Tean , et paljude jaoks ei valmista raskusi matemaatika ega eesti keel vaid hoopis võõrkeeled ja ajalugu. Ega jah, raske on ikka selgeks õppida neid sõnu, mis võõrkeele tundides jäävad selgeks õppida. Lihtsamate sõnadega ei ole probleeme, aga kui rääkida nendest pikkadest sõnadest, kus tähtede arv on isegi üle 10, siis on ikka eriti raske ja lihtsalt tuupimisest ei ole kasu, sest mingil hetkel lähevad need nagunii meelest ära. Sa võid sellise süsteemiga teenida välja hea hinde, kuid muud kasu sa sellest tuupimisest ei saa. Mõnel õpilasel on selles osas vedanud, et neil on erakordselt hea mälu ja neile jäävad võõrkeelsed sõnad väga hästi meelde. Aga mida peaksid ette võtma õpilased, kellel ei ole nii super mälu? Esiteks tahaksin öelda, et laulude ja luuletustega on palju lihtsam võõrkeeli õppida. Sa kuulad ühte laulu mitu korda..
Mõned näevad seal ränka vaeva, et igaks korraks õpitud ja headele hinnetele vastatud saaks. Statistika kohaselt on keskmise hindega õpilased targemad läbinisti viielistest õpilastest, aga alati leidub erandeid. tuleb tõdeda, et kõik-panganduse, äri või mõne muu ettevõtte juhtide edukus ei pärine ainult õppeasutusest vaid kindlasti on üheks teguriks hea suhtlemis oskus, mis on kõige aluseks. Nagu näha, siis ainuüksi koolis pähe tuupimisest paraku ei piisa ning tuleviku nimel tuleb palju tarkust elust enesest omandada. sest tööle eelistatakse samuti kogemuste rikast ja hea mäluga inimest. Õnn on müstiliselt hea tunne, mille olemasolul enamasti ei vajata rohkem midagi. See paneb tööle õnnehormoonid ning muudab inimese positiivsemaks. Paraku saab iga päev näha peres rahulolematust. Eks ühel on vaja puldiautot, teisel isiklikku arvutit ning kolmandal hoopis kõige vingemat telefoni
Pole ju mõtet pingutada, kui kõik tundub nii arusaamatu ja raske. Esimeses klassis oli tingimata kõige nukram hetk see, kui sain oma esimese kolme. (eesti keeles) Sellele järgnes tohutu pisarameri, millega ma edukalt kodus jätkasin. Isegi emal ei õnnestunud mind rahustada. Vähemalt järgnevad kolm nädalat olin ma õpetaja peale maruvihane. Mida klass edasi, seda raskemaks läksid õppematerjalid. Olin tüdinud igapäevasest õppimisest ja tühipaljast tuupimisest. arvan, et üheteistkümne aastaselt oli varajane puberteet juba käes. Klassikaaslaste seas hakkasid väljakujunema omad grupid. Minule sümpatiseerib meie klassist ainult üks õpilane, kuigi tema iseloom on kohutavalt keeruline. Tülid temaga on teinud mind tugevamaks ja muidugi kogu meie sõprussuhet tugevamaks. Ma ei ütle, et ma vihkan teisi kaasõpilasi, kuna see on liiga karm sõna. Pole lihtsalt vaja hoida lähedast kontakti nendega, keda ma oma ellu ei vaja
Siit võib teha järelduse, et me jätame meelde asju teemadel, mis meid huvitavad või mida me ise vajalikuks peame. Küll aga on võimalik meelde jätta ka asjad, mis meid ei huvita, ent mida võib vaja minna. Vahel lihtsalt tuleb end sundida kokku võtma. Niisiis kõik see, mida inimene tahab meelde jätta ja mida õppida kõik see tule- neb esialgu ikka temast enesest. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni (seega pole üksnes tuupimisest mingit kasu) (Uljas, Rumberg, 2002). Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks ja mälu, kui elusa organsmi võime omandada ja säilitada oskusi, teadmisi ning harjumusi (Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) Kasutatud kirjandus: Jüri Uljas, Thea Rumberg (Koolibri 2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Lk. 88, 89, 95, 97. Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus (2002) Psühholoogia gümnaasiumile
juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära.
informatsioon tuleb salvestada pikaajalisse mällu sellisel moel, et me informatsiooni hiljem taas kätte saaksime. Justkui arvutis. Kui informatsioon jääb salvestamata, läheb teave kaduma ja kui meie failide paigutuses puudub süsteem, ei ole võimalik vajalikku informatsiooni hiljem, kui seda tarvis läheb, üles leida". (Kollektiivne teos - Rakenduspedagoogika õpik, 2002:57). Järeldus oleks siis selline, et õppimise jaoks on vaja treenida mälu või õppida seda kasutama. Tuupimisest ja pähe õppimisest ei ole pikemas perspektiivis kasu. "On raske unustada tõsiasja, et ilma kordamata ununeb ühe päeva möödudes 75% omandatud materjalist ja ühe kuu möödudes on sellest alles vaid 5%" (http:// www.pelgulinna.tln.edu.ee/foorum 04.02.2004). Kuid ega kordamine ole ainus meetod oma mällu midagi salvestada. Kahtlemata on kordamine väga efektiivne vahend ja vanasõnagi ju ütleb, et kordamine on tarkuse ema, ent võimalusi on rohkem. Ja kui tõele
)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni(seega pole tuupimisest suurt kasu) 6.Lühiajaline mälu Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sünaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid
Meelespidamisele vastupidini protsess on unustamine. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see, et me praegu suudame meenutada mõnda fakti või sündmust, ei ole garantiiks sellele, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või 30 aastat hiljem. Unustamise omadused: - unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik asja omandatud meterjal kohe korrata); - kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda siiski küllalt kiiresti. Hermann Ebbinghaus poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver. Eriti tuleks selle kõvera juures tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (liigikauda 50 %). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole
5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: · Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused.
ühele võtta. Eri aegadel on peetud seda kas väga oluliseks või siis vähem oluliseks. 6 Ennevanasti ei murtud pead, et mõelda välja uusi õppimismeetodeid, vaid oli õppimise keeruka protsessi üheks alustalaks, mida sunniti rakendama isegi ähvardades kepihoopidega, oli asjade pidev kordamine. (Kidron 1997, 70) Samas tuleb ka meeles pidada, et mehaaniline tuupimine ei ole sama, mis korduv õppimine. Korduv õppimine erineb tuupimisest mitmel viisil: - Korduv õppimine kindlustab selle, et õpitu on meelesd ka peale eksami sooritamist - Loob faktidel põhineva aluse(juurestiku), mis on aluseks uuele informatsioonile - Korduva õppimise puhul on võimalik õpitut viimistleda ning aidata sellel kasvada koos muu informatsiooniga - Korduv õppimine tekitab kindustunde, et tunnete materjali
muudele asjadele. Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess . Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui
oma ristipoega ka edaspidi. Esialgse hariduse sai Hupel kodus, kus teda lisaks isale õpetasid ka perekonnasõbrad, kapten von Spiessi naine ja tütar Hupel õpib Weimari gümnaasiumis 11-aastaselt asus Hupel õppima Weimari gümnaasiumisse, kus ta veetis kuus aastat. Kool oli üptris halva kuulsusega, sest seal oli liiga palju õpilasi, kellest paljud õppimisest üldse ei hoolinud, ja selle õppemeetodid pärinesid 16. sajandist. Nõnda ei tehtud selles koolis midagi enamat tuimast tuupimisest, valgustusideed, kooli veel jõudnud polnud. Hupeli tegvusest selles koolis andmeid pole, kuid igal juhul sai ta seal piisavalt haridust, et pärast selle lõpetamist ülikooli astuda. Hupel õpib Jena ülikoolis 1754 Kõigest 17-aastasena asus Hupel õppima Jena ülikooli, mis tema ajal oli sattunud küll mõõnaperioodi, ent ometi leidus seal mitmeid valgustusmeelseid professoreid; pealegi oli see ka odav. Hupel vaimustus esialgu arstiteadusest, matemaatikast ja loodusteadusest
- mõni teema muutub valdavaks; - info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. - Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. - Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). - Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). 3. Meeldetuletamine (reprodutseerimine) - talletatud materjali uuesti esiletoomine. - Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. - Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. - Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida.
o info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. o Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. o Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). o Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). III Meeldetuletamine (reprodutseerimine) talletatud materjali uuesti esiletoomine. o Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. o Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. o Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Mälu omadused 1
Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: · Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused.
5. Vajab suhtlemist emotsionaalselt tasakaalustatud ja turvaliste täiskasvanutega. 6. Protesteerib autoriteedi vastu, kes pole demokraatlikult meelestatud. 7. Eelistab ise valida õppimisviisi, eriti lugemises ja matemaatikas. 8. Võib kergesti kaotada emotsionaalse tasakaalu, kuna tal on suurejoonelised ideed, kuid puuduvad võimalused või inimesed, kes aitaksid tal oma ideid ellu viia. 9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest. 13 10. Ei suuda rahulikult istuda, välja arvatud siis, kui asi teda tõeliselt huvitab. 11. On väga kaastundlik. Tal võib olla palju hirme, näiteks hirm surma või lähedaste kaotuse ees. 12. Kui kogeb varakult ebaõnnestumist, võib õpingutele käega lüüa ning välja võib
28 Meeldetuletamine õnnestub paremini siis, kui informatsiooni omandamine ja selle meeldetuletamine toimuvad ühesugustes tingimustes. 4. unustamine – on meelespidamisele vastupidine protsess. 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon (tuupimisest pole kasu). Unustamiskõver (H. Ebbinghaus 1850-1909) iseloomustab kvantitatiivselt seda, kui pika aja jooksul midagi meeles püsib. Unustamise kõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjused:
krägises lamaja liigutades haledasti. Jalad ühes saabastega olid tõstetud jalutsi otslauale. Umbes pool tundi istus Indrek siin väikeses toas, kus valitses peaaegu ainult raamat, sest tema asus laeni ulatuval riiulil, laual, aknal, toolidel, põrandal. Igal pool! Ja kui ta tõusis, et minna, ütles Koovi: ,,Peab rohkem tööd tegema! Meie vanad ei jõua muidu kuhugi. Tehke, nagu ütleb direktor: õppige vaimustusega, õppige nagu hull, sest selles on temal õigus. Ja kui tuupimisest tülpite, siis sähke, võtke see siin ja lugege. Vene keelt te ju niipalju oskate, et aru saate." Ta ulatas Indrekule mingisuguse paksu raamatu. ,,Ja pange raamatule paber ümber, muidu määrite ära, sest raamatut peab hoidma," õpetas ta ning, kui Indrek juba ukse avas minekuks, kordas ta: ,,Lugege, lugege, lugege ja jätke need jandid selle Tigapuuga ja ka vana endaga. Ka temaga," kinnitas ta. ,,Ma olengi juba jätnud," ütles Indrek. ,,Seda parem," vastas Koovi.
annaabi.ee 
