Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastaid, mis tõid kaasa nälja. Toidu
Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710.aastat. Konglomeraatriik – riik, mis hõlmab erinevaid regioone, mis on keskvõimuga erinevates suhetes. Üldine võimukorraldus muutus. Vene valitsejad olid isevalitsejad, 1710.a järel Vene monarhid esialgu Balti provintside asjadesse ei sekkunud. Balti erikord, der (baltische) Landesstaat – balti rüütelkondade omavalitsussüsteem. Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid. Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi. Hiilgeaeg 1710-1783, kaptulatsioonide sõlmimisest asehalduskorra kehtestamiseni, katkestus kuni 1796, seejärel Balti erikorra n-ö teine tulemine. Alates 1830-40.a-st keskvõim hakkas end peale suruma ning algas Balti erikorra privileegide kitsendamine, mis kulmineerus venestusreformidega.
Põlispõldude väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. (Võsamaadel tehti alet ja alates 15. sajandist kütist.) Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised(kasvatai vähem) oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. (Naeris asendas keskajal kartulit, mis oli Euroopas veel tundmata. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja lauda- sõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel
talurahva käest, ja siis mõisnikud edastasid need õigesse kotha. Erinevus eestimaa ja liivimaa vahel- liivimaal arvestati riigimakse talurahva koormiste pealt, olid otseses seoses talupoegade koromistega. Eestimaal oli teiisti, riigimakse arvestati täisealiste meeste kauda, polnud koormistega seotud. 8. Talurahva õiguslik olukord. Olukord eramõisates ja kroonumõisates. Roseni deklaratsioon. Sunnismaisuse küsimus. 1765. aasta positiivsed määrused. Pearaharahutused Eesti ajaloolales pole üldiselt seda meelt, et rootsiaegse reduktsiooniga pärisorjus pmst kadus. Riik küll reguleeris seal seda majandust, kuid tuumik jäi muutumata ja asi pöhines siiski teoorjusel. Rootsi aja löpul toimusid siiski olulised edasiminekud keskkvõimu eestvedamisel. Rootsi ajal oli pigem "rootsi koloniaalpoliitikaga" tegu. Põhjasõja lõpuga
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii
ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus HarjuVirus vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus Taani kuningas oli hädas probleemidega omal maal ja plaanitses siinsete alade müüki PõhjaEesti aladest oli endiselt huvitatud ordu, ordumeister oli Burchard von Dreileber põhiallikas Jüriöö ülestõusu kohta on "Liivimaa noorem riimkroonika" Ülestõusu iseloom: seda tuleb vaadelda muistse vabadusvõitluse jätkuna, mitte talurahvasõjana, sest:
Kirikuisal oli kohustus külastada kodusi, haigeid ja kontrollida kas inimesed teavad usust piisavalt ning lisaks kontrollis, et kas talus on võõraid inimesi ehk pagenud talupoegi. Kui talutüdruk tahtis abielluda talumehega teisest mõisast siis mõisahärra pidi andma loa, et talutüdruk läheb teise mõisa töötama, kuid tavaliselt mõisahärrad keeldusid sellest (Seaduse rikkumine). Mõisahärra ei tahtnud, et tööjõud lahkuks. 1765. aasta positiivsed määrused: 1765. aasta positiivsed määrused, mis puudutasid ainult Liivimaad. Kindralkuberner George Browne hakkas Katariina II korraldusel sekkuma Liivimaa talurahva olukorra reguleerimisse. 1765. a algas Liivimaal maapäev, kus Kindralkuberner nõudis talurahva olukorra parandamist: Nõudis, et talupojal peab olema omandiõigus vallasvara üle (Kõik, mis talupoeg on ise endale saanud). Mõisnik ei tohtinud määrata talupojale surmanuhtlust. Kindlat mõisakoormised
(mõningad ka ameerikasse). Kiriku koguduste juhtideks olid eestis talitajad, liivimaal vöörmündrid. 21 Taludes jagunesid inimesed: pererahvas, sulased, teenijad, vabadikud, popsid, saunikud. Taludel olid ka riiklikud kohustused: pearahamaks 1783. aastast alates. nekrutiks andmine 1796. aastast. Nekrutiks ei võetud kooliõpetajaid. sõja ajal majutamis ja küüdiandmise kohustus. MUUDATUSED MAJANDUSES. 1840ndatel hakati kasvatama kartulit ja lina. Talude kruntiajamine - ühele talumajapidamisele kuuluvad põllulappid koondati ümber talumajade. Talude päriseks ostmine sai alguse lõuna-eestist. Esimesed talud osteti 1853 aastal. Taludes hakati kasutama palgatöölisi, masinaid, väetisi ja kasvatama uusi looma tõugusid ja vilja sorte. Talude elu-ole muutus: jalanõudeks viiskude ja pastelde asemel saapad; seoses vabrikukaubaga hakkasid kaduma ka rahvariided. Sangaste krahv Berg - aretas eestile sobiliku rukki sordi.
aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud 350 000-ni. 1708. aastal oli osaline ikaldus, mil teatavates Eesti piirkondades ei jätkunud enam vilja külviks. 1709. on juba üle Eesti saagi poolest väga halb. 1710. aastal jõuab siia katk. Massiline suremine. Katk ise oli 1704. aastal väidetavalt Ungaris alanud, kust levinud 1708. aastal Poola. Sõjaväelased olid peamised katku edasikandjad. 1710. kevadel puhkeb katk Riias (samal ajal piirati Riia linna). Riia langemise põhjuseks saabki suures osas epideemiline haigus. Sealt edasi Pärnu, lõpuks jõuab ka Tallinnasse. 1711
Talupoegade olukord 13.-14. saj keelati väliskaubandus saarlastele suurim löök, Saaremaa oli olnud rikkaim piirkond suure rahvaarvuga, kuid nüüd rahvaarv väheneb ja hakatakse rääkima Saaremaast kui vaeseimast piirkonnast. Naturaalandam osa viljasaagist + Kümnis kindel protsent saagist, algselt 10%, hiljem peaagu 50%-ni + Hinnus kindla suurusega osa, nt 10 kotti kartulit sellelt talust Teotöö mõisa põllul töötamine, hiljem on see kui teoorjus Kirikukümnis kirikuõpetajat tuleb ülal pidada ehitustöödel osalemine talupojad ehitasid ehitisi sõjateenistus Maarahvas 14. 16. sajandil Rahvaarvu kasv Sisserändajad + sakslased + rootslased algas XIII sajandi teisel poolel, soodustasid maahärrad, müües neile maa vabasse
sellega ka kariloomade arvu. Kui keskaja lõpul tarbiti ühe elaniku kohta keskmiselt 100 kg liha aastas, siis varauusaja lõpuks vähenes liha tarbimine ligi seitse korda, kahanedes keskmiselt 15 kilogrammini ühe elaniku kohta aastas. Vaesema rahva toidulauale sattus liha haruharva. Isegi ülemkihi toidulauale ei toodud küpsetatud looma enam tervikuna, vaid juba tükeldatud kujul. Samas suurenes varauusajal kala tarbimine. Uue põhitoidusena hakati 18. saj. kasvatama kartulit. Suhtumine sellesse Uuest Maailmast Euroopasse toodud juurvilja oli pikka aega kõhklev. Prantsusmaal kasvatati kartulit ilutaimena. Kartulile pandi süüks pidalitõve ja malaaria põhjustamist, samas leidis see kasutamist kui potentsiravim. Enne inimese toidulauale jõudmist kasvatati kartulit loomatoiduks. Lisaks teraviljaga võrreldes suuremale ilmastikukindlusele oli kartulit võimalik kasvatada ka väiksematel maalappidel ning vähema tööjõukuluga.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
õnnele. Samal ajal levis Euroopas filosoofia, mille põhjal taotleti rahva kõlbluse parandamist õpetamise ja harimise kaudu. 1751 a haigestus Wilde aga väga raskesti rõugetesse ja jäi hädavaevalt ellu. See andis tõuke otsusele õppida arstiteadust. Tee viis tagasi Königsbergi ülikooli arstiteaduskonda. Wilde töötas tosin aastat noormehi õpetades ja arstipraktikat pidades, enne kui doktoriau vastu võttis. 1765 a kaitses ta doktoriväitekirja Greifswaldis. Samal aastal tuli Riiga, kus hakkas välja andma arstiteaduslikku ajakirja Der Landarzt (1765-1766). Riiast läks Põltsamaa lossiomaniku Lauw kutsel Põltsamaale. Siin saab teoks eestikeelse arstiteadusliku ajakirja (Lühhike öpetus) väljaandmine ning hiljem kahe saksakeelse ajakirja Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft (arstiteaduslik, 1766) ja Lief- und Curländische
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
