aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=46270&paperid=2ED3CE39-F474-40E1-9197- DD110217E6D0 ,,Suur maailma atlas" Tallinn 6 Tabel 4. Eesti sügavamad (25 m ja sügavamad) järved Järve nimi Järve suurim sügavus (m) Märkused 1. Rõuge Suurjärv 38,0 13,5 ha 2. Palkna 31,9 4,5 ha 3. Udsu 30,2 6,2 ha 4. Tsolgo Mustjärv 29,7 6,0 ha 5. Uhtjärv 27,6 43,5 ha 6. Keema Suurjärv 27,5 3,9 ha 7. Koorküla Valgjärv 26,8 44,1 ha 8. Pindi Kärnjärv 26,0 8,3 ha 9. Jõksi 25,4 64,9 ha 10. Piigandi 25,3 43,4 ha 11
Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad). Lõunaosas keskmise viljakusega kahkjad mullad (leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate
Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv)
Veestiku moodustavad peale eelkirjeldatud orustikus voolavate jõgede ja ojadele Sakalale iseloomulikud orujärved. Peale eelmärgitud järvede (Õisu, Veisjärv, Viljandi, Karula jt) äratab omapäraga tähelepanu järvekobar Koorküla ümbruses Tõrvast lõuna pool. Seal on umbes 50km2-l ligi kakskümmend väikejärve, mis tõenäoliselt asuvad mattunud oru kohal. Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221 Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate Moreenitasandike maastikulise struktuuri muudab keerukaks kahest erinevast lähtematerjalist kujunenud muldkate. See nähtub kõige selgemalt muldkattekaardilt, kus liivsavisel karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmuldade, s.o leetja mulla (KI), vähem ka leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud
Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38. Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi,
Ökosüsteemi seisund Järve ökosüsteemi hindamisel on oluline ka selle gaasi-, eriti hapnikureziim. Ideaalsel juhul on aastaringselt küllastumusele lähedane hapnikusisaldus terves veesambas. Paraku sellist olukorda Eesti järvedes ei esine. Suhteliselt hea hapnikureziim on Nohipalu Valgjärves, kus hapnikuvaesed on vaid põhjalähedased veekihid ja hapniku üleküllastus ülemistes kihtides on minimaalne. Hea gaasireziimiga on veel Piigandi, Uiakatsi, Koorküla Valgejärv, Udsu jt toitesoolade vaesed järved, kus hapnik puudub vaid süvikute piirkonna põhjalähedastes veekihtides. Enamikus Eesti sügavamates kihistunud veega väikejärvedes on hapnikku suvel rohkesti hüppekihist üleval pool, sellest allpool hapnik puudub. Bakterite üldarv vees peegeldab küllaltki adekvaatselt järvede troofsustaset. Kõige kõrgem on bakterplanktoni arvukus kihistunud hüpereutroofsetes järvedes. Neis järvedes on talvisel ja suvisel
veehulga sesoonne muutumine. Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38. Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved - mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Udsu). Poolhuumustoitelised - mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega (Kurgjärv). Huumustoitelised järved - väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised - toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga) (Verevi).
veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 39. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited). Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga).
Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3), Ülemiste 9,6 km2 = 960 ha, Saadjärv 7,1 km2, 25 m sügav, Vagula 5,2 km2,Veisjärv 4,9 km2,Ermistu 4,8 km2,Paunküla veehoidla 4,5,Tõhela 4,1, Kuremaa 3,97, Kahala 3,5, Karujärv 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel kihistunud*Dimiktsed järved segunemine toimub 2 korda aastas Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on ca 4°C. *Meromiktsed järved ei segune täielikult kunagi. Põhjalähedase kihi vesi ei tõuse hüppekihist kõrgemale. Need on väikese pindalaga ja sügavad.
suurt järve: Võrtsjärv, Peipsi järv ja Narva veehoidla. Peipsi järv koos Pihkva järvega on Euroopas oma 3555 ruutkilomeetriga suuruselt neljas. Eesti järvede sügavus on vähem kui 15 m, erandid on ainult 46 järve. Iseloomult orujärved või moreenmaastiku glatsiokarstilised järved on Eesti sügavamad järved. Need asuvad enamasti Kõrg-Eesti aladel. Eestis sügavaim järv on Rõuge Suurjärv, mille sügavus on 38 m, sellele järgneb sügavusega 31,9 m Väike-Palkna ja 30,2 m Udsu järv. Looduslikke järvi on Eestis umbes tuhande ringis. Kaardil paiknevad nad ebaühtlaselt (joonis 2). Keskmiselt on Eestis iga 100 km² kohta 3 järve. Kõige tihedamalt on järvi Lõuna-Eestis, seal asuval Haanja kõrgustikul on rohkem kui 30 järve 100 ruutkilomeetri kohta. 25-30 järve 100 ruutkilomeetri kohta on Otepää ja Karula kõrgustikel. Saaremaa ja Lääne-Eesti ranniku aladel on arvukalt madalaid järvekesi. Põhja- Eestis Kurtnas on väikesel maaalal 41 järve 30 km²-l
paksuses pinnakihis. Veekogu põhja katab sapropeel, põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku. Jääkatte all kaob hapnik täielikult, selle asemele ilmub H2S. Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus. Jämedates joontes võib Eestis eristada kolme tüüpi järvi: · Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene) · Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad. · Düstroofsed järved on huumustoitelised. (huumusainerikas) 32. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik
toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid leidub: Mullutu ja Oesaare laht iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel osatähtsus: 1,4% Eesti järved. Suuremad järved: Peipsi – Euroopas suuruselt 4.järv Narva veehoidla Võrtsjärv Sügavaimad järved: Rõuge suurjärv 38m Palkna järv 32m Udsu järv 30m Järvede liigitus tekke järgi: voortevahelised järved pikad ja kitsad paljud on soostunud kallastega kinni kasvamas (nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15m) tundumad järved Saadjärv ja Pikkjärv. moreenküngaste vahelistes lohkudes ja nõgudes paiknevad järved enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad tuntumad: käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv. Pühajärv
·Niassa 706 m Eestis: Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: Rõuge Suurjärv 38 m Väike-Palkna 32 m Tsolgo Mustjärv 30 m Udsu 30 m 12.Soode teke ja areng, levik maailmas. Ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Iseloomulik pidev või kauakestev, seisev või aeglaselt voolav rohke pinnavesi. Tekkeks kõige olulisem, et sademete kogus ületaks aurumise. Soode kogupindalaks maailmas hinnatakse ca 3,4 milj. km² ehk ca 2% maismaast. Märgalade pindala ulatub 6,5 milj. km²-ni. Sood sisaldavad ligikaudu 90 % ulatuses vett.
·Ülemjärv 11 600 km³ ·Njassa 7725 km³ Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 1 000 m ·O´Higgins San-Martin (Tsiili-Argentina piiril) 836 m Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: ·Rõuge Suurjärv 38 m ·Väike- Palkna 32 m ·Tsolgo Mustjärv 30 m ·Udsu 30 m 11. Soode teke ja areng, levik maailmas. on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 12. Põhjavesi, selle teke ja liigid
Sügavamad järved on enamasti järskude kallastega, neil on väike valgla ja piiratud läbivool. Seetõttu on neis veevahetus aeglane ja paljude järvede põhi on kaetud paksu mudakihiga, näiteks Karujärv Saaremaal (7-8 m) ja Ülemiste järv Tallinna külje all (4-8 m), mõnes järves võib see ulatuda isegi kuni 15 meetrini. Eesti sügavamad järved Järv Sügavus (m) Pindala (km2) Rõuge Suurjärv 38,0 0,13 Väike-Palkna järv 31,9 0,04 Udsu järv 30,2 0,06 Tsolgo Mustjärv 29,7 0,06 Uhtjärv 27,6 0,43 Keema Suurjärv 27,5 0,04 Koorküla Valgjärv 26,8 0,44 Pindi Kärnjärv 20,6 0,08 ((Joonis: Läbilõige Karujärvest Saaremaal.)) --- 84 ((Foto: Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Pindala 270,7 km§, suurim sügavus 6 meetrit.))
Eesti suuremad järved: Eesti hiigeljärv Peipsi -Saadjärv -S=3560km2 -Vagula järv -Euroopas suuruselt 4. järv Eesti sügavaimad järved: Teisel kohal on Eestis oma pindalalt Võrtsjärv -Rõuge suurjärv (sügavus 38m) (270) -Palkna järv (32) Kolmandal kohal Narva veehoidla (190) -Udsu järv (30) Veel suuremaid järvi: -Tsolgo Mustjärv (30) -Mullutu suurlaht (14) -Uhtjärv (28) -Ülemiste järv (10) Eesti järvede kogupindala on 2070 km2 (umbes 4,6% kogu Eesti pindalast). Järved paiknevad Eestis ebaühtlaselt: -Tihedalt on järvi künklikus maastikus, nt. Kirde-Eestis Kurtna ümbruses (nn. 40 järve maa), Lõuna-Eestis Haanja ja Otepää kõrgustikul ning Karula kandis.
St. ka maht pole teada. Nööri otsas oleva pommiga on mõõdetud. Arvatakse, et keskel on kõige sügavam, aga tegelikult see ei ole nii. Saab ka digitaalselt. Arvutatakse ka järvenõo abil, kvaternaari setete kaudu. · Kõige sügavamad järved paiknevad künkliku pinnamoega Kõrg-Eesti alal, eriti sügavad on orujärved ja moreenmaastiku glatsiokarstilised järved · Rõuge Suurjärv 38 m · Väike Palkna 33 m · Udsu 30 m · Tsolgo Mustjärv 30 m · Suur Keema järv 27,5 m · Koorküla Valgjärv 27 m · Võru Kärnjärv 26 m · Jõksi järv 25,4 m · Piigandi järv 25,3 m Järvede läbipaistvus · Eesti rekord on 10 m, aga määratlemine on keeruline · Secchi kettaga mõõdetaksejärvede läbipaistvust Eesti järvetüübid · Alkalitroofne e allikatoiteline e lubjatoitelised (2,6%) Pandivere kõrgustikul · Äntujärved
(Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jmt). Karsti on kõige rohkem intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ning Harju lavamaal klindi ja mattunud orgude lähedal. Suurimad on Kostivere (umbes 159 ha), Tuhala,Uhaku, Kata ja Kuimetsa karstiväli. Krüogeensetest pinnavormidest on tuntuimad kohati enam kui 15 m sügavused glatsiokarstilised sulglohud ehk söllid, mida Vooremaal nimetatakse oitudeks. Glatsiokarstiliselt on tekkinud ilmselt ka Väiku-Palkna, Udsu jmt sügav järvenõgu. Gravitatsioonilised pinnavormid on kujunenud peamiselt raskusjõu toimel ja paiknevad rusukaldena (eriti rohkesti Põhja-Eesti paekalda jalamil). Kohati tekib ka maalihkeid. Elutekkelised pinnavormid jaotuvad fütogeenseteks ehk taimetekkelisteks (näiteks madal- ja siirdesoo ning rabatasandikud ning sealsed väikevormid – älved,laukad, märed, sambla- ja rohumättad, peenrad jms), zoogeenseteks ehk loomatekkelisteks
annaabi.ee 
