Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha suhkrust ja magusast saiast.Siin jätkus pidusööki tundideks ja lapsed lasksid sellel hea maitsta! Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid. Magusa maja asemel leidsid nad end armetust hurtsikust. Nõiamoor otsustas Hansu patta panna ja ära süüa. Kui Moor ahjus puid kohendas, lükkas Grete ta ahju, et oma venda päästa. Lapsed otsustasid sellest süngest kohast kiiresti lahkuda. Nad võtsid kaasa nõiamoori kassi,kes ammu endale uut peremeest ihkas. Enne öö saabumist märkasid lapsed viimaks oma kodumaja. Suur oli vanemate rõõm oma lapsi nähes
mängida. Mees liikus tasakesi viiulimängule järjest lähemale ja lähemale kuni lõpuks märkas imekaunist neidu viiulit mängimas. Ta võttis julguse kokku ning läks tütarlapsega juttu ajama. Selgus, et tüdruku nimi oli Sofia. Tal olid imekaunid meresinised silmad ja pikad helepruunid juuksed, mis olid ilusasti soengusse sätitud. Noored armusid üksteisesse esimesel silmapilgul. Nad naersid ja sahistasid hiliste õhtutundideni kuni lõpuks uinusid üksteise kaisus. Hommikul ärkasid nad linnulaulu peale ning õue tuli ka Sofia isa. Näinud õuepeal külalist, tuli neiu isa Keviniga jutu ajama. Kui Kevin ütles, et ta ema Linda rööviti ning ta peab minema Soome, sai Sofia suurest shokist südamerabanduse. Kevin tõttas kohe tütarlast elustama, kuid tulutult. Suure karjumise peale tuli õue ka neiu ema, kes läks paanikasse kui sai teada, mis juhtunud oli. Olles veendunud, et Sofia on
Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha looduslikest ainetest, toorkakaost, lavendlist, sinisavist ja koguni seebikivist. Maja sisemus koosnest parimatest metsaandidest, piirdutud ei olnud ainult kodumaiste maiustega, leida võis ka näiteks kookosrasva. Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult parimate eeterlike õlide aroomide taustal. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid, tuli välja, et maja on hea energiaga ainult südaööl, tegemist on seebikojaga. Isuäratava maja asemel leidsid nad end armetust hurtsikust. Nõiamoor otsustas Hansu patta panna ja ära süüa. Kui vanamoor ahjus puid kohendas, lükkas Grete ta ahju, et oma venda päästa. Lapsed otsustasid sellest süngest kohast kiiresti lahkuda. Nad võtsid kaasa nõiamoori
Mis kannavad ilu Mis kannavad lootust Mis säravad silmad Teeb kõigile looduses Lillele vaikis Ja vaikima jäi Ja õhtul ta uinus Taas mulla all 3 Hommikul üles Ei tõusnud see lill Päeva ta magas Ja teisegi veel Luulest sai igavus Võitu, sest see Kes teda veel kirjutas Oli õnnetu mees Ta armastas loodust Ta õnnistas lilli Ta sai nendest lootust Ja inspiratsiooni Kuid nüüd, millal lilled Kõik uinusid tasa Jäi tühjemaks maailm Ja vaiksemaks elu Ka luule jäi üksi Sest teda ei vajatud Kodus ei ukski Sai tema jaoks avatud Lilleta elu Ei olemas ole Iluta maailmas Ei tulemas soojust Luule jäi üksinda Üksinda olles Jäi aega tal mõtelda Elule looduses 4 Mõtles ta kaua Kolm ööd Ja kolm päeva Ja mõtleski valmis Et ellu peab jääma See kaunis planeet Ja lillede aaria Peab õitseda saama
Nad kohtusid ka Ajaga, kelle eest nad ära jooksid. Järgmisena oli Valguse tempe. Nad sõid õhtust ja läksid magama. Esmalt pidid nad mõõduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb ja neist, mida inimene veel ei tunne. Alguses oli rikaste valgus ja seejärel sattusid nad vaeste valgusesse, seal tundsid lapsed ennast väga koduselt. Siis jõudsid na ilusa luuletaja valguse juurde, seejärel tuli õpetlaste valgus ning viimaseks jäi ühtlane laikudeta musta valguse ruum, kus nad ka uinusid. Viimaseks kohaks oli mets, kuhu kass neid meelega viis, seal ärkasid puud ja loomad ellu ning olid pahased laste peal, kuna nende isa oli puraidur ning hävitas metsa ja loomade elupaika. Mets tahtis lapsi tappa. Lõpuks jõudis Valgus metsa ja päästis lapsed. 4. Kas ja kuidas puudutab ,,Sinilind" 21. sajandi inimest? Minu arust mõjutab palju palju, kuna see aitab vaadata ümbritsevat uue pilguga. Avastame, et übritsev on uus ja ilus. Vahest märkame midagi mida varem pole märganud
südametunnistuse poole, on ebaloomulik, arusaamatu. Ainuke mõjuv kasvatus- vahend on vabadus, hästi korraldatud vabadus. Tahtekasvatus Kolmas aste Seni on laps elanud loodusinimesega, iseendale, ainult olevikule. Uue ajajärguga on ta küps sellest üle astumiseks. Uus suurus seltskond astub tema silmapiirile. Nüüd tegutseb ta ühiskonna kui tervikuga. Neljas aste- ilmuvad tugevad ja õilsad jõud, mis seni uinusid. Need on suguline tung ja tundmusilm. Tsitaate ,,Aus inimene mõtleb peaaegu alati õiglaselt." ,,Lastekasvatamine on amet, mille juurde kuulub teadmine sellest, kuidas kulutada aega selle säästmise eesmärgil." ,,Valielikkusel on lõpmatu hulk vorme, tõel ainult üks" ,,Inimesed, kes teavad vähe, räägivad tavaliselt palju ja vastupidi." Kasutatud materjal Gregory Bergman ,,Filosoofia
Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit daabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nas avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli
Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit saabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nad avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas
.." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�rast selline, et hundid, karud ja isegi n�iad seal pesitsevad. N�idadesse Nikko ei uskunud. V�ike p�drapoiss oli mitugi korda kavatsenud l�bi Hirmum�gede koopa minna. Ikka isa vaatama. J�udis k�tte ��. K�ik peale Nikko uinusid. V�ikesel p�dral polnud und. Tal tuli m�tte minna isa juurde. Ja kuna ta sel �htul eriti julge oli, l�kski. P�hjap�der sammus m�gede poole. Siiski l�i ta kartma ning p��rdus tagasi. Hommikul ei r��kinud ta sellest kellegile. Ka plaanid uueks ��ks olid tehtud. �� oli k�es. Nikko seadis end valmis ning asus teele. Ta oli alguses v�ga enesekindel. Kui saabus hommik ja Nikko oli l�hedal Hirmum�gedele, tuli hirm peale k�ll.
võimistest. Tahtekasvatus 1) Esimene aste Émile peab parem paluvalt ütlema ,,Tehke seda!" kui käskivalt paluma ,,Ma palun teid!". 2) Teine aste Kadugu ,,sa pead!", ,,sa peaksid!". Sõnad ,,sõnakuulmine", ,,käskimine" ja ,,kohustus" ei kuulu Émile'i sõnastikku. 3) Kolmas aste Émile peab oma sõltumatuse alal hoidma niipalju, kuipalju see üldse on ühiskonnas võimalik. 4) Neljas aste ilmuvad tugevad ja õilsad jõud, mis seni uinusid. Need on: suguline tung ja tundmusilm. Kasutatud kirjandus Jean-Jacques Rousseau ,,Émilie" http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau 4
ronima üles rõdule, et oma armastatut kasvõi korrakski näha. d)Väärtustas ta samuti armastust, sest talle oli väga oluline, et ta saaks koos olla oma armastatuga. Tema põhiliseks mõtteks oli see, et saada iga hinna eest see mida ta üle kõige tahab. 2.Novelli teemaks oli suur armastus. Alguses tegid armunud kõik, et see välja ei tuleks ja mõtlesid, et kohtuvad salaja rõdul, kuid nende vaheline armastus oli nii suur, et nad unustasid kõik muu ja uinusid. Hommikul aga, kui tüdruku isa nad alasti rõdult avastas, oli ta väga imestunud. Ta oli rahul, et tema tütar on armastuse leidnud ja aktsepteeris seda täielikult. 3.Lugu algas sellega kui härra naine sünnitas talle tütre. Tütar aga armus noormehesse, kes neil tihti külas käis, ning siis algaski tegutsemine selle nimel, et nende vaheline armastus välja ei tuleks. Tegevus muutus pingeliseks siis, kui tüdruku isa avastas tema ja ta armastatu rõdult, ning mõlemad
raske mõõk, mis iga hetk ähvardas kukkuda. Sellega näitas türann Damoklesele väga näitlikult oma võimu haprust ning sellega kaasnevaid ohte. 33. Spartalik kasvatus range, sõjakasvatus. 34. ,,Ilias" Trooja linna piiramine, Trooja sõda 35. ,,Odüsseia" Odysseuse eksirännakud, u. 10 aastat peale Trooja sõda. 36. ,,Haned päästsid Rooma" gallialaste sõjavägi ründas roomlasi Kartaago kindluses, kaitsjad olid väsinud ja uinusid ka valvekorras olevad sõdurid. Mööda kaljuseina üles roninud gallialasi märkasid haned ja hakkasid kaagutama. Roomalsed ärkasid ja lõid ründaja tagasi. 37. "Häda võidetuile!" - gallialased olid Kapitooliumi seitse kuud piiranud ja roomlastel lõppes toit. Gallialased nõustusid suure hulga kulla eest ära minema. Gallialaste juht asetas kaaluvihtidele lisaks oma raske mõõga tõrjudes protesti tagasi lausega "Häda võidetuile!". 38
haigus ei puutunud. Jane sõbranna Helen jäi samuti haigeks, aga mitte tüüfusesse vaid tal oli tiisikus. Ühel õhtul märkas Jane arsti ja sai hiljem põetaja käest teada, et arst oli kutsutud Heleni juurde, et teda ei ole kauaks. Jane sai teada, et Helen lamab miss Temple toas, Jane hiilis öösel Heleni juurde, põetaja magas ja miss Templet ei olnud, Helen kutus Jane enda kaissu ja nad vestlesid surmas ja Jumalast ja hautagusest elust kuni uinusid, Helen ei ärganud enam kunagi. 15 aastat hiljem lasi Jane panna Heleni 15 aastat rohtunud hauale marmorist mälestustahvli. Pärast tüüfust, õigemini suur ohvrite arv, tõmabas koolile avalikkuse tähelepanu, teostati uurimine ning paljude puuduste ilmnemisel ehitati uus koolihoone tevislikumasse maakohta, kehtestati uued eeskirjad, paranesid toit ja riietus. Mr Brocklehurst jäi laekahoidjaks edasi, kuid tal tuli kohustusi jagada
Samal ajal Ingebjorgiga valis Kristiina endale riideid. Ta tahtis panna endale kõige ilusamaid riideid vastupidiselt aga Ingebjorgile, kes esialgu valis endale tagasihoidlikumad riided. Nähes aga, et Kristiina lööb end korralikult üles, tegi Ingebjorg sama. Pidustustel nägi Kristiina Erlendit. Pärast paari sõnavahetamist ja pidulikku söömaaega, said nad rahulikult üksteisega olla. Oli juba südaöö ning Erlend ja Kristiina olid rohtaias ning mõne aja möödudes uinusid nad teineteise embuses. Kui Kristiina ärkas, nägi ta, et Erlend on juba üleval, tõenäoliselt oli ta terve öö magamata olnud. Nad rääkisid pisut juttu ja seejärel andsid kõige pühamad tõotused nad lubasid teineteist armastada ning kui nad ei saa olla koos, siis nad ei taha mitte kedagi teist. Kui Kristiina külalistemajja jõudis, päris Ingebjorg juhtunu kohta ning rääkis, mida ta oli oma öiselt kaaslaselt Erlendi kohta kuulnud
ning loodi sõprussidemeid. Peale võitlust leidis aset arvukalt läbirääkimise, mille käigus püüti võlad tasa saada ning kaotatud varandus tagasi osta. Peale igat turniiri oli võitjatel raha küllaga ka vaesemad lubasid endile luksust. Duby on oma raamatus kirjutanud turniiride lõppemise kohta järgmist: “See lõppes, nagu peod ikka, tervete varanduste muretu pillamisega ja rüütlid, nii võitjad kui võidetud, uinusid palju vaesemana, kui nad hommikul olid olnud. Ainsad kes võitsid, olid kaupmehed, need igavesed parasiidid.” 17 Siit ilmneb juba teine vastuolu. Rüütlikasvatus nägi ette, et rüütlid pidid olema helded ning suhteliselt askeetlike eluviisidega. Ta pidi suhtuma rahasse oma seisusele vastava põlgusega ning pidi otsekohe olema valmis kogu oma raha pidudel ära kulutama. 18 Rüütlimoraali kohaselt ei olnud raha puhas ning sellel puudus ka väärtus. Duby kirjutab oma raamatus
keda tee tegi vabaks, aga ta tundis ka raskuse koormat koos nendega, keda tee rusus. Ta tajus lahkujate valu, paralejoudjate roomu, hulkurite juubeldust alatisest teelolekust. Koik kunagi elanud teekaijad said korraga osaks lambakarjusest- seda oli ta oppinud magedelt. Mehed peatusid alles siis, kuj pimedus kattis maed ja edasi minna enam ei nainud. Vaikides votsid nad leiba, otsisid kivi pea alla, tombasid kuueholmad ule silmade ning uinusid magama. 06 oli pikk ja unenagusid tais. Kuid juba puhte ajal ajasVooras end jalule. Kui ta enda umber vaatas, LAMBAKARJUS JA AEG ei uskunud ta oma silmi: nad olid samaskohas, kust olid eelmisel piieval reisi alustanud. Kahtlustades piidles ta lambakarjust. See magas rahuli- kult, niigu kuuesiilu sees. Vooras ajas ta iiles, nad raputasid unepuru
Oli tunne nagu poiss jälitaks teda. Bussi tuli ka teisi inimesi. Õues oli pime ja Karina ei näinud kus ta maha peab minema ja läks küsis bussijuhi käest kas on juba Viilupi peatus, bussijuht ütles, et sellist peatus ei olegi, Karina otsustas aga ikka kohe maha minna ja ka Pärt järgnes talle. Karina pistis oma suure musta kotiga kohe jooksu. Lõpuks aga kukkus ta kuskile kraavi ja hakkas Pärti appi kutsuma. Pärt aitas Karina kraavist välja ja nad läksid lähimasse tallu ning uinusid kohe. Hommikul avastas Karina, et ta kott on jäänud sinna kraavi ja käskis Pärdil seda otsima minna. Enne kui Pärt ära läks kuulsid nad lapse nuttu, nutt tuli majast ning Pärt lõi akna katki ja nad ronisid sisse. Hällis oli tilluke poiss nimega Aap. Poisil oli tõusnud kõrge palavik. Pärt leidis maja kõrvalt suure rohu seest mehe laiba. Karina käskis nüüd Pärdil minna nii koti kui ka abi järele. Pärt läks.
Tagasi koju jõudes ei tahtnud veel magama minna. Võttis kuuri alt Lui ratta ja sõitis palvemaja poole. Seisis uksepeal ja silmas ka Toonit, kuid taandus varju, kui viimane laulmiseks üles tõusis, sest ta ei tahtnud, et Tooni teda näeks. Siis sõitis ta tagasi ja peatus Veere värava najal, kus süütas paberossi. Mõtles Hilde akna alla minna, kuid läks ikkagi koju. Tooni polnud veel tagasi tulnud. Varsti saabus temagi, rääkisid natuke Kustasega ja siis uinusid mõlemad. Hommikul ärkas Kustas Kalamaja Priidu jutu peale. Priidu kutsus Kustast oma pilliga õhtuks Teederistide kiige juurde peole. Õhtul sõitiski Kustas rattaga sinna. Silmas Hildet, koos veedeti aega metsatiheduses, kuid hoolimata Hilde erilisest hellusest sellel õhtul, tundis Kustas ennast siiski tühjalt ja rahutult. Läks koju ja uinus. Hommikul läksid Kaarliga randa, kus kohtusid Võrke Peetriga.
lehma Argose juurde. Argose oli sada silma, seega ei lasknud ta Iot kordagi silmist. Zeus käskis Hermesel mõelda, kuidas Argost tappa. Hermes muutis end karjapoisiks ja mängis vilepilli. Argos kutsus ta enda juurde ja palus lugusid jutustada. Hermes rääkiski lugusid nii uniselt ja igavalt kui suutis. Osad silmad jäid magama, aga mitte kõik. Siiski, lõpuks kandis üks lugu nümfist nimega Syrinxist ja Paanist vilja ja Argose kõik silmad uinusid. Hermes tappis Argose, kuid Hera võttis silmad ja asetas paabulinnu sabale. Tundus, et Io on vaba, kuid Hera saatis parmu teda piinama. Prometheus püüdis Iot lohutada, aga sai rääkida vaid kaugest tulevikust. Vahepeal pidi Io rändama kaugetel kallastel. Mereosa, mille kaldal ta kiini jooksis sai nimeks Joonia meri ning väin, kust ta üle läks, kannab nime Bosboruse väin, mis tähendab lehmade läbimineku koht. Piinad lõppesid alles Niiluse kaldal, kus Zeus ta tagasi inimeseks muudab
Ainuke mõjuv kasvatusvahend on vabadus, hästi korraldatud vabadus.Vabadust ei korraldata aga mitte loengute ega karistusega, vaid kogemustega. Laske tal kogeda põhjuse ja tagajärje seadust. Kolmas aste Me peame kasvandikku õpetama inimtegevust õigesti hindama, ilma eelarvamusteta. Émile peab oma sõltumatuse alal hoidma niipalju, kuipalju see üldse on ühiskonnas võimalik. Neljas aste ilmuvad tugevad ja õilsad jõud, mis seni uinusid. Need on: suguline tung ja tundmusilm. III. Seksuaalpedagoogika Rosseau oli ka sel alal teerajaja. Juhuse hooleks ei tohi seesugust asja jätta; tärkavate kirgede elus peab looma korda ja selgust. Esimene imperatiiv: mitte rutata. Lubamatu oleks aga uudishimulike küsimuste tagasitõrjumine. Teil olgu lugupidamist tõe vastu, näidake seda lihtsas kõnes, mis midagi ei varja. Selline meelsus lubab laste pärimustele leida ka õigeid vastuseid. IV. Tundekasvatus
keeraks kogu asja muidu nurja. Zeus andis lehmakese Herale. Hera andis Io Argose (tal oli 100 silma) hoole alla. Io pidi nüüd kodutuna hulkuma, kuid zeus ei söandanud talle appi minna. Viimaks läks Zeus Hermese juurde, et mõelda välja plaan, kuidas Argos surmata. Hermes laskus maale pillimehena. Tema mäng meeldis Argosele ja ta kutsus Hermese lähemale. Hermes jutustas talle nii uniselt, et mõned Argose silmad uinusid ja mõned jäid avatuks. Viimaks rääkis Hermes loo, mille peale Argos täielikult uinus. Hermes tappis Argose, kuid Hera võttis Argose silmad ja asetas need oma lemmiklinnu vau sabale. Ent Io polnud vaba. Hera läks kohe tema juurde, saatis parmu Iot piinama, nii et Io hakkas kiini jooksma (mööda mereranda jooksma). Prometheus proovis Iot lohutada. Io järgi sai nime Joonia meri. Io järeltulija Herakles. HOMEROSE ,,ILIAS" ,,Iliase" eellugu. Zeusi tütar Thetis
nähtus ei olnud ju muud kui eelnenud unenäo järg ja Agnes arvas end ikka veel und nägevat. «Agnes!» kogeles Gabriel värisedes. «Anna andeks, ma olen eksinud.» Nüüd alles ärkas Agnes tõeliselt. Ühe krapsuga kargas ta asemelt üles. Gabriel jäi põlvitama, sasis neiu kätest kinni ja palus: «Anna andeks, anna andeks!» «Mis süüd pean ma andeks andma?» küsis Agnes tumeda häälega. «Ma armastan sind, ma ei suutnud kiusatuse vastu panna, ma suudlesin sind, kui sa uinusid.» 315 Agnese palgeid kattis sügav puna, aga ta silmades säras õnne läige. Ta ei kostnud midagi, vaid pani käed noormehe kaela ümber ja sundis teda üles tõusma. «Mispärast unes?» küsis ta siis pehmest! ja veidi pilklikult. Seekord sulasid nende huuled vastastikuse leppimise tõttu pikas kuumas suuandmises kokku. «Agnes! Agnes!» kordas Gabriel kasvava tuhinaga; peale armsa nime ei olnud tal uimastava õnnetundmuse avaldamiseks esiotsa ühtki sõna käepärast.
Lk. 385 Hekataios (IV s. e. m. a.) -- Aleksander Suure historio-graaf. Olümpos (VII s. e. m. a. [?]) -- muistendlik früiigia laulik ning flöödimängija. Lk. 386 «Biton kandis tervet härga oma õlgadel!» -- Autor (või Gringoire) on segi ajanud kaks kreeka müüti. Biton ja Kleobis rakendusid vankri ette, et viia oma ema preestri-tar Küdippe jumalatar Hera templisse. Kui siis tema jumalatarilt oma poegadele seda palus, mis inimestel* kõige parem oleks, uinusid vennaksed magama ega ärganud enam. Härga kandis õlgadel atleet Milon Krotonist (VI s. e. m. a.), kes tappis selle rusikahoobiga ning sõi ühe päevaga. Lk. 388 Aias -- ahhaia sangar Trooja sõjas. Kord, kui välguheitja Zeus oli troojalaste päästmiseks mässinud mõlemad malevad uttu, palus Aias jumalat hajutada udu: «...las hukkume päikese valgel!» («liias», XVII, 645--647.) Lk. 399 ... oleks võinud seda pidada kas roomlaste kolmnurgaks 512
annaabi.ee 
