Mis teeb elu elamisväärseks? Elu väärtuste otsing on nagu rännak läbi kõrbe tormide, kus meile vahelduvad üha säravamad miraazid, mis vahest tunduvad toredad, kuid lõppuks viivad meid hukatusse. Peaaegu kõigil inimolenditel on eesmärk leida oma rännakutel tõelised väärtused ja leida oma elu eesmärk, et siis lahkuda igavese õnne radadele. Eelkõige on elu elamisväärne siis kui meil on omad eesmärgid ja meil on suur toetajaskond. Eesmärkide saavutamiseks tuleb meil vaeva näha, allaanda ei tohi mitte mingil juhul. Kui meil viltu läheb siis tuleb uuesti üritada. Mul on ka vahel selline tunne olnud, et kõik jookseb kokku, mitte miski ei lähe hästi. Olen mõelnud, et elu pole midagi väärt. Kuid iga kord kui mõtlen oma perele ja sõpradele siis tean, et nemad on seda väärt kui mina elan. Kui meil on midagi mille nimel elada ja võidelda siis on elu elamisväärne. Elada tuleb oma vanemate nimel, eelkõige ...
"Peresaade" Kokkuvõte Vaatasin saadet "Peresaade" kus rääkis peretraditsioonidest, nende muutumisest ajaga koos, kuidas suhtuti vanasti peretraditsioonidesse ja kuidas suhtutakse tänapäeval. Sain teada et tänapäeval vajuvad peretraditsioonid üha rohkem ära st. et ei peeta neid enam nii olulisteks kui vanasti. Keskmiselt oskas inimene nimetada vaid 3 traditsiooni mida nende peres peetakse ja nendekski olid enamasti jõulud, jaanipäev, uusaasta. Mõni üksik mainis lihavõtteid ja emade,- isadepäeva, kuigi vanasti oli neid hulganisti rohkem, igasugused laulmised, ühised söömised ja muud sellised väikesed asjad mida peeti väga tähtsaks ja mis hoidsid pere paremini koos. Tänapäeval ei huvitagi nagu kedagi enam see ja igaüks ajab oma asja omaette. Saade rääkis ka sellest et peretraditsioonid on tähtsamad peredes kus on lapsed, enamjaolt mida rohkem lapsi seda tähtsamad traditsioonid olid. Peredes kus lapsi pole peretra...
KREEKA peatükid 29-31 Kreeka valitsemine. Sparta riik. Võitlus pärslastega. 1. Kus asub Sparta? V: Sparta asub Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. 2. Kuidas valitseti demokraatlikku linnriiki? V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? V: riigi eesotsas oli 2 kuningat, kelle käitumist kontrollis 30-liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid ka kuningad. Tähtsamad riigiasjad otsustati kuningate, igal aastal valitavate riigiametnike ja nõukogu poolt. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartaadid, oli tavaliselt selleks, et nõokogu otsused...
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
KUNSTIAJALUGU 1. Mis tähendab mõiste ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Ar...
Mida olen õppinud septembris ? Krista Tuuling 10A Mida olen mina septembris õppinud ? Esimese asjana meenuvad muidugi uued teadmised keemiast, matemaatikast, eesti keelest jne. Aga hoolega järele mõeldes meenuvad üha uuemad ning isegi tähtsamad asjad ja tegevused. Sellel aastal oli minu elus suur samm kodust väljakolimine ning ühiselamusse elama minek. See toob kaasa palju muudatusi, mõned on positiivsed ning samas leidub ka negatiivseid muudatusi. Hommikuti äratas mind alati ema, kes tegi kõik endast oleneva, et jõuaksin kooli õigeks ajaks. Nüüd pean ise iga hommik ülestõusma. Septembri alguses oli see väga raske ja vaevaline, aga kuu lõpuks olen sellega üsnagi ära harjunud. Vähemalt siia-maani ma ei ole esimesse tundi hilinenud. Ning arvan, et paari kuu pärast tõusen juba enne kellahelinat. Kõik on vaid harjuta...
Kas igaüks on oma õnne sepp? KAVA I Mis on õnn. (arutelu) 1) Mõiste ,,õnn" erinevate inimeste jaoks 2) Mõiste ,,õnn" minu jaoks II Millest sõltub õnn. 1) inimene ja tema olemus, vaated ja seisukohad. 2) Juhused ja kokkusattumused (näited) III Kuidas olla ise oma õnne sepp. I 1) Nii palju, kui on maailmas erinevaid inimesi, on ka arvamusi. Kõik elavad isemoodi ja korraldavad oma elusid vastavalt oma eesmärkidele. Mõned peavad oluliliseks raha, mõned armastust, teised aga hoopiski midagi muud. Just need kõige tähtsamad elemendid ja nende olemasolu teevad inimesi õnnelikeks: kes rahuldub suurte summade, varade ja luksuskaupadega, kes tunneb rõõmu oma lähedastest ja kallimast. Sõnal ,,õnn" on iga inimese puhul erinev tähendus, vastavalt sellele, kuidas ta üles on kasvanud ning milliseid elutarkusi temale õpetatud on. 2) Ka väikeseid asju tuleb osata hinnata. Ma naeratan, kui keegi kingib mulle väikese põllulillek...
Arvutimängude mõju lastele Richard-Sven Rivik 21. sajand on kahtlemata meedia- ja elektroonikaajastu. Kõik info ja teadmised on olemas internetis. Uudiseid loetakse arvutist või telekast, küsimuste korral otsitakse vastuseid internetist. Aga arvutimängud? Enamik lapsi mängivad arvutimänge, kes rohkem, kes vähem. Kuidas mõjuvad arvutimängud lastele? Arvutimängudest võib sõltuvusse sattuda ja siis hakkab see mõjutama igapäevast elu. Ma ise mängin ka arvutimänge, aga ennem ma alati õpin ära ja teen tähtsamad asjad ära, ehk siis mängin arvutis vabal ajal. Inimene, kes on sattunud sõltuvusse arvutimängudest, ei suuda lõpetada, ta tahab koguaeg arvutis mängida ja ta heidab kõrvale kooliasjad ning sotsiaalse elu. Arvutimängud võivad olla ka vägivaldsed, mis omakorda mõjutavad vaimset tervist, arusaamist reaalsest maailmast ning elust. Kui arvutimängus on vägivald, tulistamine, tapmi...
Keskaeg Ajalugu 7 klass Lyvian Albu Keskajast üldiselt Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5.sajandist kuni 15.sajandini. Keskaeg jagatakse kolmeks: Varakeskaeg (5.11. sajand), Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) ja Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) Keskaegne linn Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Linna süda Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks ol...
Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks. Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks absolutistlikum riik oli Prantsusmaa ja absolutismi kõrgaeg oli Louis XIV ajal. Absolutism hakkas kujunema, sest inimestel tekkis vajadus tugevama võimuga valitseja järele. See oli umbes 17.sajandil ususõdade järel. Valitsemises kehtis üks ...
Kuidas mina õpin? Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin tihtipeale igasuguseid seoseid ja tähendusi, et asjad paremini selgeks saada. Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu kui teistele, sest pea ei ole prügikast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine mingile objektile. Õppimises on tähtis tähelepanu koondamine, seetähendab, et kogu tähelepanu suunatakse ühele kindlale tegevusele. Tähelepanu liig...
Keskaegne linn kui riik riigis Õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid Keskaegsed linnad rajati feodaalide maa peale. Alates 11 sajandist algas linnade kiire arenemine, millega kaasnes ka kiire kultuuri ning majanduse areng. Peamine asi, mis eristas linnasid maa asulatest, oli linna õiguslikuks aluseks olev linnaõigus. Linna kogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes linnas püsivalt elas ning kodanikumaksu maksis. Linnad olid enamasti ümbritsetud müüri või valliga. Linnadesse pääses hästi valvatud väravate kaudu. Rikkamaid linnu piiras kivist müür, vaesemaid aga muldvall ja puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeld...
Kuidas mina õpin ? Minul on õppimisel tähtsaim aisting nägemine. Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht aina, iga lõhnake köögist suunab mõtted toidu peale. Erinevalt aistingutest pegeldab taju ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvat...
Essee Külastuskäik Okupatsioonimuuseumis Külastasin 5. novembril okupatsioonimuuseumi. Seal olevad asjad olid aastatest 1940-1991 ehk siis aeg kui Eestis oli veneaeg. Väljapanekute vahel ringi käies saime tutvuda erinevate sõjaaegsete relvade, autode ja mundritega. Sinna kogutakse ja näidatakse erinevaid sõjaaegseid asju. Seal oli auto nimega GAZ 3012 "Volga" aastast 1982. Volga oli NSV Liidus jõukuse ja prestiizi sümbol. Auto mida oli väga raske hankid, sest Volga soetamiseks ei piisanud ainult raha olemasolust. enne pidi riik eraldama ostuloa, kuid neid jaotati range limiidi alusel ja Volgasid jätkus vähestele väljavalitutele. Peamiselt sõitsidki nendega tähtsamad ametnikud ja muud ühiskonnas paremat positsiooni omavad inimesed. Näha oli ka erinevaid mundreid nii sakslaste kui ka venelaste omi. Sakslastel olid vormid hallikamates toonides ja relvaks oli automaatrelv. ...
Kui seda graffitit nägin teadsin kohe, et sellest tahaksin ma teha oma kunsti retsensiooni. Loomulikult esimese asjana haarab silma stiil, täpsemalt kuidas on teos valminud. Sellise kunstiteose puhul kasutati zablooni ja spreivärve. Pärast viimistlusena tehti valge sprei ja papi tüki abil joonistustele peale ka valged kõverad jooned, et teos paistaks pragunenud. Koloriit loob pigem efekti ja teos tundub lihtne, kuid see eest vägagi valmis ja sügavamõtteline. Arvan, et teoses pole pandud rõhku värvidele vaid just kujunditele ja selle pildi mõtte rõhutamisele See pilt on tehtud hoone seinale ja seda avalikku kohta. Ma arvan, et kunstnik valis koha selleks, et teost näeksid kõik ning ka teose eesmärk saaks täidetud, ehk siis panna inimesed selle asja üle mõtlema. Kuna see on tehtud välja maja seinale, usun, et see sobib väga hästi kokku ümbritsevaga kui on sügis ja lehed on hunnikus maas, inimesed käivad paksult riides, üleni sisse paki...
Aubrey Beardsley (1872-1898) Aubrey Beardsley oli Inglise graafik , raamatuillustraator ja kirjanik. Ta sündis alamklassi peres Brightonis. Nii tema kui ta õde olid väga hea kunsti andega. Juba 9-aastaselt algas võitlus tuberkoloosiga, mis kestis elu lõpuni. Nooruspõlves ilmusid tema tööd koolilehes ja kooli raamatutes, selles ajal tegeles Aubrey üsna vähe kunstiga, rohkem pühendus kooliametniku tööle, aga asjad muutusid kui tema ja ta õde läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot. Tänu oma õe silmapaistvatele punastele juustele oli kunstnik nõus Aubrey töödele silma peale viskma ja hiljem soovitma teda Westminsteri kunstikooli. Peale kooli lõpetamist alustas ta tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikega nagu Edgar Allan Poe, Malory ja Oscar Wilde. Just nüüd sai Aubrey Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraator...
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
KATASTROOFI PLANEERIMINE *Katastroofid süsteemihalduses. -sündmus,mis peatab või takistab oluliselt süsteemi tööd *riistvaratõrked *tarkvaratõrked *inimeste eksimused *muud tegurid,õnnetused RIISTVARATÕRKED *selgitamine tihti raskem kui parandamine *enamasti parandamine=detaili vahetamine -vajalikud oskused kergesti omandatavad *varuriistvara *hoolduslepingud *garantii VARURIISTVARA *mida varuda? -kui kaua tohib süsteem seista -kas on oskused vastavate parandustöödeks -kui palju on varuseadmete jaoks raha -kui palju ruumi varutud asjad võtavad -kas samu varukomponente saab ka mujal kasutada *kui palju varundada? -millisel hulgal vastavaid komponente süsteemides kasutatakse -kui kaua tohib süsteem seista -kui palju varuseadmete jaoks vabaraha -kui sageli k...
Kuidas hoida armastust elus? Armuda kellegisse on väga kerge, kuid armastust elus hoida on jällegi raske ja see on tihtipeale, peale veidi aega koos elamist, kerge kaduma. Selleks, et üritada seda elus hoida tuleks leida uusi ühiseid tegevusi ja alati üksteisega armastust jagada. Armastuse elus püsimiseks oleks vaja, et leitakse erinevaid ühiseid tegevusi, mis oleks elamuste rohked ning jääks alatiseks meelde. Alati ei piisa ainult paarist tegevusest ning pigem võiks olla neid palju, sest pidevalt samu asju tehes muutuvad need rutiinnseks ja igavaks, mis samamoodi ka kooselu tujutuks muudab. Erinevad ühised tegevused aga teevad kooselamise lõbusamaks, liidavad üksteist ning see toob endaga kaasa palju uusi häid mälestusi, mida on tulevikus tore meenutada. Kuna Maailm on suur ja lai siis ei tohiks ühiste tegevuste leidmine raske olla ja kui juba üksteist armastakse peaks ühiseid huvisid ka palju olema. Lisaks ühistele tege...
Jänki kuningas Arthur õukonnas Mark Twain Mark Twain ● Kodanikunimega Samuel Langhorne Clemens. Pärit Floridast, Missouri osariigist. ● Kirjaniku nimi tähendab kahe sülla sügavuse märki. ● Ta sündis 30. novembril 1835 ja suri 1910. ● Teda peetakse oma aja parimaks humoristiks. ● Kuulsaimad teosed. ◦ Tom Sawyer seiklused. ◦ Huckleberry Finni seiklused. Hank Morgan Hank Morgan on raamatu peategelane. Ta on 19. sajandi kodanik, kuid pärast kaklust ärkab ta üles 529. aastal. Tal on iseneeri haridus. Keskajas kutsutakse teda Bossiks. Ta usub, et asjad võivad muutuda ja areneda. Ta on heasüdamlik ja innovatiivne inimene. Tegelased ● Clarence ● Merlin ● Lancelot ● Sandy ● Hallo-Keskjaam ● Sir Sagramor ● Guenevere ● Morgan le Fay ● Sir Kay Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimus 6. sajandi esimesel poolel Inglismaal, kui maad valitses kuningas Arthur. Kõige tähtsamad sündmused ● Päikesevarjutus. ● Peam...
Arutlus Geograafia tunnis vaadatud filmi “Asjade lugu” mõte oli väga tõsine ja päevakohane, kuigi film ise oli üles ehitatud pigem lõbusalt. Filmi põhiideeks oli minu arvates inimesi mõtlema panna asjade üle, millega igapäevaselt kokku puutume. Näiteks selle üle, et kust tulevad asjad, mida me ostame ning miks me ostame ja kuhu nad peale meie kasutamist lähevad, kui me oleme need ära visanud. See räägib, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kuidas me kasutame oma maavarasid ning milliseid mürkkaineid tekitab see tohutu tootmine millega tänapäeval tegeletakse. Filmist tuleb hästi välja ka seos nende asjade üle. Kõik meie ümber toimuv on tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel. Mis on meie jaoks valitsuse ülesanded ja kuidas saaksime me ise valitsuse käitumist ja otsuseid mõjutada? Ma arvan, et valitsus põhiülesandeks on oma rahva e...
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama. Kiviajal oli raske, sest nälga pidi palju tundma ja haiguseid oli palj...
Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu Igal inimesel on omad unistused. Sama moodi on igal inimesel erinevad väärtushinnangud. Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Mina väärtustan vabadust ja olla iseseisev tugev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita e...
Õnn on tunne, mis muudab elu ilusaks. See on osa maailmast ning osa meist endist. Inimene on õnnelik, kui ta on saavutanud oma eesmärgid. Õnnelik inimene on hea inimene. Mina olen väga õnnelik, sest mul on olemas kõik, mis peaks tegelikult igal inimesel olema. Mul on kodu, toit laual, armastav perekond, enda tuba ja lemmikloomad. Mul on tore perekond, kellele saab rääkida nii oma rõõmudest kui ka muredest. Vanemad kuulavad mind alati, kui mul on probleeme. Minu arvates inimene lihtsalt peab olema õnnelik. Eluks on vaja armastust, soojust ja usaldust, loomulikult ka materjaalseid väärtusi, kuid need ei ole kõige tähtsamad. Paljud inimesed räägivad, et ainult raha võib neid õnnelikuks teha, kuid rahaga kaasnev õnn ka kaob koos rahaga. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest rahaga saab osta vaid asju, kuid tõelisi sõpru ja perekonda selle eest ei saa ning elu ilma lähedasteta on kõike muud kui õnnelik. Selleks, et õnnelik olla, peab olema ise...
Vana-Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll Praeguse aja Euroopa ja ühtlasi ka terve maailma kultuur on paljuski pärit vanast Kreekast. Kreeka kultuuri ainulaadsus ja vastuvõetavus maailmale avaldus esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust Herodotosest j...
Lugemine 1.Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Pealkiri oli: "Kui palju õnne saab raha eest osta?" kuigi tekstist esialgu pikemal vaatlusel selle vastust ei leidnudki. Pigem oli selline jutt, et kuidas inimesed reageerivad mingile juhtunule, olgu see positiivne või negatiivne. Alles lõpu poole sai pealkirjale sobiva vastuse leitud. 2.Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks? Inimesed teevad nii, et hindavad asju keskendudes praegusele olukorrale, näiteks kui külmkapp on süüa täis, siis hetkel see roog, mis nad söövad, ei tundugi olevat nii hea ja isuäratav, aga kui külmkapp oleks tühi ja toitu ei saaks nii lihtsalt kätte, hindaks nad seda rooga palju rohkem. On ka nii, et inimesed mõtlevad olukordasid just hullemaks ning kui mingi halb asi ju...
Kahe naabrimehe tõde ja õigus Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus.Eespere Andres püüab leida tõde,rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt,kuid sealjuures tajudes,et hoolimata pingutusest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees.Andrese talu asub soode lähedal ning tema maad on soised ja liigniiskned.Selleks ,et oma valdusi viljkamaks muuta,otsutas kraavi kaevata . Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks...
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ...
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte...
Noorte keskond on nagu teine maailm täiskasvanute inimeste jaoks, noortel on enda kinnine elu. Praegu täiskasvanud, haritud ja targad inimesed räägivad, et noored on hukkaläinud ja rikutud aga ise ei püüa midagi teha või aidata, ja ainult räägivad laste kasvatamisest. Aga kuidas saab noori aidata või vähemalt püüda neid aidata ? Noorte peamisteks probleemideks on narkomaania, alkoholismi, kuritegevus, klubid, koolivägivald ja kodused probleemid ja pole kuskilt abi oodata. Tihti kõik see lõppeb enesetappmisega. Näiteks alkohol ja kaklused on lahtumatud asjad, mis tihti lõppevad traagiliselt. Alkohol meeldib noortele, sest ta teeb neid julgemaks ja rõõmsamaks. Aga kui mõni täiskasvanu küsib: «Kas teil pole midagi muud teha?», siis noored vastavad: «Kas te saate midagi muud pakkuda?». Aga mida nemad tõesti saavad pakkuda? Noored ise arvavad, et neil on äärmiselt palju probleeme ja muresid ning, et keegi ei kuula neid ega aita. Enamasti noo...
Sass Henno ,,Elu algab siin" Lugesin Sass Henno teost ,,Elu algab siin", mis räägib ühest noormehest, kellel on kõik olemas. Noormehel on hea töökoht kilemüügimehena. Peategelane armastab seda töökohta, kuna ta teeb seda kõige paremini. Samuti ka armastav naine, kelle nimi on Elina. Ühel hetkel sattus peategelane baari, kuna Elina oli talle rääkinud, et tal oli afäär teise mehega. Sellest hetkest hakkab peategelase elu allamäge minema. Esiteks sattub ta hotelli ruumi soomlastega, kus teda röövitakse ja pekstakse. Sealt päästetakse ta ära ja sealt edasi ta tutvub Heleniga, kes on Elina on õde aga ka Andresega, kes muutub peategelase jaoks kui iidoliks. Nende seltskonnas olles tutvub ta ka Merikesega, kes on Andrese naine. Samuti jõuab peategelane kolida kokku Elinaga ja nende elu on vägagi rutiine. Järgmisena tabab peategelast aga mitu suurt hoopi. Esiteks kukub ta koolist välja, kuna pole sellega tegele...
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööli...
Keskaeg oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. Keskpaigani kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi. Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne- Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõ...
Dekoratiivviimistlus Sisukord Pintslid ja tööriistad................................................................................................ 3 Perspektiiv.............................................................................................................. 4 Marmortehnika....................................................................................................... 4 Sabloontehnika....................................................................................................... 6 Pintslid ja tööriistad Dekoratiivviimistluses ning muus viimistluses kasutatakse pintsleid ja maalri tööriistu, töövahendeid on palju ning erinevaid näiteks: käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid mis on põhitöövahendid, tapeedi- ja värvirullid, teip jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ja materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid,rullmaterjalid jne). Põhitöövahendeid pintsleid o...
Mida väärtustan? Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Väärtustan vabadust ja olla iseseisev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Nendest kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita ei saa. Vanemad on need, kes rajavad elus vundamendi, nemad juhatavad õigele teele...
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul Hellenismiajastu kestis 4-1 saj eKr. See periood algas Kreekas Aleksander Suure vallutusretkedega 330 aastal eKr. Sellel ajal toimusid suured vallutused. Kreeka kultuur levis laialdaselt mujale linnadesse. Aleksander Suure sõjaretke ajal vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi. Ning ka maad Egiptusest, Iraani ja Kesk-Aasiani. Pärast Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega ümberasutati kreeklased ja makedoonlased massiliselt Euroopast Lähis- Ida maadesse. Algul küll palgasõduritena, kuid hiljem ka muu ametite esindajatena. Nõnda täitusid Vahemere idarannikud linnad peagi Kreeka sisserändajatest. Kõnelema hakati rohkem kreeka keelt ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalike traditsioone kõrvale tõrjuma. Põhilised tekkinud kreekapärased linnad olid Mesopotaamias, Iraanis, Kesk- Aasias kui ka In...
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parem...
Motivatsioon Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Motivatsioon · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab · Nende asjaolude sekka võib samaaegselt kuuluda mitmeid motiive (üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb) Kõiki enda või teiste motiive ei suuda kindlaks teha · Levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused (keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk) Vajadused · Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused Söögivajaduse, joogivajadus, seksuaalvajadus jne Tavaliselt kiiresti rahuldatavad Kultuur kirjutab ette, mil viisil me vajadusi rahuldada võime (nt sealiha söömine; noa ja kahvliga söömine) · Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Riided, TV, auto, ümbermaailmareis, kõrgharidus jne Tekivad ainult siis kui vastavad asjad, oskus...
Noored kui meie tulevik mida meil oodata on? Meie ümber väga palju arukaid, ettevõtlikke, äärmiselt huvitavate hobidega noori inimesi. Tihtipeale me lihtsalt ei märka neid. Mingil imelikul põhjusel. Ehk on see meie jaoks iseenesest mõistetav, et noor inimene peab ju millegagi tegelema. Peale selle, et ta koolis käib. Otse loomulikult hästi või vähemalt rahuldavalt õpib. Koduseid toimetusi teeb. Perekonnaga aega veedab. Lemmiklooma kasib. Üksjagu ports eeldusi, kuid mida on meil neilt oodata tulevikus? Üheks suureks negatiivseks pooleks on aktiivne noorte väljaränne suurlinnadesse või halvimal juhul isegi välismaale, jättes tühjaks meie väiksemad asulad. Välismaale elama suundunud noorte arv aina kasvab. Loomulikult pole reisimine, maailma- ja enese avastamine halvad asjad, kuid need noored, kes lahkuvad, võiksid ka tagasi tulla. Välismaale suundunud noored eelistavad sagedasti sinn...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuhu ma kuulun? Iga inimene on isiksus ning kuulub kusagile ühiskonda. Kõigil meil on olemas oma sünniriik, kus oleme sündinud ja heal võimalusel ka ülesse kasvanud. Olen õnnelik, et olen sündinud Eestis. Mul on olemas kodu ja perekond, kes mind armastavad. Kui alguses mõtlema hakkasin, kes ma olen ja kuhu kuulun, leidsin, et sellele on raske vastata. Tegelikult kõige tähtsam ja kuhu ma kindlasti kuulun ongi perekond. Siia kuuluvad minu ema, isa ja õed, vennad. Tänu neile ma tunnen ennast alati turvaliselt. Minu perekond ulatab mulle alati abistava käe, kui ma seda vajan. Ilma nendeta ma ei oleks mina ise. Minu perekond kuulub minule ja mina neile. Järgmine oluline sektor kellega seotud olen on minu sõbrad. Sõpradena me oleme kõik võrdsed ja ma ei tunne ennast kunangi ebamugavalt. Meil on palju ühiseid huvisid, pidevalt me saame naerda ja meil on alati koos lõbus. Kahjuks on nii, et elu muutuste pärast v...
Praktika aruanne Juhendaja: ****** Sinu nimi Grupi nimi DD/MM/YYYY Sissejuhatus Valisin Werneri kuna mulle soovitati sinna minna, sest seal oh sõbralik kollektiiv ja hea töötada. Enne praktikale minekut läksin kohapeale uurima, et kas sinna saab ja siis nad olid nõus mind sinna praktikale lubama. Eelnevalt oli kursusejuhataja sinna ka ette helistanud. Werner teeb nii pagari tooteid kui ka kondiitritooteid. osa tooteid müüakse sealses kohvikus kuid saadetakse ka mujale ( Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Tasku jne). Praktika toimus Werneris, Ülikooli 11, Tartu. Seal tegeleti pagar-kondiitri toodete valmistamise, pakkimise ja edasi müümisega. Praktika korraldus Kui läksin praktikale siis alguses näidati ruume ja näidati kus tähtsamad asjad asuvad. Õpetati alguses ka kauba saatmist kohvikus...
UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab se...
Juugend 1. Kust sai alguse Juugend? Suurbritanniast 19. saj keskel (esimene teos 1883) 2. Rühmitus, kes üritas tahvelmaali arendada monomentaal dekoratiivse maaliga? "Prerafaeliidid" 3. Juugend, kuidas on saksa, prantsuse ja inglise keeles? Saksa - Jugendstil, Prantsus - art noveau, Inglise - Modern Style 4. Iseloomusta arhitektuuri, kujutavat kunsti ja tähtsamad kunstnikud? Arhitektuur -uute tööstuslike materjalide kasutam. -raudbetoon ja klaas võimaldasid uusi ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillutamist -huvi ornamentika vastu kadus -ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjalide omadustest Kujutav kunst -looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele -pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega ega tohtinud olla ruumilised -figuurid muutusid siluettideks -ebatavalised värvid 5. Milline oli looming sisult, milline vormilt? Sisult kaasaeg, mitte sümbolistlik Süntetism - puhaste värvidega kohad ...
Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. (J.W. Goethe) ,,Elu on meile vaid laenuks antud" (Karl Ristikivi) Me kõik oleme erinevad ja keegi meist ei saa näha maailma samasugusena. Meil on kogemused, mis võivad olla nii head kui ka halvemad, aga need õpetavad meid ja neid on vaja. Samuti vajame ka ilusat lapsepõlve, mälestusi, vanemaid, kodu ja sõpru. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Mõned teevad selleks rohkem, mõned vähem. Oma peaaegu kahekümne nelja eluaasta kogemustest olen nii mõndagi õppinud ning tean, et üksnes eluraskused õpetavad meid elu hüvesid hindama. Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi sööma...
Õnnelik lapsepõlv Igal lapsel peaks olema õnnelik lapsepõlv - aeg, mida hiljem mäletada kui mängulist ja lõbusat. Oma pojale või tütrele õnneliku lapsepõlve tagamine on suuresti vanemate teha, kuna seda mõjutavad asjad nagu keskkond, kus laps üles kasvab, inimesed, kelle ta endale sõbraks saab ning muidugi ka lapse enda huvid. Kuid kuidas lapsevanemana teada, kas sinu laps on väiksena õnnelik või mitte? Selleks, et laps oleks õnnelik, tuleb lasta kõigepealt lapsel end avastada. Laps peab teada saama, mis talle tõeliselt teha meeldib. See eeldab muidugi seda, et vanemad lasevad lapsel tegeleda paljude erinevate tegevustega ning samas ise ka uusi tegevusi lapsele tutvustades. See ei tähenda seda, et vanemad peaksid oma last üle koormama teda liiga paljudesse huviringidesse ja trennidesse paigutades. Lastes oma lapsel end avastada, leiab ta lõpuks oma huvi või asja, mis talle tõel...
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke oskusi tööriistade kasutamises, kuid ka omandasin oskuse välja töötada süsteeme, kuidas kõige ...
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke oskusi tööriistade kasutamises, kuid ka omandasin oskuse välja töötada süsteeme, kuidas kõige ...
Varauusaeg Kertu Puur Kehtna Põhikool 2014 EUROOPA UUSAJA HAKUL Eriti raske oli 17. saj. esimene pool. Vaheldumisi olid sõda, katk ja näljahädad. Kriisi tegi veelgi hullemaks järsk kliima jahenemine. Külm kliima ja niiskus tõid kaasa viljaikaldusi. HAIGUSED Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude inimeste enneaegset surma. Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. ...
Kas ma olen õnnelik? Mida tähendab olla õnnelik? Igaüks saab sellest omamoodi aru. On inimesi, kes on kogu aeg õnnelikud ja ühtegi muret neil pole, kuid on olemas ka selliseid inimesi, kes ainult teesklevad et nad on õnnelikud, aga tegelikult seda pole. Asju, mis õnnelikuks teevad, on mitmeid ja väga erinevaid ning ka minul on need olemas. Perekond on minu jaoks tähtsaim, kuid mitte alati minu jaoks esimesel kohal. Alati on mind keegi koju ootamas, kas siis ema,isa,vennad või minu koer, kellel on alati hea meel, kui keegi omastest toa uksest sisse astub ja see teeb mind õnnelikus. Sõpradega koos olla on väga tore ja ilma nendeta ei saakski, sest heade sõprade peale saab alati loota ja nad ei vea alt. Õnnelikuks teeb mind juba sõprade juuresolek, kuna siis ei pea üksi kuskil olema ega passima, vaid saab sõpradega asjadest rääkida ja niisama toredalt aega veeta erinevaid asju tehes. Oma hobide- jalgpalli mängides...
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Igaühel on mõni lemmikkunstiteos. See võib olla maal koduseinal, näitkes foto mõnes raamatus või skulptuur pargis. Selles teoses lihtsalt on midagi, mis eriliselt köidab ja meelde sööbib. Kunst on visuaalsete piltide loomine värvide abil või kivikamaka kasutamine millegi meeldejääva loomiseks. Aga kunst on midagi enamat kui lihtsalt vaatamiseks ja imetlemiseks mõeldud asjad. Kunst annab edasi kunstniku hoiakuid ning loob suhtluskanali kunstniku ja vaataja vahel. Sajandite jooksul on arusaamad muutunud, peegeldades sel moel inimeste muutunud maailmakäsitlust. Kuid tähtsamad väärtused on siiski läbi aegade säilinud. Üks meenutamist vajav väärtus on vabadus. Tänapäeva noored ei tea, mis tunne on elada võõrvõimu all, kuna me oleme sündinud vabasse Eestisse. Selle meenutamiseks on tehtud mitmeid kunstiteoseid. Näiteks 2002. aasta novembrikuus linastus A. Kivikase romaanil põhinev...
annaabi.ee 
