seetõttu olema samad omadused nagu vaadeldavatel kaugetel objektidel, mis on tänapäeval käibiva teooria kohaselt palju varasemad. Seda versiooni toetasid algselt statsionaarse seisundi teooria esindajad (teiste seas Hermann Bondi ja Fred Hoyle). Selle teooria kohaselt tagab homogeensuse uue aine pidev ilmumine Universumisse. Tänapäeval pole täielikul kosmoloogilisel printsiibil enam erilist tähtsust. Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei
muud huvitavat, mida inimene võiks teada. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html 2. http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$43 3. http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html 4. http://seds.lpl.arizona.edu/nineplanets/nineplanets/sol.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 6. Eesti Entsüklopeedia, 5. köide 7. Eesti Entsüklopeedia, 7. köide 8. ,,Hubble Aken Universumisse", Robin Kerrod 9. ,,Meie Kuu peal on veel keegi", George H. Leonard 10. http://vana.miksike.ee/referaadid/paike.htm 11
Drake'il oli põhimõtteliselt õigus, aga ta alahindas Jupiteri hiiglasuurt magnetvälja. See hõlmab ka enamikku Jupiteri kuudest. Pioneer 10 avastas ränga kogemuse läbi, kui kaugele kosmosesse ulatub magnetvälja mõju. Kui suudaksime Maalt näha Jupiteri magnetosfääri, oleks see taevas sama suur kui Päike. KASUTATUD KIRJANDUS ,,Planeedid" David McNab ja James Younger. kirjastus ,,Varrak". lk. 109113 ,,Hubble Aken universumisse" Robin Kerrod. Kirjastus ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus". Lk 138139. http://nssdc.gsfc.nasa.gov/image/planetary/jupiter/redspot_false2.jpg http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/planets/Jupiter/JPGs/jupiter1.jpg
Aine on muutunud kiirgusele läbipaistvaks. Kuuma Universumi ajajärgul kujunes ka nähtamatu aine, mida moodustavatest osakestest on teada, et need pole barüonid. On loodud Universumi mudelid, kus varjatud massi moodustavad kas neutriinod või tõenäosemalt aksionid. Läbipaistev Universum. Sellel ajajärgul jätkus Universumi paisumine ja jahtumine. Ka relikfoon ( footonid ja neutriinod ) laienes ja jahtus. Selle tulemusel suurenes tema lainepikkus ja nüüdisaegsesse Universumisse jõudis foonkiirgus mikrolainelise raadiokiirgusena ( vastav T ~ 3 K ja neutriinokiirgusena ( vastav T ~ 2 K ) . Läbipaistva Universumi arenemise käigus suurenes nähtamatu aine mõju, mis allub ainult gravitatsiooni toimele. Suurenes neutraalse vesiniku ja heeliumi mittehomogeensus algas Universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine. Esialgu tekkisid õhukesed tihedamad kihid, mis lõikudes moodustasid keerulise kärgstruktuuri.
Kui olukordade põhjused oleksid minust väljaspool, oleks ka muutmine raskem. tegutsemine, et elu muutuks. sisemise tunde leidmise etapp - kerkivad küsimused - mida mina tegelikult tahan teha? Kelle tahet ma õieti teostan? iseenda kohtamine - mõtte ja tundetasandil, sügavamate põhitunnete tasandil. oma koha leidmine kollektiivis ja ühiskonnas - perekonnas, inimsuhetes, töös. suhte loomine elumõttega - oma individuaalsuse tunnistamine ja arendamine, suhe ellu, universumisse. Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. · 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest. Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et taluda vananemisega seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel.
Sellest gaasi ja tolmu segust moodustub komeedi tahket osa- -tuuma-imbrutes pilv. See pilv peegeldab Päikese valgust ning komeet muutub nähtavaks. Päikese kiirguse põhjustatud rõhk surub tolmu komeedi heledast peast eemale ja muudab selle lehvikukujulisels kollakaks sabaks. Päikesetuulega kaasnevad magnetjõud panevad gaasi laetud osakesed helendama ning suruvad need teiseks sabaks, mida nimetatakse ioonsabaks. Kasutatud kirjandus: Y "Hubble. Aken Universumisse" Eesti entsüklopeediakirjastus 2003 Y "Universum" Rein Veskimäe 1997 Y www.google.com Y www.neti.ee
lähedusse satub. Iga asi, mis satub musta auku, puruneb gravitatsioonijõu mõjul. Ta pigistatakse musta augu keskele kokku matemaatiliseks punktiks, millel pole ruumalagi. Üldrelatiivsusteooria järgi võib musta auku kukkunud kraam sealt otse läbi minna ning saada uue suure paugu käigus käigus uue universumi alguseks `' (Mary ja John Gribbin 1997:106). `' See ei tähenda, et musta auku sattunud ja seal täielikult puruks pressitud materjal paisub tagasi meie universumisse. See, kuhu ta satub, võib olla täiesti erinev universum uus aegruumi mull, mis on meiega ühendatud imeväikese tunneli abil, mida kutsutakse ussiauguks. Kui nii läheb iga musta augu tekkimisel, võib meie universum olla vaid üks mull universumite kobaras, nagu mullid õlleklaasis või konnakudus. Meie universum võis alguse saada mõne teise universumi mustast august `' (Mary ja John Gribbin 1997:107). (joonis 4) `' Kuhu viib musta augu teine ots
röntgenikiirgust lasta paista värvilisena. Astronoomias sisaldavad kosmosepildid teadus-likke fakte. Inimesed on võimelised kujuteldamatult suurt Universumit nägema väga piiritletult. Kuid tänu teleskoopidele ja fotode arvutitöötluse tehnoloogiale on võimalik seda puudust korvata. Nüüdisajal tehakse selliseid kosmosepilte, mida pole mitte kunagi suudetud koostada. Saadud fotod Universumist sisaldavad nii teaduslikke fakte kui ka esteetilist ja emotsionaalset tooni. Mida sügavamale Universumisse vaatame, seda kaugemal ruumis ja ka ajas ( minevikku ) me neid taevaobjekte näeme. Alloleval fotol näeme kogu Universumi struktuuri alates meie Päikesesüsteemist kuni kaugeimate galaktikate superparvedeni. Meie planeet Maa tiirleb ümber Päikese. Päike tiirleb ümber Linnutee Galaktika keskme ja Galaktika omakorda triivib Universumis Kohalikus Galaktika- parves. Galaktikad moodustavad parvesid ja need omakorda superparvesid. Joonise on koostanud Kenneth Eward.
Ka peetud funktsionalistlikuks, kuid pigem on märksõnas konstruktiivsus - kui uus tehnika võimaldab leida uue konstruktsiooni, siis tuleb seda kasutada (kasvõi funktsionaalsuse kiuste. Vt allpool tooli pole vb kõige mugavam ja funktsionaalsem, aga konstruktsioon on põnev) Modernistliku internatsionaalse stiili üks allikaid. PIET MONDRIAN 1872- 1944 Rõhk kompositsioonil, usub stabiilsesse universumisse ning näeb oma piltides selle peegeldust. Omamoodi maailma kõiksuse analoogid THEO van DOESBURG 1883-1931 Kasutas ka diagonaale (mondriani sõnul oli see ketserlus :D ) GERRIT THOMAS RIETVELD 1888-1964 Mite ainult funktsioon vaid ka kompositsioon! Lisatud on detaile mis vb funktsiooni seisukohast pole olulised. AMÉDÉE OZENFANT 1886-1966 samuti kooskõlas geomeetrilise stiiliga
Hilisemate kuningate puhul mainitakse ka valitseja uuenemispidu (sed uue kuninga kroonimiste tseremoonia), aga need Sed-pidustuste tekstid kirjutatakse juba Keskmise Riigi ajal (21-18 ss.). Esimese dünastia neljanda vaarao Deweni /Deni valitsusajast pärineb teade "Ida löömise esimene kord", mille all on mõeldud Siinai poolsaarel elavaid rändhõime. Egiptuse aktiivne välispoliitika, nagu arvab Stadnikov, on seotut egiptlaste suhtumisega ümbritsevasse Universumisse (meil on kosmos, teil aga barbaritel! kaos...): "Egiptlaste arusaamade järgi kuulus jumal- kuninga kohustuste hulka ka maailmakorra kaitsmine välisvaenlaste vastu. See sakraalne heitlus ei lõppenud kunagi, sest maailmaväline sfäär kuulus vältimatu korrelaadina korrapärastatud maailma juurde. Üks esimesi vaenlast lööva vaarao kujutisi pärineb juba IV aastatuhande lõpust. Kord taandudes tagaplaanile, kord esile tõustes saab see
Keel hakkab liikuma, teine küsimus, mis luulekriitikas vilksatab 80ndatel, mille üle 90ndatel arutletakse, et selles luuletamise laadis on maneersust, tehniliselt väga täiuslik autor, kasutab mingis mõttes vana luule valmistoodangut selleks, et uut luulet luua, mis on loomulik sellise traditsioonilise ilmega luule puhul. Hinnangud kõiguvad seinast seina. Sõltub kogust, mingis mõttes ka teemavalikust, teemade ring ole Kareval teada, aga varieerub. Luule, mis ulatub universumisse, kui seda saadab unenäolisus, siis see võib anda põneva tulemuse. Koondkogu "Deka" 2008, viitab noorpõlveluuletusele, teisalt viidab nimetähtedele. Mari Vallisoo 1950-2013. Oli traditsioonile väga lähedal seisev autor. Sündis Kallaste lähedal. Tuli Tartusse keskkooli. Lõpetas keskkooli, aga õppis Tallinna majandustehnikumis programmeerijaks. Elas pikka aega Tartus. Kallid koerad 1979 võib öelda, et Vallisoo põhitähendused saavad varakult valmis. Luulekogusid ilmub vähe
röntgenikiirgust lasta paista värvilisena. Astronoomias sisaldavad kosmosepildid teadus-likke fakte. Inimesed on võimelised kujuteldamatult suurt Universumit nägema väga piiritletult. Kuid tänu teleskoopidele ja fotode arvutitöötluse tehnoloogiale on võimalik seda puudust korvata. Nüüdisajal tehakse selliseid kosmosepilte, mida pole mitte kunagi suudetud koostada. Saadud fotod Universumist sisaldavad nii teaduslikke fakte kui ka esteetilist ja emotsionaalset tooni. Mida sügavamale Universumisse vaatame, seda kaugemal ruumis ja ka ajas ( minevikku ) me neid taevaobjekte näeme. 5 3 Galaktikad Universumis moodustavad tähed hiiglaslikke süsteeme, mida nimetatakse galaktikateks. Galaktikad tekivad ja kujunevad välja alles väga pika aja jooksul. Nende struktuur on pidevas muutumises. Gravitatsioon tõmbab hiiglasliku tolmu- ja gaasipilve kokku, mida leidub tähtede- vahelises ruumis
röntgenikiirgust lasta paista värvilisena. Astronoomias sisaldavad kosmosepildid teadus-likke fakte. Inimesed on võimelised kujuteldamatult suurt Universumit nägema väga piiritletult. Kuid tänu teleskoopidele ja fotode arvutitöötluse tehnoloogiale on võimalik seda puudust korvata. Nüüdisajal tehakse selliseid kosmosepilte, mida pole mitte kunagi suudetud koostada. Saadud fotod Universumist sisaldavad nii teaduslikke fakte kui ka esteetilist ja emotsionaalset tooni. Mida sügavamale Universumisse vaatame, seda kaugemal ruumis ja ka ajas ( minevikku ) me neid taevaobjekte näeme. Alloleval fotol näeme kogu Universumi struktuuri – alates meie Päikesesüsteemist kuni kaugeimate galaktikate superparvedeni. Meie planeet Maa tiirleb ümber Päikese. Päike tiirleb ümber Linnutee Galaktika keskme ja Galaktika omakorda triivib Universumis Kohalikus Galaktika- parves. Galaktikad moodustavad parvesid ja need omakorda superparvesid. Joonise on koostanud Kenneth Eward.
annaabi.ee 
