Rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Integreeritud taimekaitse põhialused: Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega
Kas taimekaitsevahenditega või ilma? Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest koos kultuuridega on ka põllul umbrohud, taimehaigused ja taimekahjurid. Need argumendid pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ning rikuvad selle kvaliteeti. Et Kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi seada ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt, on vaja taimekaitsel selle ülesandega tegeleda. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega ning ei nakatu kergesti haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend
Pirita Majandusgümnaasium 9A Taimekaitse Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend.
kultuurtaimede ja umbrohtude, samuti umbrohuliikide endi konkurentsisuhe ning umbrohtude surve suureneb. Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena tulevad kõne alla sobiv külvikord, mullaharimine ja väetamine orgaaniliste väetistega. Praktikas tekkib küsimus, kuidas planeeritud külvikord umbrohtumist mõjutab ja kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises viljeluses tavaliselt paranevad. Juurde tuleb ökoviljelusele omaseid umbrohuliike,
ee) · Tuleks soodustada kasurite levikut põldude ääres. Selleks peaks jätma põldude äärde ca 3m ääred, kus saavad kasurid tegutseda 4 3. Agrotehnilised võtted Nendega tagatakse taimedele nende kasvuks ja arenguks soodsaimad tingimused, mille tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab
4 3. Agrotehnilised võtted Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis. Mullaharimisega kaasnev mehaaniline umbrohutõrje rajaneb kahel bioloogilisel printsiibil: · seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine,
Viimaseks võimaluseks on püüniskultuuride kasvatamine. Tänu nendele väheneb kahjurite arvukus põhikultuuril, sest püüniskultuurid meelitavad kahjurid eemale põhikultuurist. 3. Agrotehnilised võtted Agrotehnilise tõrje ülesandeks on vähendada kahjustajate hulka ja tõsta taimede vastupanuvõimet kahjustajate suhtes. Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Külvikord on maaviljelussüsteemi üks olulisemaid komponente, mis loob aluse melioratiivsete, organisatsiooniliste ja agrotehniliste abinõude kasutamiseks ning ratsionaalseks maakasutuseks. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#.U3uf7vmSxGQ Viljavahelduse rakendamine on oluline taimejäätmete ja mullas talvituvate haiguste ja väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel
suruda. Selleks et ei oleks umbrohtudel ruumi, kasvatatakse eri liiki taimi koos. Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel 300-400 kg vett, heintaimedel 600 700 kg. Enamikul neist on tugev , lai lehestik ja seetõttu on ka suur aurumispind ning vee vajadus selletõttu suurem kui kultuurtaimedel. Nt tarvitab põldsinep vett kaks korda rohkem kui oder. Umbrohtude suur vee tarbimine langeb sellele perioodile kus on sademeid vähe
tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus, Kultuurtaimed- järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1. Tera ja kaunviljad rukis, nisu, kaer ja kaun- hernes, ub, lääts. 2. Mugul- ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut, aruhein, kerahein, aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep, lina 6
Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis künd vahetult pärast koristamist. Suviteraviljade kasvatamisel tuleb oodata ära koristuskäigus põllule varisenud rapsiseemnete tärkamine ja alles seejärel künda.
Kartuli kasutus on mitmekülgne söödaks, toiduks ja tööstuse tooraineks. Tal on suur tärklisesisaldus, rohkesti vitamiine, mineraalaineid, suur C - vitamiini sisaldus. Kartul on tärklise, piirituse ja ka siirupitööstuses oluline. Kartulitärklis on palju odavam kui teraviljatärklis. Loomasöödana võib asendada juurvilju, eriti sobib nuumloomadele (veis, siga, kodulinnud). Kartul on vaheltharitav kultuur, see mobiliseerib mulla toitainetevarusid, võimaldab tõhusalt võidelda umbrohtudega. Ta on heaks eelviljaks nõudlikele sortidele (suvinisu). Kartuli põhilised tööperioodid on erinevad võrreldes teiste kultuuridega, leevendab tööpinget. Kartuli kodumaa on Tsiili. Sealt toodi kartul Euroopasse(1530). Eestis hakkas kartul massiliselt levima seoses vinavabrikute ja raudtee ehitamisega. Oluline on ebakorrapärane sademete jaotus, mis põhjustab häireid kartuli kasvus, rikub mugulate kaubanduslikku väljanägemist. Mulla
Algul levis aeglaselt.Kartul ületab kasutamise mitme-külgsuse poolest pea kõiki põllumajkultuure.Tärklis moodustab um 17%, sisaldab suhkruid, vitamiine. Tärklis on väärtuslike dieetiliste, energeetiliste ja tehnoloogiliste omadustega.Inimtoiduna on kartul II leib. Kasut toiduaine-, kondiitri, liha-piima,far-maatsia, keemia,parfümeeria,tekstiili,jalatsi,polügraafia ja tuletikutööstuses. Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on
Algul levis aeglaselt.Kartul ületab kasutamise mitme- külgsuse poolest pea kõiki põllumajkultuure.Tärklis moodustab um 17%, sisaldab suhkruid, vitamiine. Tärklis on väärtuslike dieetiliste, energeetiliste ja tehnoloogiliste omadustega.Inimtoiduna on kartul II leib. Kasut toiduaine-, kondiitri, liha-piima,far- maatsia, keemia,parfümeeria,tekstiili,jalatsi,polügraafia ja tuletikutööstuses. Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada.
3) umbrohujuurte ja -võsundite läbilõikamine ja tükeldamine nende arengu pidurdamiseks ning halvendamiseks; 4) põllupinnale varisenud umbrohuseemnete mullakihiga katmine nende idanemise ja tärkamise kiirendamise ning energiavarude ammendamiseks enne sügiskündi. Peamised agronõuded tüükoorimisel on järgmised: 1) koorida tuleb õigeaegselt: hiljemalt 2...3 päeva pärast viljakoristust 12...14 päeva enne sügiskündi; 2) koorida tuleb ettenähtud sügavusega: pikaealiste umbrohtudega (näiteks võilill, orashein, paiseleht, põldohakas jm) risustatud põldu kooritakse sügavusel 8...12 cm, lühiealiste (näiteks harakalatv, põldrõigas, karuohakas jm) puhul aga sügavusega 6...10 cm; 3) pindmine mullakiht peab olema hästi kobestatud, sõmerdatud, kõrretüü täielikult maha lõigatud ja umbrohuseemned mullaga kaetud; 4) kooritud põllu pind peab olema tasane, ilma sügavate vaonditeta ja koondharjadeta;
tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10 12 cm sügavuselt 10 5 päeva pärast teistkordset 15 18 cm sügavuselt. Seejärel mõne nädala pärast 20 25 cm sügavune künd. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, põld-piimohakas, pujud, põldohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Roundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis oktoobri II III dekaadis. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem, so oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jääb põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis on künd vahetult peale koristamist. Suviteraviljade kasvatamisel tuleb oodata ära koristuskäigus põllule varisenud rapsiseemnete tärkamine ja alles seejärel künda
Mutantide alakohasus võrreldes normaalsete isenditega. Sordiaretus Teadus taime omaduste muutmisest kujundamaks soovitud omadusi ◦ Kindlate omadustega taimede valik ◦ Kontrollitud ristamine Omadused, mida enamasti parandada tahetakse: ◦ Kvaliteedi ja saagikuse suurendamine, varane valmimine ◦ Keskkonnamõjude suurem taluvus (soolsus, põud, kuumus) ◦ Vastupidavus viirustele, seenhaigustele ja bakteritele ◦ Vastupidavus herbitsiididele; konkurentsivõime umbrohtudega ◦ Visuaalselt huvitavamaks muutmine Ristamine Molekulaarne aretus: In vitro, Koekultuurid Kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomine ja parandamine. Sordiaretus algab aretuskava koostamise ja lähtematerjali muretsemisega. Sordiaretuse võtted on ◦ hübriidimine ◦ indutseeritud mutagenees ◦ heteroosi kasutamine ◦ kromosoomi ja geeni struktuuri muutmine ◦ geeni siirdamine ◦ protoplasmade liitmine ◦ kromosoomi lisamine ja asendamine. GMO
kasvukohanõuetele ning teiselt poolt olema võimalikult vaba umbrohuseemnetest ning –juurtest. Püsikuid, mis on umbrohujuurtega läbi kasvanud, ei ole võimalik hooldada – varem või hiljem tuleb istutusala üles võtta ja uuesti rajada. Püsikuala majandamisel on oluline saavutada istutatud taimede liitumine juba esimese kasvuaasta jooksul, kuna see tagab nende parema konkurentsivõime võrreldes seemnetekkeliste umbrohtudega. Püsikuala liitumist ehk täiskasvamist soodustab toitaineterikas ja 77 küllalt suure veemahutavusega kasvupinnas. Enamik püsikuid vajabki ka oma loomu poolest kõrge toitainete ja niiskuse sisaldusega kasvupinnast. Veemahutavust tõstab kasvupinnase savisisalduse suurendamine ja sõreda liiva sisalduse vähendamine.
annaabi.ee 
