Ühiskonna kihistus Inimesed jagunevad kihtidesse: · Majandusliku jõukuse järgi(rikkad, vaesed) · Elustiil, väärtushinnangute või päritolu järgi(eliit,mass) · Hariduse · Vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamise järgi(nahavärv,rahvus,sugu) Sotsiaalne mobiilsus on inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise( lihttöölisest spetsialistiks,ajalehepoisist miljonäriks). Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass. Mis on teie arvates Eesti ühiskonnas olulisemad väärtused? Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( ...
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest...
1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel vee...
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...