Sissejuhatus Taoism võimaldab õnne ja harmooniat. Taoism kuulub hiina universalismi hulka. Ühes budismi ja konfutsionismiga on nad kolm usundit, mis eksisteerivad kõrvuti ja hoolimata erinevustele on moodustanud ühtse hiina vaimuelu kultuuri. Mõnikord ei tahata taoismi religioonide hulka liigitada, see on filosoofilise alatooniga ja seepärast nimetatakse teda lihtsalt tarkuseks ja eluviisi aluseks. Samuti on taoism aluseks väga paljudele ,,väiksematele" usunditele. Nende all-liikide tõttu on raske taoismi järgijate hulka määratleda
Osalt oli see usu tingimatu kindlus ja otsesus. Samas, kui see tuttavlikkus oli kord juba kommetesse juurdunud, oli oht, et kultus võis muutuda profaanseks ja banaliseeruda. Kui ühelt poolt iga tavalise elu toiming omandas pühadel hetkedel kõrgema pühitsuse, siis teiselt poolt jäi pühadus tänu oma lahutamatule segunemisele argieluga pidevalt argisuse valda. Mõned nägid selles juba tol ajal kristliku universalismi allakäigu märki. Samas on tõsi, et see sakraalse ja profaanse, poliitilise ja religioosse tihe ühtepõimumine aitas pühakute kultusel Itaalias, Prantsusmaal ning Ibeeria poolsaarel pikki sajandeid säilida ja levida. Alpidest põhja pool, kus pühakute kultus oli säilitanud liturgilisema ja traditsioonilisema kuju, oli protestantismil lihtsam peatada neid uskumusi ja tavasid. Siiski peegeldas pühakute kultus keskaegse inimese arusaama inimlikust täiusest
tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi. Post-modernism toimib kui Euro-Ameerika Lääne hegemoonia, kelle ülemaailmne assigneering aeg ja koht paratamatult proscribes teatud kultuurides kui "tagasi" ja äärenumber samas koopteerimist endale kindlad oma kultuurilise "toorsuhkruga" materjale. Post-modernism Seejärel prognoositakse onto marginaalid on normatiivne, mis on neo- universalismi et "marginaalne" kultuure soovivad, kust oma teatavate rohkem suunatud tooteid võidakse assigneeritakse ja "lubatud". 2 Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi, kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
Suurim savutus ladina keele grammatikad Koos roomakatoliku usuga levis gram.teaduse trad.mujale Euroopasse ka Arvati, et grammatika on ontoloogiline: vastab asjadele reaalsuses Renessanss Idee, et keeled on siiski erinevad Maailma keelte avastamine Ladina keele ainuvalitsuse lõpp Kerkivad rahvuskeeled Tsentraliseeritud riigid Tegeliku keelekasutuse rõhutamine Massiivne kirjaoskuse levik 17-18 saj Ratsionalismi ja universalismi esiletulek Esimesed katsed võrrelda euroopa keeli Richelieu: Prantsuse Akadeemia: kõik peaks olema ilus, kultiveeritud, elegantne, korrastatud ka keel Port Royali grammatika LOENG IV Strukturalism Genfi koolkond: Saussure õpilased Kopenhageni koolkond: Louis Hjelmslev: Nn GLOSSEMAATIKA: käsitleb keelt täielikult abstraktsena, otsides keele universaalseid omadusi Praha koolkond: Trubetzkoi, Jakobson Trubetzkoi
2. Ontoloogiline universalism on seisukoht, mille järgi saab esteetilise hoiaku objektiks olla mis iganes asi. Seejuures on rõhuasetus potentsiaalsusel ja mitte aktuaalsuses (kõik asjad pole esteetilised), normatiivsusel ja mitte deskriptiivsusel. Kultuur ja traditsioon määravad, millist objekti hinnata esteetilisena ja millist mitte. Ducasse'i järgi on objektide hulk, mida võime vahetult tajuda, tohutult väiksem kui võimalike esteetiliste kontemplatsioonide hulk. 3. Ontoloogilise universalismi vastu räägib evolutsiooniesteetika, valdavas osas ei suuda inimesed esteetiliseks pidada verd ja teisi kehaeritisi (psühholoogiline etteheide). Füsioloogiline etteheide väidab, et bioloogiline keha eirab teatud objektide esteetilisust ning kutsub vastandina esile tõrjuvaid reaktsioone, näiteks hakkab Robinson Crusoe üksikul saarel metslaste ohverdamisrituaali käigus järele jäänud inimluid nähes oksendama. 4
Mati Unt jääb pigem ükskõikse pealtvaataja positsioonile. Ta ei esine ka teoreetilise tõlgendusega, mis selgitaks lugejale, mida ta müüdi all täpselt mõistab. Kuna meie ühiskondlik liigendumine pole nii selgeid piirjooni võtnud, siis puudub ka tarvidus selle vastu võidelda. Ka etsoklüpedistlik ning hariv taotlus on renessansile, õigemini humanismile, tagasi viidav, samuti inimtäiuse kultus - enese eksponeerimine mitmekülgse nähtusena, inimliku universalismi mõõdupuuna. Kui Barthes armastab teooriaid, siis Undile on kalkuleeriv eneseväljendus võõras. Ta toob vaid välja kohad, kus reflektsioon automaatikale vahele segab. Tema romaanide tegelased on kogemuslikud, tegelaskujude ego piire hajutuvad, voolavad, tegelaste pideva energia ja teadmiste vahetusele tuginevad. Silmatorkavalt dialektiline struktuur ning postmodernistlik olemisekujutus teevadki Undi ilukirjanduslikest teostest modernismi ja postmodernismi vahel seisja
Kumb prevaleerib? Üldine tendents: majanduslikult arenenumates riikides domineerib universalism. Universialismi pooldaja: neid ei saa usaldada, sest nad aitavad alati oma sõpru. Partikularismi esindaja: neid ei saa usaldada, sest nad ei pruugi aidata isegi oma sõpru Avaldub:suhtumises lepingutesse, suhtumises aja kasutamisse (kiirustamist peavad halvaks tooniks partikularismi esindajad), suhtumises juhtkonna heakskiiduotsimisse (Universalismi esindajad hindavad iseseisvust), suhtlemises töö hindamisse (universalistid kirjeldavad töö nõudmised ja otsivad see järel kandidaate vastavalt kvalifikatsioonile) Individualism vs kollektivism Avaldub: esindamises(kollektivistidel kuulub kindlasti mitu esindajat), staatuse hindamises: üksi liikuvat hinnatakse kollektivistlikes kultuurides kui madala staatusega isikut, otsuste tegemiste (enamushääletust
ülalpeetavad indiviidid. · Konservatiivne-korporatiivne mudel on pühendunud indiviide eristamise ja perekonna traditsiooni säilitamisele. Selline reziim sõltub tugevalt sotsiaalkindlustusest ja igasugused erakindlustused ja töökohaga seotud preemiad mängivad väga marginaalset rolli. · Sotsiaaldemokraatlik reziim laiendab universalismi ja dekommodifitseerimise põhimõtteid ka uuele keskklassile. Nõuab kõigile võrdsust ja kõik ühiskonna kihid on kogutud ühtse universaalse kindlustuse skeemi alla, mis jagab indiviididele toetusi vastavalt nende sissetulekule. 20. Kirjeldage Francis G. Castelsi heaolriigi käsitlust (kultuur, pereliigid, Lõuna Euroopa tüüp) Castels väidab, et lingvistiliste, kultuuriliste, geograafiliste ja ajalooliste tunnuste poolest
o Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika tähed sõnad nomo mõisted referendid physei ,,Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne." keskaja skolastikute universalismi eelkäija Lause põhikuju on ,,X on Y". Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv. · Aleksandria periood: o Dionysios Thrax (2. saj eKr) esimene säilinud täielik grammatika ,,Techne grammatike": kõik sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste traditsioonilise grammatika eelkäija b) Keskaja Euroopas · Keskaeg
Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt. VÄLIVAATLUSEL Välivaatluse eesmärgiks on kohalikust elust osa saamine nii palju kui vähegi võimalik. Materjali kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid
Võrdleva meetodi olemuseks on ... hoolikalt välja valitud juhtumite kirjeldamine ja analüüs teatud faktori olemasolu või puudumise alusel. Seega on põhitarkus oskuses leida need faktorid, mis tõenäoselt uuritava objekti varieerumist põhjustavad. Võrdleva uuringu (comparative study) põhijooned Hõlmab mitmeid riike või süsteeme (case study vastand) Opereerib kontseptidega, mis on kasutatavad mitmete riikide puhul Eitab täielikku universalismi ja ka täielikku omapära. Eitab etnotsentrismi, st. teiste maade analüüsi "oma mätta otsast" kultuurierisusi arvestamata. Kasutab reeglina kvantmeetodit. Võimalused teha üksikjuhtumite põhjal üldistusi (paremradikaalide populaarsuse kasvust) panna üksikjuhtumi laiemasse konteksti, mis võimaldab paremini mõista uuritavat objekti (Riigikogu parlamentaarse valitsemisvormi kontekstis)
Lühiajalise suhtluse reguleerimine varasem. Mõtlejad: - Machiavelli (kuni 1500) – eristas poliitikat ja moraali (erinevad asjad), jätkas Thukydidese mõtteid. Tema poliitiline põhimõte oli Itaalia ühendamine, milleks kõlbasid kõik vahendid, õigustamist vajamata, valitseja võis sõna võtta ja seda tagasi võtta, kui usku vaja vahetada, siis tuleb seda teha. Tema ideaaliks oli Rooma riik. - Vitoria – kontsentreerus riigile, tõi välja universaalsed ideed (universalismi esindaja). Tema suur panus: ülemvõimu õigustamine, kuidas õigustada vallutusi, suurvõimu. Esialgne: Jumal lubab seda. Kristluse nimel tehtud vallutusi õigustatud ka mõnevõrra varem. - Bodin (hilisem kui eelmised) – suveräänsuse väljatooja, mitte küll sellisel kujul nagu tänapäeval, aga hakkas sellest esimesena jõuliselt rääkima (ka jumalik suveräänsus). Välissuhtluses puudub ülemvõim. Paavstivõim nii nõrk, et enam ei reguleeri
Kolm lähenemisviisi teistele kultuuridele Etnotsentrism teise kultuuri üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal. Oma kultuur on kõige parem. Kultuurirelativism teist kultuuri püütakse mõista nii nagu mõistavad seda selle kultuuri esindajad. Iga kultuur on omaette maailm. Universalism iga kultuuri üle otsustatakse mingite universaalsete kriteeriumite põhjal. Mõnikord ei ole võimalik teha eelnevate (universalismi või etnotsentrismi) väidete vahel vahet. Näiteks ,,inimkonna olulisemad saavutused on loodud valge rassi poolt" (öelduna valge inimese poolt" või ,,Islamimaades toimub naiste rõhumine" MASSIKULTUUR ja selle kriitika Kõige tuntum lähenemine Frankfurdi koolkonnalt (Herbert Marcuse, Max HorkHeimer, Theodor Adorno, Erich Fromm jt. Kritiseeris lääne massikultuuri ja tarbimisühiskonda. Arvas, et:
dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt ,,ühismõõdutuse" probleemist. Teooriate alusprint- siibid võivad vahel olla nii erinevad, et neid saa vahel üksteisega üldse võrrelda. Järelikult on need teooriad ,,ühismõõduta". Näiteks klassikalises mehaanikas on kehadel kindel mass ja pikkus, kuid relatiivsusteoorias on need füüsikalised väärtused aga suhtelised, mis sõltuvad juba taustsüsteemi valikust. Need teooriad on samuti ,,ühismõõduta", kuid neid on võimalik üksteisega võrrelda.
dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt ,,ühismõõdutuse" probleemist. Teooriate alusprint- siibid võivad vahel olla nii erinevad, et neid saa vahel üksteisega üldse võrrelda. Järelikult on need teooriad ,,ühismõõduta". Näiteks klassikalises mehaanikas on kehadel kindel mass ja pikkus, kuid relatiivsusteoorias on need füüsikalised väärtused aga suhtelised, mis sõltuvad juba taustsüsteemi valikust. Need teooriad on samuti ,,ühismõõduta", kuid neid on võimalik üksteisega võrrelda.
dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt „ühismõõdutuse“ probleemist. Teooriate alusprint- siibid võivad vahel olla nii erinevad, et neid saa vahel üksteisega üldse võrrelda. Järelikult on need teooriad „ühismõõduta“. Näiteks klassikalises mehaanikas on kehadel kindel mass ja pikkus, kuid relatiivsusteoorias on need füüsikalised väärtused aga suhtelised, mis sõltuvad juba taustsüsteemi valikust. Need teooriad on samuti „ühismõõduta“, kuid neid on võimalik üksteisega võrrelda.
annaabi.ee 
