Erinevad töötoad, sisebassein Vaikne tuba Palju rohelust (aiamaad ja peenrad) Liikluspark Päevakava 7.00-9.00 Saabumine, vaba aeg 9.00-9.30 Söömine 9.30-10.00 Hommikuring 10.00-10.30 Aktiivne tegevus 10.30-12.00 Õue aeg 12.00-12.30 Lõunasöök 13.00-15.00 Lõunauinak 15.30 Õhtuoode 16.00 Vaba aeg ja koju minek Traditsioonid lasteaias Tarkusepäeva tähistamine, vanavanemate päev Aiakoristustalgud Mardipäeva ja kadripäeva tähistamine, isadepäev Advendiküünalde süütamine, jõulud Talvepäevad Sõbrapäeva ja Vabariigi aastapäeva tähistamine Vastlapäev Lihavõtted Kevadpidu, emadepäev, aiakoristustalgud Lastekaitsepäev, lõpupidu AITÄH!
Minu pere traditsioonid Maailmas on väga palju erinevaid traditsioone, tavasid. Traditsioonid on tavad, mis on inimestele harjumuspäraseks saanud ja nad tähistavad neid. Traditsioonid on enamasti välja kujunenud meie vana-vanematelt. Samuti on ka palju erinevaid perekondasid, kes väärtustavad erinevaid asju. Minu perekonnale on traditsiooniliseks saanud jõulud, aastavahetus, 1.septembri tähistamine, munadepühad, kooli lõpetamised, igal suvel suguvõsa kokkutulek, sünnipäevad, nimepäevad. Muidugi saaksin siia veel ühtteist lisada, aga panin kirja kõige tähtsamad, mis meie perekonnas kõigil meeles püsivad. Jõulude ajal külastab meie perekonda jõuluvana, kuna mul on väikevend, siis see on rohkem temajaoks. Loomulikult on hästi palju süüa, käime ka õhtujooksul mõlemal vanaemal külas ja soovime ,,häid jõule!"
Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele
Millise joonega näidatakse lõiketasapinna kulgemist? Kuidas paigutada vaate suunda tähistavad nooled lõiketasapinnal? Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja joonestada lõige koos pealkirjaga. 5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1. Jäme - e. normaalmeeterkeerme, peenmeeterkeerme, trapetskeerme, tollkeerme. silindrilise torukeerme ja koonilise torukeerme tähistamine. Joonestada sise-keere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. Joonestada väliskeere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. 2. Joonestada keermestatud avasse osaliselt sissekeeratud varras (varda otsas faas). 3. Joonestada 1-tollise toru pikilõige, kusjuures toru üks ots on keermestatud 1-tollise torukeermega. Tähistada toru siseläbimõõt ja keere. 4. Skitseerida tikkpoltliite eest- ja pealtvaade. 5. Skitseerida kruvipoltliite kaksvaade. IV METALLKONSTRUKTSIOONID 1
........................................................................................ 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ..................................................................................................................... 7 Lisa 1 .............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 9
........................................................................................ 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ..................................................................................................................... 7 Lisa 1 .............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 9
Vana Rein oli Anna sellepärast koju kutsunud, et ta tahtis talu kogu täiega temale anda. Algul ei tahtnud Anna kohta vastu võtta, kuid lõpuks võttis ikka. Peale seda hakkas Kõrbojal töö kohe kiiremini minema. Annat jätkus igale poole, teda huvitas nüüd milline tema talu on. Jaanilaupäeva saabudes korraldas Anna suure jaanitule. Ta lasi kõik ümbruskaudsed inimesed sinna kokku kutsuda. Tegelikult ei olnud see ainult jaanipäeva tähistamine, see oli veel Anna Kõrboja perenaiseks saamise tähistamine ja tema sünnipäeva tähistamine mida keegi peale Katku Villu ei teadnud. Tegelikult ei tahtnud Villu algul minna aga peale mõnda viinapudelit oli ta küll valmis minema. Tema oli isegi see kellega koos Kõrboja perenaine läks järve peale rakette laskma. Seal rääkisid nad sellest mida Villu Kõrboja peremehena teeks. Peale seda tantsis ta peaaegu terve aeg Annaga. Seda panid ka kõik teised tähele ja kohe
Brilliant suurepärane särav väljapaistev Eccentric-veider Fan lehvik Earnest- tõsine Quick- terane, elav Broken murtut kokkuvarisenud Value väärtus hind Decadence allakäik, moraalne laostumus Novel- romaan Portrait portree Artist kunstnik Youth noorus Enemy- vaenlane Intensely- pingsalt Grow old- vananema Charming- võluv veetlev, sarmikas Mysterious- salapärane Harm kahjustama Go off ära minema Cruel julm Fealise taipama mõistma sõna jõulud on tuletatud sõnadest christs mass tähistamine sündi Jeesus Kristus, kuid kuigi jõulud on kahtlemata kristlik tähistamine on ka tõsi, et see on unusuual kombinatsioon paganliku ja kristliku festives
Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Joonis 9. Nurkliide [2:23] Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Keevisliidete tähistamine joonistel Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta suunatud viitenoolest (1), laudist (2a), identifitseerimisjoonest (2b), õmbluse tähisest (3), sabaosas (4) vajadusel keevitusprotsessi numbertähisest ja kvaliteedinõuetest defektide järgi vastavalt standardile EVS EN ISO 5817:2000. Servade töötlusviisi olemust või nurkõmbluse ristlõiget
kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel. Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab koormata. 4.2 Eriveoki tähistamine külgedelt Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema 0,251,5 m
aastal Ameerika Ühendriikides, praegu on ta 55 aastane. Tuntuim "Näljamängud" raamatu pärast. RAAMATUST Tegemist on raamatusarja teise osaga. Eelmise raamatu nimi oli lihtsalt "Näljamängud". Raamatus on 320 lehekülge. Raamat ilmus 2009. aastal. Raamatust on tehtud ka film. TEGEVUSTIK Tegevustik toimub 12. ringkonnas, metsas, Kapitooliumis, areenil. TEGELASED Katniss Peeta Gale Mängumeistrid Varasemad võitjad Eelmiste mängude tähistamine Ringkondade valmistumine sõjaks Uued mängud Lõksud Langemine Pilapasknäär MINU ARVAMUS Mulle see raamat väga ei meeldinud. Tundus nagu eelmise osa "copy&paste". Lõpp oli küll veidike põnevam, see lõpp alustab järgmist raamatut.
Maht: 4,0 AP 1. Sissejuhatus, eesmärgid, materjalid. Keemia põhimõisted (aine, materjal, valem, reaktsioonivõrrand). Ainete klassifikatsioon, Loengud: 12 loengut (iga nädal A V-103) tähistamine ja iseloomustamine (sertifitseerimine). Materjalide Praktikumid: 6 praktilist tööd (üle nädala) loodusteaduste maja 4. oamdused, klassifikatsioon; metallid, keraamika, polümeerid, korrus; komposiidid, kõrgtehnoloogilised ja nanomaterjalid. Harjutustunnid: 4 (üle 2 nädala). 2. Gaasid
55.a lapsehoidu lapsest, iga lapse sünnipäev vastab just tema ootustele. Olenemata lapsevanema vanusest, vajab ta siiski lapsehoidu, kuna käivad ise samal ajal tööl. Eriti populaarne on sünnipäevade tähistamine, kuna meie poolt on kõik vajalik olemas. Skeemilt on näha, et enamustel peredel on lapsi rohkem kui 2. Keskmiseks vanusepiiriks jääb 3-4. 64,3 % vastajatest oleksid huvitatud lastetubadest ja lastehoidudest. 24,4 % vastajatest oleksid võib-olla huvitatud lastetubadest ja lastehoidudest. 14,3 % vastatatest ei oleks huvitatud lastetubadest ja lastehoidudest. Vanemad ootavad meie poolt kõige enam järgmiseid teenuseid: mängimine, söötmine, lõunauinaku tegemine
Paastumaarjapäeval söögi pannkooke ja joodi punast jooki( punane mahl, vein ja isegi tee). 2. juuli heinamaarjapäev Heinamaarjapäeva tähistatakse 2.juulil, kirikukalendris on see päev Maarja koduotsimisepäev. See püha oli populaarne 17.-18.sajandil. 17.sajandil käidi sel päeval Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Kirikukalendris on see päev,kui Maarja kohtub Eliisabetiga. Selle päeva tähistamine pärineb 1263.aastast. 1568.aastast laienes päeva tähistamine kogu katoliku kirikule. Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld. Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi, näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga. Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket, käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu
ülekandmiseks. Keere tekib kui vastupäeva pöörlevale kehale lõiketeraga lõigata sisse soon, kui tera liigub kulgevalt paremalt vasakule. 2.Millised on keerme tüübid? 1)Sisekeere kui keere on lõigatud sisepinnale 2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid. Keermehari, keerme samm, keerme põhi. 6.Keermete profiilid Seda nimetatakse keerme profiili telglõikes, tegu saab olla kolmnurk-, trapets-,ruut- või ümarlõikega, kõige rohkem kasutatakse kolmnurkkeermeid.(90%) 7.Mis on kruvipaar? Kaks asja nimega polt ja mutter, mis kokku moodustavad kruvipaari, kasutatakse, et sise- ja väliskeere omavahel kokku sobitada.
Juutide jumalat kutsutakse Jahveks. Mooses Oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Ta sõlmis lepingu Jumalaga ning tõi juudirahvale „Kümme Jumala Käsku“. Vana Testament – ristiusu Piibli vanim osa On juutide pühakiri, mis sisaldas Iisreali rahva pärimusi, seadusi ning õpetusi Jahvest. Seda peetakse judaismi aluseks. Kombed Väga tähtis on Sabati e. hingamispäeva tähistamine. Seda tähistatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete reeglite järgi. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut. Sabatilauale peab alati kuuluma kala. Söömine Judaism keelab süüa korraga liha –ja piimatoite. Isegi nende toitude söömise vahe peab olema piisavalt pikk. Ühe ortodoksse juudi kodus on alati kaks komplekti nõusid söögi valmistamiseks, serveerimiseks ning kaks kraanikaussi. Ikka
Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema. Hommikul pidid pärja puu otsa viskama, ja kui saa sinna püsima jäi ning alla ei kukkunud, siis oli kindla, et pulmad tulevad. TÄNAPÄEV Jaanipäeva tähistamine pole tänapäevaks kuhugi kadunud, nagu ei kao pööripäevgi. Läbi aegade on suures osas säilinud ka jaanipäeva kombestik. Ikka tehakse jaaniõhtul tuld ja selle umber pidutsetakse. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse
* Televiisorist Vabariigi presidendi vastuvõttu jälgida. * Kuulata presidendi kõne. * Lauldi hümni Kuidas tähistati vanasti? Vabariigi aastapäeva tähistati oma okupatsiooniaegses lapsepõlvekodus. Paljud väidavad, et jõule ei tohtinud sel ajal pidada, mis on täielik nonsenss. Igaüks võis endale tuppa tuua jõulupuu ja kirikus käia, ehkki see võimudele ei meeldinud. Hoopis teine lugu oli aga vabariigi aastapäevaga, mille tähistamine oli absoluutne tabu. Küpsetati iseseisvuspäevaks torti, lapsed, joonistasid. Värviti endale sinimustvalged lipud. Need olid salajased traditsioonid, millest muidugi kellelegi ei räägitud. 1. http://www.kuidas.ee/600/kuidastahistadaeestivabariigiaastapaeva 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastap%C3%A4ev 3. http://www.eesti.ca/traditsioonidonolulised/article35270
The vastsündinud antakse heebrea nimi palvus, mis on lugeda sünagoogi. Kaheksa päeva pärast sündi ümberlõikamise pärast vastsündinud poiss. Kui noor mees, sest vanust 13 aastat, kui ta usuliste vanus, mida tähistatakse koos tseremoonial nimega baari mitsva. Ta kleidid et esimest korda üle talit on shaali koos fringes kõigis neljas nurkadest mälestust jumaliku käske, mida mehed katta oma pead ajal jumalateenistustel. The tähistamine pidustuste kodu ja sünagoogi on tugev ühtekuuluva sidemel juudid ja väga iseloomulik oma usust. "Kuus päeva peate töö ja võtma kõik oma chores, aga seitsmendal päeval on Issanda, teie Jumala hingamispäeva." 2. Genesis, 20: 9-10 From dusk reedel, et videvik laupäeval tähistati hingamispäeva. See tseremoonia on teile meelde tuletada, et Jumal puhanud kolmandal päeval loomise ja et inimesed jäljendavad teda. Järelikult on juut Käesoleva päeval hoiduvad kõik tööd
Hingedepäev (2. november) Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud oma uskumustele tugineva hingedeaja varju. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine
AEG SÜNDMUS EESMÄRK/SISU 1986/87 Fosforiidikampaania Protestida fosforiidikaevanduste vastu 1987 aug MRP - AEG Avalikustada MRP salaprotokoll 1987 sept IME viia Eesti isemajandamisele 1987 dets EMS Eesti rahva ajaloolise mälu ,,äratamine" 1988 alg ERSP Eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade tähistamine 1988 apr Loominguliste liitude ühispleenum Pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi 1988 apr Eestimaa Rahvarinne toetada perestroikat 1988 apr- Uus ENSV juhtkond. saada eestimeelne juhtkond juuni Karl Vaino -> Vaino Väljas 1988 suvi Laulev Revolutsioon (Eestimaa laul) avaldada survet ENSV juhtidele:seista Moskvas Eesti
Kõigil Peetelis on oma tööülesanne Peetelites tehtava töö peamine eesmärk on teha Piibli tõde kättesaadavaks võimalikult paljudele Uskumused Piiblittõlgendatakse sõnasõnalt – kõrgeim Jumal Jehoova eitavad kolmainsust, põrgutuld ja surematut hinge suitsetamise ja vereülekande vastu kerge alkoholi tarbimine teatud kogustes keelduvad sõjaväeteenistusest ning riigilippudele auandmises AbiellutakseIssandas Tähtpäevade mitte tähistamine – paganlikud kombed Kurat Saatan alistatakse ning Maa peale tuleb paradiis Kasutatud materjal www.jw.org www.wikipedia.org www.google.ee TÄNAME KUULAMAST!
Emadepäev maikuu teine pühapäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapä eval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne Virginias Graftowi kirikus. Esmakordselt... Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üleeestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Lilled, kaardid ja kingitused Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega
· Lõppes karjatamishooaeg ja karjalaste tööleping. · Lõppesid kaubeldud teenijate lepingud. · Lõppes valge ja soe suveaeg. Uskumused · Lõuna-Eesti karjus vedas mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Tavad · Mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. · Visati õlut 19. sajandil ohvrianniks laudaseintele. · Mihklipäeva tavade hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Ohvriloomad · Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud kukk,
Hingedepäev Koostaja: TEP11 Ajalugu Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. Ajalugu 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Kombed Hingedepäeva kombekohaselt süütame küünlad ja meenutame sombusel hilissügise õhtul lähedasi, kes sellest ilmast ära astunud.
meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai
1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad pöörasid suurt tähelepanu eestlaste ajaloomälu taastamisele ja osalesid aktiivselt ka poliitilises tegevuses. Nad organiseerisid esimest korda Nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud üritused: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. Mõlemast kujunes välja massiüritus, mida võimud enam takistada ei suutnud. 1987. aasta septembris hakati välja töötama ka Isemajandava Eesti (IME) programmi. Ettepaneku tegid neli meest: Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Nende kaugeks eesmärgiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem
Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. 1.4 Neljas üldlaulupidu IV üldlaulupidu toimus 15.–17. juunil 1891. aastal Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste Selts eesotsas Johann Köleriga. Liivimaa kubernerile esitatud palvekirjas märgiti peo põhjenduseks Aleksander III kümnenda valitsemisaasta tähistamine. Peoüldjuhid olid sega- ja ühendkoore juhatanud Karl August Hermann, meeskoore juhatanud Robert Julius Erlemann, oma laule juhatanud Aleksander Läte, pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus ja keelpilliorkestreid juhatanud Joosep Heinrich Wirkhaus. Peol osales 170 esinejate rühma enam kui 2700 tegelasega, kellest umbes 1400 olid segakoorilauljad, 1400meeskoorilauljad ja puhkpillimängijaid 400. Kuulajaid oli hinnanguliselt 15 000
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c). Pii-side- tekib 2naaberaatomi p-orbitaalide kattumisel, kui nende teljed on paralleelsed. Lineaarne süsinik(Sp)- nim, on sellest et süsini...
REFORMATSIOON SVEITSIS Saksamaal levis reformatsioon teistesse maadesse, igas riigis oli see aga omamoodi erinev ja võttis omaks erinevd tõekspidamised. Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala pool...
S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustunne)
Paljulooduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). Hanson, Raimu 2007. "Betti Alver ergastab luulehuvi". Tartu Postimees 23.11 "Betti Alver on Eesti luule säravamaid tähti ning ergutab ka noortes luulehuvi." Meenutus eelmise aasta sünniaastapäevast. Betti Alveri muuseum. Kunstnik Anni Kreemi arvamus muuseumi kohta. Tänavuse sünniaastapäeva tähistamine. Kasutatud kirjandus Betti Alver "Tähetund" http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/betti_alver_liisa.htm http://www.bettimuuseum.eu/index.php?page=2&lang=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://tartu.postimees.ee/241107/tartu_postimees/kultuur/297256.php?betti-alver- ergastab-luulehuvi
Positiivne õigus on antud ajal oleva riigi kehtiv õigus. Ajalooline õigus on eksistentsi lõpetanud riigi kunagine õigus. 16.september *Juristide eetikakoodeksid NELJAPÄEV SEMINARI MATERJAL Õsi, järgmine kord SEMINAR I teema. ÕIGUSE EELASTMED JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Õiguse eelastmed (ÕE lk 17-23). 2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim (ÕE lk 23-26; LM II lk 11-13; SÕT lk 45-47 ja 51-56). 3. Ius non scriptum, ius scriptum (ÕE lk 26-29; LM II lk 11). 4. Õiguse tähistamine (ÕE lk 29-33; LM II lk 15-16; SÕT lk 17-19). 5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee (ÕE lk 33-38). 6. Õiguse mõiste erinevaid tähendusi (ÕE lk 38-41; LM II lk 14-15 ja 16-17). 7. Positiivne ja ülipositiivne õigus (ÕE lk 41-44; LM II lk 16). Era- ja avalik õigus, õigusharude süsteem (ÕE lk 44-46 ja skeem lk 47 (nummerdamata, aga järjestuses 47.); LM I lk 84-85 skeemid nr 4 ja 5, LM II lk 60-61; SÕT lk 23-26). Teema kohta vt veel: III SA 25.; Narits,R., Merusk, K
ne võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost 1987 kevad – fosforiidikampaania aug – MRP-AEG ◦ L. Parek 23. aug – Hirvepargi miiting 26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma dets – EMS ◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne ◦ E. Savisaar - rahvuslipp 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni – meeleavaldus lauluväljakul sept – Eestimaa laul ◦ “Ükskord me võidame niikuinii!” 16. nov - suveräänsusdeklaratsioon 23.08.1989 Balti kett 1990 Eesti Kongress 30.03.1990 üleminekuperiood 19-21.08
rahvastele. EMS JA ERSP · 1987.a. lõpus EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts; esimene massiorganisatsioon · 1988.a. alguses ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei; esimene poliitiline erakond · pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele- 1988. a. veebruaris Tartu rahu (02.02) ja vabariigi aastapäeva (24.02) laiaulatuslik tähistamine. LOOMINGULISTE LIITUDE ÜHISPLEENUM 1988.a. aprill Loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale. LAULEV REVOLUTSIOON 1988. a. september 300 000 inimesega rahvuslik meeleavaldus. ÜLESKUTSE OMARIIKLUSE TAASTAMISEKS!!! ISESEISVUSDEKLARATSIOON 16. november 1988
Kolmekuningapäev Kuupäev: 06.01 Kirjeldus: Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980
Samuti sureb väga palju inimesi liigsesse alkoholi tarbimisse, seal hulgas ka noori alaealisi, kes proovimise pärast ning liiga palju juues võivad alkoholimürgituse saada. Enamus surmi põhjustab siiski alkoholism vanematel ja täiskasvanud inimestel. Inimesed joovad väga erinevatel põhjustel. Enamasti ja tavaliselt, sellel kõige ohutumal viisil, juuakse mõõdukalt millegi tähistamiseks pidulikkudel sündmustel, et meelt lahutada. Veidi ekstreemsem tähistamine toimub noorte poolt, kes tarbivad alkoholi palju rohkem, kui peaks ning paljud lõpetavad WC-s või kuskil pilditult. Üks suur tarbijaskond on kindlasti kodutud ning muud masendusesse langenud inimesed, kes vajavad alkoholi, et hakkama saada oma murdedega. Alkoholist on Eestis suhteliselt suur probleem. Seda hakkavad tarbima ikka üha nooremad ja nooremad alaealised ning Eesti on isegi Euroopas esimesel kohal alkoholi tarvitamisega. See on tiitel mille üle ei tohiks keegi
Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis
Pliinid; Kisselid; Kompotid. Joogid Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök - leib ja tee ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine - kuum liha- või kalaroog ja tihti pirukad: tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt + viin). Suupisteks võib olla lihtsalt
kokku sotsialismimaailm (Euroopas) tervikuna 3.tagurlike jõudude riigipöördekatse 1991 augustis Sündmused 1985 märts Gorbatsovi võimuletulek 1987.88 fosforiidikampaania 1987 23 aug Hirvepargi miiting, MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) 1987 sept IME (Isemajandav Eesti) projekt, idee viia eesti majandusliku sõltumatuseni NSVL-st 1987 EMS teke (Eesti Muinsuskaitse Selts) 1988 2 veebr Tartu rahu aastapäeva tähistamine 1988 24 veebr EV 70. aastapäeva tähistamine 1988 apr loominguliste liitude ühispleenum · isemajandamisele ülemine · rahvusteaduste prioriteedi taastamine · avalikustamise süvendamine · massiküüditamiste tunnistamine ebaseaduslikeks · immigratsiooni tõkestamine · kultuurielu detsentraliseerimine 1988 13 apr Rahvarinde (RR) idee sünd toetada inimeste tärkavat initsiatiivi, perestroika toetamiseks seista vastu tagurlikele jõududele
aasta kevadel valmis kooli juurdeehitusena spordihoone, mis leiab aktiivset kasutust ka väljaspool koolitunde nii laste kui ka täiskasvanute poolt. Koolis pakutavad huviringid: näitering, käsitööring, puutööring, kunstiring, ring, tantsu- ja mänguring, neidude rahvatantsurühm, spordiring, korvpallitreening, lastekoor, puhkpilli ansambel ja-orkester, mudilaskoor. Traditsiooniliselt korraldatakse ka juba aastaid mitmeid üritusi: rahvakalendris olevate pühade tähistamine, erinevad koolitused, tervisepäev, jõululaat. Kultuuriline tegevus on meie vaimupärand. On oluline kultuurilist tegevust arendada ja toetada, seda igas valdkonnas. Kultuuritegevus on olnud Ääsmäe piirkonnas väga pikkade traditsioonidega. Rahvatantsuga on tegeldud üle 60. aasta. Samuti tegutsevad koolis pikka aega laste- ja mudilaskoorid. Käsitöö on eestlaste igapäevase elu lahutamatu osa olnud juba aastaid. Käsitööd on tehtud
Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult...
Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see, et kuigi allikaid oli palju, siis informatsioon neis oli peamiselt korduv. Vanemate allikate puhul oli tekst kohati raskesti loetav 1800ndatel kasutatava vana kirjaviisi tõttu. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. augustit 1784. Linna juubeli tähistamine muutus läbi aja üha suuremaks ning uhkemaks. Kui 100. sünnipäeva kestuse puhul piirduti mõne augustikuu päevaga, 150. sünnipäeva puhul juuli algul peetud laulupeo ja augustis kahepäevase peoga, siis 200. juubelil oli linnarahva jaoks korraldatud terve rida üritusi alates 1984. aasta algusest. Suurimad sarnasused kolme juubeli puhul olid need, et iga sünnipäeva läbivaks teemaks oli roheline kuusk (linnavapp), iga juubeli ajal on korraldatud rongkäik, kultuurimaja ,,Kannel"
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980
(isel:habras, kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest. Ledeburiit – eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temp. 1147.(isel:kõva ja habras)(nt:valge malm). Perliit on ferriidi ja tsementiidi eutektoidusegu süsinikusisaldusega 0,8%.(isel:survetöödeldav,kõvem kui ferrit. 8. Terased. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid. Süsiniku mõju terase mehaanilistele omadustele. Teraste tähistamine ja kasutamine. Konstruktsiooniterased(ehitus,masinaehtius),tööriistaterased(lõike-ja mõõteriistateras, stantsiterased,kiirlõiketerased),eriterased(roostevabad,kuumuskindlad,kulumiskindlad) Terase tavalisandid: süsinik, räni, mangaan, fosfor. Terase juhulisandid: lämmastik, hapnik,vesinik. Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed tõstavad terase vastupanu deformeerimisele, vahendavad terase plastsust ja sitkust. C-sisalduse suurenedes
Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste jaoks on see Jeesuse sünnipäev ning kolmandate jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sünnipäeva tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik. Pühade ajalugu Paljudes maades tähistatakse 25. detsembril jõule. Protestandid ja Rooma katolik kirik peavad jõuleteenistusi samuti 25. detsembril. Bütsansi kirkud ja õigeusu kirikud tähistavad jõule 6. või 7. jaanuaril. Tuhandeid aastaid on olnud sellel aastaosal erinevaid rituaale ning pidustusi. Jõulud on Jeesuse sünnipäeva tähistamine
kui Moosese seadus. See sisaldas kümmet käsku, mida pidi järgima. Nende hulka kuulusid: Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi tappa Sa ei tohi abielu rikkuda! Juutide püha kogunemispaika kutsutakse sünagoogiks. See on koguduse elu keskuseks. Teenistuse läbiviimiseks on vaja 10 mehe kohalviibimist. Vaimulikeks on rabid. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Kombed Juutidel on väga tähtsal kohal Sabati tähistamine. Seda pühitatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete rituaalsete eeskirjade järgi. Sabat on juutide hingamispäev. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed. Söömine Judaism keelab süüa korraga liha- ja piimatoite. "Sina ei pea mitte vasikat keetma tema ema piimas sees," on öeldud kirjasõnas
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Üh...
pingeid. Seetõttu on hea plaan valida välja teatud eestvedajad, kes suudavad teistes inimesteks tekitada positiivseid emotsioone. Hea organisatsioonikultuur on selline, mis aitab värvata, hoida ja motiveerida organisatsiooni jaoks õigeid töötajaid. Samuti tuleks tööle võtta just need inimesed, kes sobivad oma iseloomu poolest sinna ning, kes mõistavad organisatsiooni kultuuri. Kindlasti on väga oluline edu puhul tunnustamine ning selle tähistamine. Selleks korraldatakse pidustusi, kus jagatakse hea töö puhul auhindu, mis motiveerib inimesi aina rohkem, kuna nende panust märgatakse. Samuti on oluline meeskonnatöö, mille sujuvamaks muutmiseks organiseeritakse väljaspool tööd "fun" üritusi, kus õpitakse üksteist rohkem tundma. Seeläbi hakatakse rohkem üksteist usaldama ning töökeskkond muutub vabamaks ning meeldivamaks. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
