või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel
Keskkonnasõbraliku fotoelementide eelised energiaallikana seisnevad liikuvate osade puudumises, hooldamise lihtsuses ja kõrges töökindluses. Puuduseks on suur erimaksumus ja väike kasutegur. Türistor Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks. tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks. Türistore saab sisse lülitada kas kindla polaarsuse ja väärtusega anoodpinge või
omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14...17%. 39) Türistorid - Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: a) mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks. b) tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks.
15.väljatransistori elektrood, mille kaudu laengukandjad sisenevad on-Läte 16.Isoleeritud paisuga väljatransistori eripäraks on-Paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht 17. väljatransistori põhiline erinevus bipolaarsest transistorist on-see et see on pingega tüüritav element 18.Türistoride tööreziimiks on-sulg-ja küllastusreziim. 19.Mis on türistor-neljakihiline diood 20. Mis on DIAC-sümmeetriline dioodtüristor 21. Türistore ei kasutata-Kasutatakse lülititena (reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid) 22. Võimendi on seade ,mis on mõeldud-signaali amplituudi suurendamiseks,väikeste signaalikuju moonutustega 23. Helivõimendi sageduspiirkond on-20Hz-20KHz 24. Ribavõimendi on võimendi ,mis võimendab signaali-mingit kindlat sagedust 25. Võimendi põhiparameetrid on-võimendustegur,võimendatav sagedusriba,Pväljund,nominaalne sisendsignaal,võimendi väljundtakistus 26
alaldatud pinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop. pulsatsiooniteguri määramine. Skeem Teooria Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulsseerivaks alalispingeks. Alaldid jagunevad tüüritavateks ja mittetüüritavateks. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav aga türistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, mis sisaldavad nii dioode kui türistore. Tüüritavate- ja osaliselt tüüritavate alaldite väljundpinget saab reguleerida türistoride sisselülitamishetke (tüürnurga) muutmisega alates türistoridel päripinge tekkimise hetkest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget saab muuta vaid vahelduvpinge muutmisega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avanemisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest siis tagastub koormusesse salvestunud energia vahelduvvooluvõrku. Seda
madalamadki nimiväärtusest. Dioodide pingeklass on umbes 200 V. • Türistor - ränistruktuuriga nelja- või enamakihiline pooljuhtseadis. Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud ehk juhtivasse olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. • Dinistor - pooljuhtseadis, mis juhib voolu kahes suunas ainult siis, kui pinge ulatub tema avanemiseks vajaliku väärtuseni. Kui pinge ületab sisselülitamispinge, siis dinistori takistus väheneb ja ta hakkab mõlemas suunas voolu juhtima. Elektriahelates kasutatakse dinistorit lülitina.
komplementaarpaaridel. 44. Mida nimetatakse väljatransistori sulgepingeks? Paisu sulgepinge on paisu ja lätte vaheline pinge, mil transistor sulgub. 45. Mis on türistor? Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. 46. Millised on türistori põhiliigid? Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks. tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks. 47. Dioodtüristor e. dinistor. Türistori eriliigiks on dioodtüristor ehk dinistor
Arvuti 21. Kes lahendas türistori konstruktsiooni probleemi? MOLL 22. Millisest tuleneb sõna "türistor"? Uks 23. Kus ehitati esimene türistor? GE 24. Millal ilmusid türistorid? 1956 25. Mitu välisjuhet on türistoril? 3 26. Nimetage türistori töötamise peamised põhimõtted. Umber lülitus 27. Kas türistor muutub juhtivaks, kui ületatakse läbilöögi päripinge? Jah 28. Millist laadi juhtivus on türistoril? Kahesuunaline 29. Millistes protsessides võib türistore kasutada? Lülitus 30. Kuidas nimetatakse minimaalset sisendvoolu, mis võib türistori sisse lülitada? on-state pinge 31. Kuidas nimetatakse seda minimaalset sisendvoolu, mis võib türistori välja lülitada? Off-state 32. Millist nähtust võib põhjustada türistori päripinge tõus? Seade väljalülitamine 33. Kuidas saab peatada juhtivat türistori? Vastupingega 34. Millest koosneb diiak? 2 st dioodist 35. Mida eeldab triiaki tööpõhimõte? kahesuunalise 36
sõltuvalt on taolist pinget ikkagi vaja siluda, siis kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks, kuna pulsatsiooni sagedus on suur. Reguleeritavad alaldid: Kui alaldis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi, mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamishetke muutmisega. Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevate alalduslülituste
Ankru suntimisel kiirus väheneb ja Ergutusmähise suntimisel kiirus suureneb. Jadaergutusmootori ankrupinget võib muuta individuaalse toiteallikaga või mootorite jadamisi ja rööbiti lülitamisega. Pooljuhtventiil-alalisvooluajamid Alalisvoolumootori suure reguleerimispiirkonna annab pooljuhtmuunduritega muudetav alalispinge. Pooljuhtajami toitealaldina kasutatakse mitut tüüpi tüüritavaid ventiile. Enamasti kasutatakse tavalisi ja suletavaid türistore või võimsustransistore. Alalisvoolumootori ankrupinge muutmiseks sobivad türistormuundurid. Elektromotoorjõud on pulseeriv, seega tekib ka pulseeriv ankruvool. Selle tulemusena halveneb kommutaatori töö ja suurenevad kaod ankrus. ASÜNKROONMOOTORITE KIIRUSE REGULEERIMINE Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos autonoomse sagedusmuunduriga. Muundurite aluseks on kiired türistorid ja dioodid, võimsustransistorid ja suletavad türistorid.
Otsesidelülitus sobib väikeste sageduste saamiseks. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast antud võimsuse sõltuvusena ajast. Ekvivalentse võimsuse all mõistetkase püsivõimsust, mille tõttu mootor alaldist ja vaheldist. Aladi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal soojeneb samavõrd kui tegeliku koormuse tõttu. Reaalse kõvera võib esitada astmelise või murdjoonelise pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolu lüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles kui ka graafikuna. Käivitusel ja pidurdusel ei ole ekvivalentse võimsuse meetod rakendatav, kuna võimsus võllil alla poole. Voolu kommuteerimise järgi võivad vaheldid olla võrgu poolt juhitavad või autonoomsed. muutub sel juhul kiiruse muutumise arvel. Võimsuse graafik ei peegelda sel juhul tegelike kadusid. Selles Autonoomsed on omakorda vooli- või pingeinverterid
5. Transistor multivibraatorite tööpõhimõte 6. Multivibraator loogikaelementides 7. Ootemultivibraatorite üldine tööpõhimõte ja kasutusvaldkond 8. Ootevibraatorite transistoridel ja loogikaelementidel 9. Liini mõiste ja lainetakistus 10. Liini erinevad tööreziimid JÕUELEKTROONIKA Jõuelektroonika on elektroonika valdkond kus kasutatakse elektroonika elemente see on dioode, transistore ja türistore, pingete muundamiseks ja regureelimiseks. Kolmefaasilised alaldid Kui on võimalik kasutada kolmefaasilist toidet siis on sageli otstarbekas kasutada ühefaasilise alalidi asemel kolmefaasilist. Kolmefaasilistel alalditel on kaks olulist eelist: 1. Koormus jaguneb ühtlaselt faaside vahel ja ei teki ebasümeetrilist koormust mis on energia süsteemi seisukohalt mitte soovitav. 2. Kolmefaasilise väljundpinge alaldi pulsatsioon on väiksem ja suurema sagedusega,
hajuvõimsusega, ning paigutada nad radiaatorile. Lülitavakes elemendiks võib olla sümistor, türistor, türistori sild või alalisvoolu luülitamisel suurevõimsuseline transistor. Türistoride kasutamisel kas on lülil kaks vastulülitatud türistori (vt jon4.2), või on türistorsild (vt jon4.3). Türistore kasutatakse reeglina suurtemate voolude korral, sest sümistori ei valmistata üle 20A. Peale eelnimetatud eeliste on kontaktivabade lülituste eeliseks akustilise müra puudumine, keskkonna kindlus, ning ka mehaaniline tugevus, suurem lülitamiskiirus. Peale hajuvõimsust tuleb kontatkivabade lülitite korral arvestada sellega, et ohutustehniliselt nad ei ole võrdväärsed elektromehaaniliste lülititega. Elektromehaanilised lülitused on välja lülitatud olukorras objekt pingevaba
Loogikalülituste koostamise lihtsustamiseks on trigeril 2 väljundit: otsene RS-triger, ja PS triger 52. Türistorid. Tüüritavad aladid Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht- lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Üheoperatsioonilise türistori sulgumine ehk üleminek juhtivast olekust suletud olekusse
6.1. Üldist neljakihiliste seadiste kohta Türistorideks ehk neljakihilisteks dioodideks nimetatakse gruppi pooljuhtseadiseid, milledel on vähemalt kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid. Kui transistoril on kolm võimalikku reziimi: sulge-, küllastus- ja aktiivreziim, siis türistor-elementidel on ainult kaks võimalikku reziimi: sulge- ja küllastusreziim. Millised vastavad lüliti analoogile avatud ja suletud lüliti olukorrad. 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor
6.1. Üldist neljakihiliste seadiste kohta Türistorideks ehk neljakihilisteks dioodideks nimetatakse gruppi pooljuhtseadiseid, milledel on vähemalt kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid. Kui transistoril on kolm võimalikku reziimi: sulge-, küllastus- ja aktiivreziim, siis türistor- elementidel on ainult kaks võimalikku reziimi: sulge- ja küllastusreziim. Millised vastavad lüliti analoogile avatud ja suletud lüliti olukorrad. 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor
3.8.3. Türistor Türistor (thyristor) on juhitav pooljuhtlüliti, mis juhib voolu, kui tema Gate klemmile (G) rakendatakse elektriline impulss. Nagu transistori puhulgi, peab türistori avanemiseks olema anoodile rakendatud pinge kõrgem kui katoodile. Türistor erineb transistorist selle poolest, et türistor ei sulge, kui juhtsignaal ära kaob. Türistor sulgeb alles siis, kui elektriline pinge katoodil on kõrgem kui anoodil. Mõningaid türistore on võimalik välja lülitada ka negatiivse elektrilise impulssiga. Türistore kasutatakse eelkõige vahelduvvooluahelates pinge reguleerimiseks. 23 A G C Joonis 3.13. Türistori tähistus skeemil ja tema tunnusjoon [8] 24 4. ELEKTRIMOOTORID 4.1. Elektrimootorite ehitus
Jääb vaid oodata, et eelmainitud alaldid, mida praegu kasutatakse suhteliselt harva, omandavad lähitulevikus piisava tähtsuse nii tööstuses kui muudes valdkondades. 1.2. Alalis/vahelduvvoolumuundurid vaheldid Vaheldamine. Alalis/vahelduvvoolumuundureid ehk vaheldid on mõeldud alalis- toitepinge muundamiseks ettenähtud suuruse ja sagedusega vahelduvpingeks. Vaheldites kasutatakse juhitavaid pooljuhtseadiseid nt lihttüristore, GTO-türistore ja transistore. Alalis- sisendpingeks võib olla näiteks alaldatud võrgupinge. Samuti võib alalispinget anda sõltumatu pingeallikas nagu kütuseelement või galvaanielement. Antud süsteemis toidetakse vaheldit vahetult võrgupingega Ud. Tüüpilised võrgupinged elektriveokites on 12, 24, 48, või 80 V, mis võimaldavad vaheldites lülititena eelistatult kasutada MOSFET-ja IGBT-transistore. Alalispinge
Dioodide Andmed: Sildlülituses 3 faasilise alaldi väljundpinge on väikese pulsatsiooniga ja suure sagedusega. Paljudel juhtudel ei olegi vaja 6% pulsatsiooni siluda näiteks relee skeemide toiteks ja ka alalisvoolu mootorite toiteks. Ja kui tarbijast sõltuvalt on taolist pignet vaja siluda siis kui kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks kuna pulsatsiooni sagedus on suur. 5.3 Reguleeritavad alaldid Kui aladis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamis hetke muutmisega. Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevat alaldus lülituste alusel. Joonis 5.3.1 Kui avada türistor aladatava pinge positiivse poolperioodi algul nagu see on joonisel näidatud esimesel poolperioodil siis kulgeb vool läbi tarbija peaaegu kogu poolperioodi vältel ning tarbijal on maksimaalsel väärtusel pinge. Kui aga nihutada
8.1. Üldist Türistorideks ehk neljakihilisteks dioodideks (Thuristors, Four-Layer Devices) nimetatakse üsna suurt gruppi pooljuhtseadiseid, milledel on vähemalt kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka mõnikord lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, stabilisaatorid ja invertorid. 8.2. Dioodtüristor ehk dinistor Dioodtüristor koosneb neljakihilisest ränikristallist, millel on kaks elektroodi joonisel 8.1 toodud struktuuri kohaselt. Äärmise p-osaga ühendatud elektroodi nimetatakse anoodiks ja äärmise n-osaga ühendatud elektroodi katoodiks. Sellise
Kolmefaasiline 0,427 0,817 1,05 1,05 0,33 sildalaldi B6 128 4.5. Vahelduvpingeregulaatoriga ajam Vahelduvpingeregulaator muundab pooljuhtlüliti abil võrgupinge efektiivväärtust. Selleks, et juhtida vahelduvvoolu, kasutatakse vahelduvpinge regulaatoris kahesuunalisi (nt. sümistore) või vastuparalleelselt ühendatud pooljuhtventiile (tavaliselt türistore). Ühefaasilisi vahelduvpingeregulaatoreid kasutatakse laialdaselt kodumasinate ja tööriistade, nt. elektritrellide, pesumasinate, tolmuimejate jms. universaalmootoritega ajamite kiiruse reguleerimiseks. Samuti kasutatakse vahelduvpingeregulaatoreid valgustuse reguleerimiseks. Vahelduvpingeregulaatorite peamiseks rakenduseks võimsates ajamites on sujuvkäivitid. Ühefaasiline vahelduvpingeregulaator (joonis 4.27, a) koosneb kahest vastuparalleelselt ühendatud türistorist
Mootori ja seega ka generaatori kiiruse muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Sünkroongeneraatoris indutseeritud emj. on võrdeline nurkkiirusega. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolulüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles- kui ka allapoole. 31. Elektriajami dünaamika põhivõrrandid. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand. Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast .
Suletav ehk kaheoperatsiooniline GTO-türistor (Gate Turn Off) lülitub sisse täpselt samuti nagu üheoperatsiooniline türistor, s. t. tüürelektroodile antakse lühike katoodi suhtes positiivse pingega tüürvoolu impulss. Suletava türistori sulgemiseks antakse tüürlülitusse katoodi suhtes negatiivse pingega võimas tüürvoolu impulss. Suletavate türistoride pooljuhtstruktuur on keerukam kui üheoperatsioonilisel türistoril. Kaasaegsetes vaheldites kasutatakse suletavaid türistore üha rohkem (näiteks elektriajamite toiteks). GTO-türistorid on tunduvalt kiiremad üheoperatsioonilistest türistoridest ja neid kasutatakse sagedusteni kuni 500 Hz. 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Toodetakse mitut liiki üheoperatsioonilisi jõutüristore, mis on mõeldud kasutamiseks erinevates muundurites. Alaldustüristorid on mõeldud kasutamiseks tööstussagedusel (50 Hz) võrguga sünkroniseeritud loomuliku kommutatsiooniga muundurites. Põhinõudeks
ümber- ja lõpplülitid, mitmesugused andurid). PLC väljundsignaalid juhivad täitur- elemente kontaktoreid, elektromagneteid, kontaktivabasid käiviteid. PLC kontrollib järjekorras sisendite ja väljundite seisundeid. Sõltuvalt sisendite seisundite vastavusest programmiga fikseeritud tingimustele toimub täiturmehhanismide töösse- lülitamine. 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates. Türistore kasutatakse elektriajamite jõuahelates mitmesugustel eesmärkidel. Nad on mitmesuguste jõumuundurite (tüüritavad alaldid, sagedusmuundurid, pinge- regulaatorid) põhielementideks, aga neid kasutatakse ka jõuahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Edaspidi vaatleme türistoride kasutamist nimelt ahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks.
staatilirie pidurdusvõimsus P pid, kuld oļemasolu koiral väheneb ajami nidurdusvõimsus P M ,tau' 88 KOKKUVOTE 1990. aastate teisel poolel on jätkunud jõupooljuhtmuundurite väga kiire arerrg. Esiteks, täiustatakse ja luuakse uusi pooĮūtlüliteid (transistore ja türistore) ning neist moodustatud jõupooĻuhtrnooduleid. Viimaseid on integreeritud juhtinris- ja kaitseahelate tõttu hakatud nimetama ka intelligentseteks pooĮuhtmooduliteks. Niisuguste rnooduļite väljaarendarrine on oluļiselt Įihtsustanud muundurite jõuosa projek1eerimist' Teiseks, pidevalt täiustatakse siņiaalitöötluses ja juhtseadmetes kasutatavaid mikropt'otsessoreid ning neil põhinevaid eriotstarbelisi kontrollereid, mida saab kasutada ka sagedusmuundurites. Tänu sellele muutub
annaabi.ee 
