Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskond, riik ja valimised kordamisküsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigivõim, föderatsioon, reform, liitriik, parempoolsus, vasakpoolsus, hale, revolutsioon, referendum, unitaarriik, konföderatsioon, erasektor, mittetulundussektor, heategevus, seletage, teokraatlik, marksistlik, presidentaalne, sotsiaaldemokraadid, esindusdemokraatia, anarhiaSOTSIAALNE LIIKUVUS Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne erinevus- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel 1.3 ühiskonnamudel Agraarne ühiskonnakord- põllumajanduslik ühiskond Postindustriaalne- tööstusühiskond 1.4 riik ja riigivõim Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga Õigusriik- seaduste ülemlikkusel põhinevat võimukorraldust, ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigi valitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes Sotsiaalne õigusriik- riik peab tagama selle et sotsiaalsed ülesanded oleks täidetud Vabsid- vabadussõdalased
Ettevõtlust paigutatakse seetõttu eelkõige neisse maadesse, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonisõimalused, odav energia ning odav oskustööjõud. 1.4 1. Mis on riik? Selle tunnused (selgitustega)? - Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Tunnused: *territoorium (maismaa, territoriaalvesi, õhuruum, maapõu) *rahvas (kodanikud ja mittekodanikud) *täiesti iseseisev e suveräänne riigivõim. 2. Mõiste: rahvaste enesemääramise õigus. - Põhimõte, mis lähtub rahvaste suveräänsusest ja võrdõiguslikkusest. 3. Milline riigi tekke teooria tundub teile tõenäolisem? Põhjenda. - Lepinguteooria, kuna selle kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Eesmärk on leida ühiseluvorm, millega on esikohal kodanik. 4. Riigivalitsemise vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus.
Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele. Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel Pilet 3 1. Riik ja riigivõim. Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa- alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid – teiste riikide territooriumi vahel asuvad alad; ning saared) ja suveräänsus(iseseisvus). Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik
Traditsioonide austamine Inimesed ei pea olema võrdsed, vaid ühiskonnas peab olema kindel hierarhia Võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse Uuskonservatism: Majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine Majanduses vähene sekkumine, vabaturumajandus Riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Riigi kritiseerimine rumal ja mõtlematu tegevus Rohelised suhe laiemasse keskkonda Põhiseisukohad: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast Skeptilisus progressi suhtes Edasikestmine
parlament. aruandekohustuslik. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Tai Nt Katar, Saudi Mongoolia, Eesti Ühendriigid, Indoneesia Araabia, Vatikan RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Födreatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt võimu keskus. Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse- ja ka ühtse riigi koosseisus tunnused, st suur majanduspoliitiliste eesmärkide esineda eristaatuse ja sisemise otsustamisõigus. Liitriigi realiseerimiseks. Liikmesriigid
Demokraatia tingimuseks peeti majandusarengut ulatuslik majandusabi andmine arengumaadele. 1980-1990ndatel loobuti lääne ühiskonna matkimisest. Keskenduti reformidele, is arvestasid kohalikke olusid. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Demokratiseerumise lained 1. Tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon 2. Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas. 3. Algas diktatuuri langemisega Portugalis ning selle alla kuulub ka NSV Liidu lagunemine ja Ida-Kesk-Euroopa riikide iseseisvumine. Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas.
Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem
ARISTOTELESEL (üldhuvid) (võimu huvid) Üks valitseb Monarhia Türannia Mitu valitsevad Aristokraatia Oligarhia Paljud valitsevad Politie Demokraatia (demokraatia) (moblokraatia) 62. Missugused on autoritaarse reziimi tunnused? Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia Juhi peamine motivatsioon on püsida võimul. Proovib olla nii palju elanikkonna meele järgi, et mässu ei tuleks. Diktaatoril on oma maailmavaade., kuid ta on nii üpaindlik, et võib seda ümber kujunada vastavalt, kuidas parem olukord tuleb
elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt.
turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Riigi mõiste. Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. 1. Maa-ala Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla. 2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See
Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
Monarhia Absoluutne monarhia Dualistlik monarhia Parlamentaarne monarhia Vabariik Presidentaalne vabariik Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika presidentaalne mudel Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon 1 Valimised ja referendum Valimiste mõiste ja liigid Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem
konstitutsiooniline kaebus); · välismaiseks munitsipaalõiguseks (välisriigi munitsipaalõigus) · siseriiklikuks munitsipaalõiguseks; · EL munitsipaalõiguseks; · rahvusvaheliseks munitsipaalõiguseks 1 KOV süsteemina võib käsitleda KOV korraldust. Eesti on unitaarriik ja siin kehtib ühtne KOV korraldus. Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. KOV esinduskogu, täitevorgani juhi ja täitevorgani vahelisi võimuvolitusi eristamise aluseks võttes jaotus monistlikuks süsteemiks, kus esinduskogule kuuluvad kõik võimuvolitused; dualistlikuks
kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA I. Riik. Riigi tekkimine ja olemus. 1. Kuidas määratlete riigi olemust? Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Tänapäevane riik kujutab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne riigivõim. Riigi tunnused on Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C
annaabi.ee 
