HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
Kui teda ikka ei kuulatud, võttis mees oma männikepi ning peletas sellega sortse eemale. Toigas aga purunes peagi ning järgmiseks võttis ta kasutusele Peipsi tagant toodud kallid lauad. Aga neidki kulus riiakate põrguliste peale kenake hulk. Keset tõsist võitlust kuulis Kalevipoeg peenikest häält põõsast hüüdmas, et too annaks ikka serviti. Mees mõistis otsemaid salajase sõbra soovitust ning toimis täpselt sedamoodi. Lajatas tülinorijatele mitu head korda ja juba nad ulgudes metsa poole tagasi pagesidki. Kalevipoeg istus väsinult mättale, et puhata. Siis aga tekkis tal huvi oma uue abilise vastu ning palus, et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et abiliseks oli väike siilike, kes aga häbenes ilmavalgust,sest ta oli täitsa paljas. Seda kuuldes otsustas vägilane oma kaitsjat tänada ja tegi talle paksu tugeva kasuka. Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh
Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai väljendada peenemaid tundeid ja mõtteid. Noore tüdruku armastust aga haavati seltskonnalõvi hoolimatu käitumisega. Kindlasti on leidnud paljud õrnema soo esindajatest lugejad end sarnases olukorras Tatjanaga, kui too oma "unelmate printsi" taga nuttis, metsiku hundina kuu poole ulgudes. Ning suureks õnnetuseks tõrjus ihaldatu kõik tunded kulmu kortsutamata tagasi. Jevgeni ei osanud siis aimatagi, kuidas ta tulevikus tehtut kahetsema hakkab. Oskuslikult hoidus noormees kokku puutumast ja läbi käimast Larinite perega. Mõtlematult ja lihtsameelselt oli Onegin arvanud, et suudab Tatjanas kõik tunded pelgalt ühe jutuajamisega maha suruda ning tüdruku endast võõrutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks hullemaks
all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai vljendada peenemaid tundeid ja mtteid. Noore tdruku armastust aga haavati seltskonnalvi hoolimatu kitumisega. Kindlasti on leidnud paljud rnema soo esindajatest lugejad end sarnases olukorras Tatjanaga, kui too oma unelmate printsi taga nuttis, metsiku hundina kuu poole ulgudes. Ning suureks nnetuseks trjus ihaldatu kik tunded kulmu kortsutamata tagasi. Jevgeni ei osanud siis aimatagi, kuidas ta tulevikus tehtut kahetsema hakkab. Oskuslikult hoidus noormees kokku puutumast ja lbi kimast Larinite perega. Mtlematult ja lihtsameelselt oli Onegin arvanud, et suudab Tatjanas kik tunded pelgalt he jutuajamisega maha suruda ning tdruku endast vrutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks hullemaks. Tatjana igatses nd veelgi enam, kuid igatsus oli seda valusam, et
valmis panna. Mimm tormab majja, Jaak tormab vihaselt väravast välja, Maret tuleb majast Juhaniga suhteid selgitama Maret läheb tuppa, Juhan jääb õue, kuulda Jaagu-Eltsu kisa, toast tulevad uudishimulikud Maie, Mimm, Silvia. Vihane Jaak tuleb õue Ants ja Juhan kannavad õuele "poolsurnud" Jüri, kel karvamüts peas, nende järel tuleb ulgudes Elts. Jaak uurib Jüri vigastusi, mehed lepivad.Jaak ja Juhan võitlevad Jaagu-Jüri võitluse ajal ilmub õuele perepoeg Enn (Enn Keerd), palja ülakehaga, ainult lips kaelas, kaabu peas. Juhan paneb Jaagu pikali, jääb tema peale lamama. Juhan, Ants ja Jüri tõmbavad Jaagu püsti, Jaak surub Juhani kui väimehe kätt majast tuleb välja Maret, eelmised. Enn lamab murul, ilmub Seeliohw, Juhan läheb aeda, Jaak ja Enn tuppa.
võit on käes. Siis viibutasid nad odasid, ja tuues kuuldavale vägeva võitlushüüu, mis pani Olümpose värisema, tormasid nad titaanide kallale. Niiviisi algas suurim sõda, mida maailm on kunagi näinud, hirmus heitlus titaanidega, mis pidi kestma kümme pikka aastat ja tooma kogu maailmale hirmast hävingut. Peatselt katsid mustad pilved päikese, päev läks pimedaks ja tuul paisus maruks, ulgudes nagu tuhat kuradit. Pilved kihutasid üle taeva ja põrkasid kokku, nagu sõdiksid ka nemad omavahel. Järsku raputasid ... ___________________lk 21 puudu ____________________________ ... loomad. Sõdijate vahel valitses niisugune vaen, et kumbki pool ei ilmutanud selles metsikus tapluses halastust. Maa vappus, metsad süttisid põlema, meri kees ja kõrvetavas õhus tuprus must suits. Lahingukära oli kohutav. Iga piksenoole sisinale järgnes otsemaid kärgatav
koera tegevusetusse jätmise tulemuseks. SOTSIAALNE LOOMUS Veel üks oluline omadus, mis praktiliselt defineerib siberi husky olemust on tema tugevalt arenenud karjaselamise instinktiga sotsiaalne loomus. Ta vajab enda ümber kogukonda, olgu selleks siis koerad või inimesed. Sellest tulenevalt põevad paljud huskyd eralduses olles üksindusahistust, mille tõttu nad võivad muutuda destruktiivseks või hakata üksi jäädes oma meeleheidet väljendama kisades ja ulgudes. Valdav enamus huskydele omaseid jooni on tingitud just tema karjaelule orienteeritud instinkist. Karjas elamiseks kohastunult loevad nad teiste olendite kehakeelt väga edukalt. Tänu sellele ja karja loomulikule alalhoiuinstinktile ei ole siberi huskyd eriti konfliktsed loomad. LÄRMAKUS Kari kasutab omavahelisel suhtlemisel lisaks kehakeelele ka vokaalset suhtlust. Paljud huskyd ei oska haukuda või hauguvad harva ning tihti järeldavad endale lemmikut
ning peletas sellega sortse eemale. Toigas aga purunes peagi ning järgmiseks võttis ta abimeestena kasutusele Peipsi tagant toodud kallid lauad. Aga neidki kulus riiakate põrguliste peale kenake hulk. Keset tõsist võitlust kuulis Kalevipoeg peenikest häält põõsast hüüdmas:" Anna serviti, ikka serviti, Kalevite kange poeg!" Mees mõistis otsemaid salajase sõbra soovitust ning toimis täpselt sedamoodi. Lajatas tülinorijatele mitu head korda ja juba nad ulgudes metsa poole tagasi pagesidki. Kalevipoeg istus väsinult mättale ning otsustas puhata. Siis aga tekkis tal huvi oma uue kaitsja- abilise isiku vastu ning palus, et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et abiliseks oli väike siilike, kes aga häbenes ilmavalgust, kuna loomise hetkel oli Taevaisa jätnud kogemata nende liigi esindajad ilma kaitsva kehakatteta. Niisiis oli ta täitsa paljas.
peitunud koobastes või otsinud pelgupaika laiadel üksildastel nõmmedel ning nüüd tuli deemon üle vaatama mehe edusamme ja nõudma talle lubaduse täitmist. Mees märkas deemonit ning hakkas äkitselt raevust värisedes tükkideks kiskuma olevuse, kelle kallal ta töötanud. Deemon nägi, kuidas hävitas olendi, kelle ilmumisega ta oli sidunud oma õnnelootused. Deemon kadus kuratlikust meeleheitest ja kättemaksuhimust ulgudes. * Kirjuta lõigust variant, milles on sisefokuseering sügaval tegelasel Jane Austen „Uhkus ja eelarvamus” Mrs. Benneti ematunded leidsid kõige sügavamat rahuldust päeval, mil ta kahest kõige tublimast tütrest lahti sai. Ta külastas nautleva uhkusega mrs. Bingley’t või rääkis mrs. Darcyst. Paljudele emadele oleks selline südamesoovide täitumine nii mitme lapse mehelepaneku näol avaldanud ülimalt soodsat mõju ja
Neid ootasid Pirre ja Rääk, kes olid nende paati puu otsast näinud. Täil oli Hiie üle hea meel. Pirre ja Rääk ei võtnud vastu Leemeti kaasavõetud kolpaid, sest need olid tänapäeva inimese, raudmeeste ja munkade omad liiga moodsad inimahvide jaoks. Kohale jooksis ka Ülgas. Leemetis kees viha. Ta hüppas vanamehele noaga kallale. Leemet tahtis Ülgasel pea otsast lüüa, kuid oli liiga kogenematu ning lõikas Ülgasel kõrva ja põse ära. Ülgas jooksis ulgudes minema, ähvardades, et hiiekoerad rebivad Leemeti lõhki. Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada. Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud. Nüüd oli Mõmmi tagumik põlenud. Hiie ja Leemet jutustasid endi seiklustest, vanaisaga kohtumisest ja pulmaplaanidest. 26. Tänu vanaisale oli Leemetis süttinud võitleja hing
Neid ootasid Pirre ja Rääk, kes olid nende paati puu otsast näinud. Täil oli Hiie üle hea meel. Pirre ja Rääk ei võtnud vastu Leemeti kaasavõetud kolpaid, sest need olid tänapäeva inimese, raudmeeste ja munkade omad liiga moodsad inimahvide jaoks. Kohale jooksis ka Ülgas. Leemetis kees viha. Ta hüppas vanamehele noaga kallale. Leemet tahtis Ülgasel pea otsast lüüa, kuid oli liiga kogenematu ning lõikas Ülgasel kõrva ja põse ära. Ülgas jooksis ulgudes minema, ähvardades, et hiiekoerad rebivad Leemeti lõhki. Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada. Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud. Nüüd oli Mõmmi tagumik põlenud. Hiie ja Leemet jutustasid endi seiklustest, vanaisaga kohtumisest ja pulmaplaanidest. 26. Tänu vanaisale oli Leemetis süttinud võitleja hing
Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai väljendada peenemaid tundeid ja mõtteid. Noore tüdruku armastust aga haavati seltskonnalõvi hoolimatu käitumisega. Kindlasti on leidnud paljud õrnema soo esindajatest lugejad end sarnases olukorras Tatjanaga, kui too oma "unelmate printsi" taga nuttis, metsiku hundina kuu poole ulgudes. Ning suureks õnnetuseks tõrjus ihaldatu kõik tunded kulmu kortsutamata tagasi. Jevgeni ei osanud siis aimatagi, kuidas ta tulevikus tehtut kahetsema hakkab. Oskuslikult hoidus noormees kokku puutumast ja läbi käimast Larinite perega. Mõtlematult ja lihtsameelselt oli Onegin arvanud, et suudab Tatjanas kõik tunded pelgalt ühe jutuajamisega maha suruda ning tüdruku endast võõrutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks hullemaks. Tatjana
“ Nii lähedal, ta seisis pikki õhtuid tüdruku akende lõppes nende kohtumine. Mees oleks tahtnud all ja ootas, millal tuli kustu pannakse, et ennast õngenööriga sinnasamma puu külge talle läbi lumesaju sosistada „head ööd“, aga puua. Terve elu oli ta unistanud õnnest, ja tal polnud iialgi raha, et osta kinopiletit ja kui see oli nii lähedal, oli tema raha küsinud. šokolaadi. Ja nii ei saanudki see tüdruk Nutta ulgudes tuigerdas ta koju ja leidis eest teada, et talle oli kirjutatud terve sahtlitäis 20 pappkasti täis tuhmrohelisi dollareid. Ma luuletusi ja temast oli mõeldud kõige ei räägi, mis toimus vahepeal, aga ühel kaunimaid mõtteid. Siis unistas poiss saada päeval saabus Einar teedevalitsusest ja jättis kunstnikuks, et piltidele talletada need maha ajakirja, kus oli foto kõige ilusamast
mehel on üks unistus, mille ta võiks täita. Ma ei tea, kust tuli see hääl mehe seest, mis ütles: "Tahan saada endale 4 miljardit dollarit." Ja mehe silmad küsisid, kas kalal on mõni unistus, mida tema võiks täita ja kala silmad vastasid: "ma tahan vette." Nii lõppes nende kohtumine. Mees oleks tahtnud ennast õngenööriga sinnasamma puu külge puua. Terve elu oli ta unistanud õnnest ja kui see oli nii lähedal, oli tema raha küsinud. Nutta ulgudes tuigerdas ta koju ja leidis eest 20 pappkasti täis tuhmrohelisi dollareid. Ma ei räägi, mis toimus vahepeal, aga ühel päeval saabus Einar teedevalitsusest ja jättis maha ajakirja, kus oli foto kõige ilusamast naisest, kes kunagi maa peal elanud. Ta oli just välja astumas merest, tema ihu oli pruun, juuksed märjad, ilme nukker ning salapärane. Tema kaelas rippus peenikese keti otsas kuldne kalake mis sätendas ja heitis tõmmult nahalt kuldseid kiiri. Nii sai mehe unistusest pomm,
Ta muutus puuks ja sealt sündis vili Adonis. Aphrodite hoolitses Adonise eest ja pani ta korvi, kus ta läks jõgepidi allilma Persephone juurde, kellele ta ka meeldis. Nad läksid lapse pärast kaklema ja tegi saalomonliku otsuse, ehk nad pidid jagama. Adonis hukus metsseajahil. Adonise kultus pärineb 6.saj. Neil oli abieluaspekt, kus kujutati vooditel, aga peamine oli hääleka leina aspekt. Naised leinasid juukseid kitkudes, tuhka raputades ja ulgudes. Istutati Adonise aedu südasuvelä- suurtele potikildudele õhkesele mullakihile istutati pisikesi taimi, mille eest algselt hoolitseti, aga siis jäeti kõrbema. Analoogilise tegelasi nagu Adonis on Aphrodite juures veelgi, aga teised on nagu kaudsed. Kreetal austai Aphroditet kui Pasiphaed(minose naine, kes hullus härja suhtes) ja tal oli tütar Ariadne, kes oli surmne naine. Ariadnel oli õde Phaidra. Adriane pidi abiellua Theseusega, aga suri. Phaidra abiellus hoopis Theseusega
Neid ootasid Pirre ja Rääk, kes olid nende paati puu otsast näinud. Täil oli Hiie üle hea meel. Pirre ja Rääk ei võtnud vastu Leemeti kaasavõetud kolpaid, sest need olid tänapäeva inimese, raudmeeste ja munkade omad liiga moodsad inimahvide jaoks. Kohale jooksis ka Ülgas. Leemetis kees viha. Ta hüppas vanamehele noaga kallale. Leemet tahtis Ülgasel pea otsast lüüa, kuid oli liiga kogenematu ning lõikas Ülgasel kõrva ja põse ära. Ülgas jooksis ulgudes minema, ähvardades, et hiiekoerad rebivad Leemeti lõhki. Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada.Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud. Nüüd oli Mõmmi tagumik põlenud. Hiie ja Leemet jutustasid endi seiklustest, vanaisaga kohtumisest ja pulmaplaanidest. .26. Tänu vanaisale oli Leemetis süttinud võitleja hing
Neid ootasid Pirre ja Rääk, kes olid nende paati puu otsast näinud. Täil oli Hiie üle hea meel. Pirre ja Rääk ei võtnud vastu Leemeti kaasavõetud kolpaid, sest need olid tänapäeva inimese, raudmeeste ja munkade omad liiga moodsad inimahvide jaoks. Kohale jooksis ka Ülgas. Leemetis kees viha. Ta hüppas vanamehele noaga kallale. Leemet tahtis Ülgasel pea otsast lüüa, kuid oli liiga kogenematu ning lõikas Ülgasel kõrva ja põse ära. Ülgas jooksis ulgudes minema, ähvardades, et hiiekoerad rebivad Leemeti lõhki. Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada.Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud. Nüüd oli Mõmmi tagumik põlenud. Hiie ja Leemet jutustasid endi seiklustest, vanaisaga kohtumisest ja pulmaplaanidest .26. Tänu vanaisale oli Leemetis süttinud võitleja hing
sõnad suhu paneb, sest olin märganud, et saatus paneb mulle alati õiged sõnad suhu, kui ma ise vahele ei seganud. Kui pool teed oli käidud, tõusis enne üks koer üles ja tuli mu juurde, siis teine; muidugi jäin seisma, vaatasin neile näkku ja olin vakka. Ja missugust lõrinat nad tegid! Mõne sekundi pärast olin kui mõni rattatelg, mille ümber koertering märatses. Neid oli tükki viisteist mu ümber rüselemas, haukudes ja ulgudes, ninad püsti ja kaelad Aaker -- inglise pinnamõõt, 2/5 hektarit. 425 mu poole õieli. Aina uusi koeri tuli juurde; neid tuli tormates üle aia ja iga nurga tagant. Neegrinaine jooksis rutates köögist, taignarullimise kurikas käes, ja karjus: «Vakka! vait, Tiiger! vait, Kirju! Vakka!» Ta andis enne ühele, siis teisele laksu, nii et nad ulgudes ära jooksid; teised jooksid järele. Järgmisel silmapilgul olid pooled neist tagasi, sabadega mu ümber vehkides ja sõprust otsides
. . Juba tulevad. Ma kuulen kapjade müdinat . . . Anna mulle suud, Maieke . . . Vaat sedaviisi. Nüüd oled sa mu armas naine. Tulgu nad nüüd peale! Kergelt ei pea nad sind leseks tegema. Peitke endid ära!» Juba klähvisid ja nuhkisid koerad põõsaste ümber; nende järel tulid suure ragina ja müdinaga mitmest küljest ratsamehed, kes koeri jahihüüe-tega otsimisele ässitasid. Rägastiku suu ees hakkasid koerad kangesti haukuma; ühe silmapilguga veerlesid esimesed neist ulgudes maas. Esimene ratsamees, kes seppa nägi ja suud parajasti rõõmukisaks lahti tahtis teha, kukkus nagu piksest rabatult tagumistele jalgadele tõusva hobuse seljast maha. Tükki kümme ratsalist kogunes kõhe tema ümber. Kuu piilus parajasti pilveserva tagant välja ja tegi naljaka näo, nähes, kuidas terve salk ratsamehi üheainsa jalamehe kallale kippus, ilma et viimane plehku oleks pannud. «Pidage!» müristas Goswin Herike, keda Villu 201 oma imestuseks tervelt ratsaliste hulgast leidis
annaabi.ee 
