aktivne transport-klub energiat trnsport valkude Vaheliste kanalite avamises ja sulgemises.fagotsütoos-raku õgimine.pinatsütoos-raku joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimine.mitokonder-energia varustamine.tsütoskelet-raku tugi,liikumissüs.leukoplast- taim-tärklis kromoplastid-karotinoidid,õites,viljades.taimevärvus-kloroplast-roheline-klorofüll- fotosüntees.värvus-tolmuta passiivne transport-no energy,aine imendumine rakumembrani boorid
polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak Rakutuum kromosoome. elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m
tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostistideks, taime -, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu nii päris- kui ka eeltuumsete hulka. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Enamikes on 1 tuum. Eeltuumne rakk e. Projarüoodid. Bakterid. Puudub membraaniga piiritletud tuum ning sisemuses on tunduvalt vähem. Rakutuum tuumaümbris koosneb 2 membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma Karüoplasma(DNA ja RNA). Rakuorganellid- päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustikku. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid. Lüsosüümid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem
11. kl KONTROLLTÖÖ nr 3 Rakk 1. Milles seisneb rakuteooria? Kõik organismide elundid ja osad koosnevad rakkudest 2. Seleta mõisted: karüoplasma, osmoos. Karüoplasma – tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA’d, RNA’d, valkecja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Osmoos – mehhanism, mis kontrollib vee jagunemist keha erinevate vedelikuruumide vahel. 3. Mis vahe on fagotsütoosil ja pinotsütoosil? Fagotsütoos – tahkete ainete rakku viimine (amööbi toitmine) Pinotsütoos – vedelate ainete rakku viimine 4. Kummal joonisel on kujutatud a) kloroplasti ja b) mitokondrit? Kloroplast – 1. joonis Mitokonder – 2. joonis
3. hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad 4. prokarüoot- e. Eeltuumsed. Nende hulka kuuluvad bakterid, puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 5. eukarüoot- e. Päristuumsed. Jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine 6. karüoplasma- tuumasisene plasma, sisaldab DNAd, valke, RNAd ja madalmolekulaarseid ühendeid 7. homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 8. histoonid- peamised kromosoomivalgud, kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida 9. nukleosoomne fibrill- selle moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste 10
Ainuraksed org., kelle keha koosneb ühest rakust. N: bakter, amööb Hulkraksed organismid, kelle keha koosneb paljudest rakkudest. N: vetikad, samblad Prokarüoot org., kelle rakkudes puuduvad tuumad. N: bakter, tsüaanabakter Eukarüoot org., kelle rakkudes on tuum. N: amööb, kingloom Mükoplasma väikseim ainurakne org. Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab rakku Rakutuum organell, mis reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Karüoplasma tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Histoonid peamised kromosoomivalgud, mis kaitsevad RNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. Homoloogilised kromosoomid 1) moodustavad teise samasuguse kromosoomiga paari,2) sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid keene. Nukleosoomne fibrill kromosoomide ehitusosa, mis koosneb histoonidest ja DNA-st. Rakumembraan rakku ümbritsev kileas moodustis
Kui suured on nende laengu- ja massiarvud?- 5. Mis on looduslik radioaktiivsus?- Aatomituumade iseeneslik muundumine. 6. Alfalagunemine- ematuumast väljub alfaosake, tuumamassiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks. Beetalagunemine- lähtetuumas muutub üks neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra. Gammalagunemine- tuum jääb samaks, toimub ainult prootonite ja neutronite tuumasisene ümberkorraldumine nii, et tuum langeb madalama energiaga olekusse ja kiirjab seejuures gammakvandi. 7. Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad; tuumajõudude ulatus e mõjuraadius on väga väike, umbes 5 fermi piires. Selle piiri peal on tuumajõud elektriliste jõududega võrdsed, kaugemal aga "lõigatakse" järsult ära. Seetõttu muutuvadki suured tuumad ebastabiilseks. Lähemal kui 0.5f muutub
Eeltuumsed rakud on bakterid. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, s.t. pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes ( taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades ) on rakutuum. Tavaliselt on rakutuum kujult ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis. Rakutuuma katab kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. Rakutuum suunab ja kontrollib raku eutegevust- kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna.
loomariigiks? 6. Kas iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga? 7. Kas raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga? 8. Kas tsütoplasma koosneb peamiselt veest? 9. Kas anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH? 10. Kas tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid? 11. Kas rakutuum avastati taimerakus 1831. aastal? 12. Kas tuumaümbris koosneb kahest membraanist? 13. Kas tuumasisene plasma on karüoplasma? 14. Kas karüoplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid? 15. Kas kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad? 16. Kas rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse? 17. Kas tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime? 18. Kas inimeste küpsetes erütrotsüütides puudub rakutuum? 19. Kas kingloomal on kaks tuuma? 20. Kas vöötlihasrakk on hulktuumne? 21
Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, erandi mood ( X; Y) määravad soo. Erinev igal liigil. Rakumembraan - koos põhiliselt fosfolipiididest(2kihti) ja valkudest(hajusalt peal w vahel)
· Kogu eluslooduse võib jagada kaheks: o Üherakulised organismid o Hulkraksed organismid · Bakterid on kas kerakujulised, pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised. · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud: o Eeltuumsed e prokarüoodid (bakterid) o Päristuumsed e lükarüoodid (protistid, seened, taimed, loomad) · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Karüoplasma tuumasisene plasma. · Tuumake Piirkond, kui kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Kromosoomid saab jagada mikroskoopilise sarnasuse järgi paarideks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida.
3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Eeltuumsed organismid Rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Eeltuumsete hulka kuuluvad ainult bakterid. 3. Päristuumsed rakud Rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Päristuumsete hulka kuuluvad loomad, taimed, seened ja protistid. 4. Rakutuum ja karüoplasma. · Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. · Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest. · Tuumakestes toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. · Eri rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinevad. · Kõige tähtsamad koostisosad tuumas on kromosoomid, mis on nähtavad ainult poolduvates rakkudes. · Tuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
See protsess pani aluse ennarüootide evulutsioonile.Erinevus:mitokonder- sis.memb.moodustab kristasid,varustab raku energiaga,ei sisalda krolofili,leidub kõigis päristuumsetes rakudes.Kloroplast-fotosüntees,taimerakkudest,sisaldab klorofilli,tülahoide.Mõlemal on DNA,RNA,ribosoomid,membraan.Rakutuum:Ül- päritoluinfo,raku elutegevuse juhtimine,1 tuum(errand-punalible),tuuma suurus:tuuma tsütoplasma suhe 1/10(erand-sugurakud).Ehitus:tuuma katab tuumaümbris tuuma sees on tuumasisene plasma e.karüoplasma-sisaldab lahustunud kujul kromosoome-kromatiinina ,rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest neist toimub ribosoomide moodustamine.Krom.arv rakus:arv on liigile omane tunnus;sugurakkudes on see poole väiksem kui keharakkudes.(inimesel 46 krom.).Homoloogilised kromosoomid:esinevad paarina,on saadud ühelt ja teine teiselt vanemalt,on sarnased ehituselt ja suuruselt,geenid määravad samu pärilikke tunnuseid.Autosoomid:krom.mis isastel ja emastel on sarnased
Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEKS TERVIKUKS. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu TOIMUB AINETE LIIKUMINE TUUMA SISEMUSSE JA SEALT VÄLJA. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma-sisaldab DNA-d, RNA-d, valke, ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. TUUMA KÕIGE OLULISEMAD OSAD ON KROMOSOOMID!!!! Tuumas on tuumakesed ja selles piirkonnas toimub kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. RAKUTUUM REGULEERUB KÕIKI RAKUS TOIMUVAID PROTSESSE. Tuuma kõrvaldamine = raku jagunemisvõime kaotus, ainevahetuse aeglustus, raku hukk. ENAMASTI ON IGAS RAKUS ÜKS TUUM! Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi
Miks tsütoplasma oluline on? · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on? · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole? · Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20
sisestruktuurita) Jagunevad: Mateeriaosakesed -aine algosakesed Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitasioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. · Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel · Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. · Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi · Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria · Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai maailma üles
Igas eukarüootsel rakul on taku tuum koos rakutuumakestega. Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Tuumakesse sünteesitakse ribosoomide RNAd. Rakutuuma ehitus Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNAd, valke, RNAd. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda. Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub.
magnetvälja poolt, *-kiirguse läbitungimisvõime on väike. -kiirgused: 1)- lagunemine: kiiratakse elektrone, omadused: *on mõjutatav magnetvälja poolt, *läbitungimisvõime on suurem kui -kiirtel. 2)+ lagunemine- tuum kiirgab välja positrone. -kiirgus kujutab endast suure sagedusega valgus kvante e footon, (00), omadused: *pole mõjutatav magnetvälja poolt, *võrraldes ja -ga on suur läbitungimisvõime, *toimub ainult tuumasisene osakeste ümberkorraldus. Nt. 168O168O+00 . Nihkereeglid: 1) - lagunemisel nihkub element perioodilisussüsteemis kahe koha võrra ettepoole. 2) - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisussüsteemis ühe koha võrra tahapoole. 3) + lagunemisel element nihkub perioodilisessüsteemis ühe koha võrra ettepoole. Radioaktiivse lagunemise seadus: poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest
Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,paikneb taime rohelistes osades.Kromoplast-sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad kollase, oranzi või punase värvi.Leidub õites, viljades ja säilitusorganites,ül. Tolmeldajate ja levitajate meelitamine.Leukoplast-pigmenti ei ole,sisaldab tärklist, mis on taimele varuaine.Paikneb maaalustes
Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasma ümbritseb rakutuuma, on koostiselt poolvedel ning seal paiknevad membraanidega ümbritsetud moodustised organellid. Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik (koosneb arvukatest kanalikestest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained, pinnal
5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12. Kromatiin – rakutuumas lahti keerdunud kromosoomid 13. Kromosoomid – pärilikkusainest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Nähtavad raku jagunemise ajal 14. Homoloogilised kromosoomid – sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 15. Fagotsütoos – tahkete ainete neeldumine rakku 16. Pinotsütoos – vees lahutunud ainete neeldumine rakku 17
vastastikmõjusid ühendav teooria. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakeste_füüsika) Vastastikmõjud Vastastikmõjud looduses: * Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises * Elektromagnetiline vastastikmõju. Gravitatsioonilisest vastastikmõjust tugevam. Toimib elektriliselt laetud kegade vahel. * Tugev vastastikmõju. Tuumasisene mõju. Eletromagnetilisest oluliselt tugevam *Nõrk vastastikmõju. Põhjustab aatomituumade lagunemist väga väikestel kaugustel. Nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju. (http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:NJeG01OkbEJ:www.hwg.edu.ee/include/upload/Elementaarosakesed_12_klass .pdf+elementaarosakeste+vastastikm %C3%B5jud&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESisxMYZVQPmdkGCrONJXo9tqbeszdI OAO9K19kL2WpvS2UCTvZ_yVZAmkpf4oeJbAp1aHJ_F3FiEfuhKhQ1UEmtq_jSjtO38Qc
endosoomidesse, lüsosoomidesse Signaaliülekanne I 1. Kirjelda signaaliülekande etappe! 1. Signaali vastuvõtmine raku pinnal spetsiifiliste retseptorite poolt. 2. Signaali edasikandumine tsütoplasmas, signaali amplifikatsioon (madalmolekulaarsed sekundaarsed infokandjate). 3. Vastus: a) Lühiajaline vastus – tsütoplasmas, nt valkude aktiivsuse muutused b) Pikaajaline vastus – tuumasisene etapp – geeniekspressiooni muutmine transkriptsioonifaktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu. 2. Mida tähendab ligandi-retseptori seondumise afiinsus ja spetsiifilisus? Retseptori seondumise spetsiifilisus viitab sarnaste ligandide seondumisele või mitteseondumisele. Ligandi seondumisel retseptorile toimub retseptoris konformatsiooniline muutus, millele järgneb rida reaktsioone põhjustades rakulise vastuse
· Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. · Tuumasisene plasma karüoplasma(sisaldan DNA-d, RNA-d, valke) · Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. · Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest. Seal toimub kromosoomidel intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. · Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Võib jagada 23 paariks.
(ribosoomi RNA) · Informatsiooni RNA- toob geneetilise ifno rakutuumas asetsevatest kromosoomidest ribosoomidesse · Transport RNA- informatsiooni RNA-ga saabunud info lahtimõtestamine, millest lähtuvalt toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse · Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis · Karüoplasma- tuumasisene plasma · Tuumake- rRNA süntees, ribosoomide moodustamine · Rakumembraan- koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist, oligosahhariididest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel · Aktiivne ainete transport- rakk kulutab transpordile energiat. Passiivse transpordi puhul ei kuluta. Membraanis transportvalgud, retseptorvalgud.
Tegi 1. valgusmikroskoopi. Rakud jaotatakse prokarüoodid e eeltuumsed puududb piiritletud tuum (bakteril) ja eukarüoodid e päristuumsed tuum on olemas (looma, taime, seene ja protistirakud) Rakud on väga erinevate suurustega. Suurim jaanalinnu munarakk. Väikseim mükoplasma. LOOMARAKK Rakuorganellid on raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Raku tuum. Tuumaümbris koosneb 2st membraanist kaitse ja ainevahetus. Pooride kaudu liiguvad toitained sisse-välja. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd jt ühendeid. Kromosoomid (kromatiin on nende koostisaine) on olulisimad, sest nad sisaldavad pärilikke tunnuseid määravaid geene. Kromosoomide arv on liigiti erinev, inimesel on 23 kromosoomipaari. X-naisel, XY-mehel.Tuumakese sees toimub kromosoomide süntees ja ribosoomide moodustamine. Raku tuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid tegevusi!!! Tähtsaim! Rakumembraan. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest
uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi · Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. Vastastikmõjud looduses Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitasioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju Esimene mudel Anaximenes Mileetosest Kõik mateeriavormid seletuvad vaid ühe elemendi õhu tihenemise ja hõrenemisega. Kahjuks on ülilihtsal mudelil üks viga: ta pole õige! Aeg on karmilt kohelnud ka ülejäänud mikromaailma
lahustunud gaase; o tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Rakutuum: o tuumaümbris koosneb kahest membraanist; o tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega; o membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid; o tuumasisene plasma on karüoplasma; o karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd; o kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, mis on enamik juhtudel väga peenteks niitideks lahti keerdunud; o rakujagunemise alguseks pakitakse kromosoomid sedavõrd kokku, et nad muutuvad ülejäänud karüoplasmast eristatavaks (nukleosoomne fibrill keerdub kokku); o tuumas võib olla ka üks või mitu tuumakest, mis on piirkonnad, kus
· prokarüootidel puuduvad membraansed organellid, mis eukarüootidel esinevad · prokarüoodid koosnevad ühest rakust, eukarüoodid võivad olla nii ainu- kui ka hulkraksed · prokarüoodid on primitiivsemad ja väiksemad kui eukarüoodid Suurim rakk on jaanalinnu munarakk. Väikseim rakk on bakter mükoplasma. Väga pikad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud. Viirused ei kuulu kumbagi rühma, sest ei ole rakulise ehitusega. Karüoplasma tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, jt. madalmolekulaarseid ühendeid) Paarilised kromosoomid ehk homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erandi moodustavad mehe sugukromosoomid X ja Y) Sugurakkudes on igast paarist 1 kromosoom IV PT. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel
tulemusena. Kvantfüüsikast järeldus, et ülivarases vaakumi kvantfuktuatioonina tekkinud Universumis, kus mateeria on ülitihe ja ülikuum, olid valitsevateks osakeste vahel väga suurte seisumassidega skalaarsete bosonite baasil kujunenud ülitugevad tõukejõud, mida võib käsitleda kui viiendat liiki vastasikmõju. See avaldub varaes Universumis lisaks neljale hästi tuntud vastasikmõjule. Nendeks on teatavasti tuumasisene tugev ja nõrk interaktsioon ning suuretele vahemaadele ulatuvad elektromagnetiline ja gravitatsiooniline interaktsoon. Nende tõukejõudude mõjul tekibki ülivarase Universumi ülikiire inflatsiooniline paisumine ja paisumisenergia võrde negatiivse potentsiaalse energiaga mateeria. Universaatele tõukejõudel on veel see omadus, et nad muudavad aine tiheduse kõikides punktides ühesuguseks. Sõna inflatsioon tähendab laialipuhumist, ning säärasel Universumil on analoogia täispuhutava
elementaarosakesi ja nende muundumisi Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. 54 Vastastikmõjud looduses Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju 55 Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks.
membraanseid struktuure 2. Rakutuum Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid, mille abil Organismide jaotus üldise ehitusplaani alusel: toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 1. Üherakulised organismid Tuumasisene plasma – karüoplasma Mikroskoopiliste mõõtmetega Sisaldab kromosoome ja valke Harilikult iseloomuliku väliskujuga Iga keharaku tuumas on 23 kromosoomipaari Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke
Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum 1. ... avastati 1831 ning seetõttu on ta üks paremini uuritud rakuorganelle. 2. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 3. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. 4. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Rakujagunemise alguseks pakitakse nad nii kokku, et neid on võimalik karüoplasmast eristada. 5. Tuumas on üks või mitu tuumakest piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. 6. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist ° membraanis paikevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja ° karüoplasma tuumasisene plasma > DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid ° Kromosoomid tuuma olulisemad osad > kromatiin > peeneteks niitideks lahti keerdunud > jagunemise alguseks pakitakse kokku, siis nähtavad ° Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest. > piirkonnad, kus ribosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodust. ° Enamasti ümar, eri rakkudes võib varieeruda ° Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
Rakutuuma ehitus 1. Tsütoplasmast eraldab tuuma tuumaümbris - membraanne struktuur, mida võib käsitleda sisemembraanistiku ühe osana. Tuumaümbris koosneb 2-st membraanist ja nende vahele jäävast õõnest. Tuumaümbrises on poorid, kus on kontrollivad valkkompleksid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. Poorkompleksi läbivad vastava signaaljärjestusega molekulid. Tuumaümbrise ülesanne on tsütoplasma eraldamine karüoplasmast (tuumasisene plasma). 2. Rakutuumas esinevad tuumakesed (1 - 3), mis on ajutised moodustised, raku jagunemisel kaovad ära. Tuumakeses paiknevad geenid, mis määravad ribosoomi RNA sünteesi. Tuumake tekib paljude kromosoomide vastavate lõikude ühinemisel. Kehtib reegel: mida aktiivsem on rakk, seda rohkem on ka tuumakesi. 3. Kromosoomid - isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNAst, RNAst ja erinevatest (aluselistest ja happelistest) valkudest.
4. Aatomituuma omadused. Massidefekt. Seoseenergia: Tuumareaktsioonid. Tuumareaktsioonide efektiivsed ristlõiked. Tuumade lõhustumine. Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma iseloomustavad: laeng, mass, spin, magnetmoment, raadius, el.moment. Nii nagu aatomis, on ka tuumas tuumasisene energia kvantiseeritud: igal nukleonil on lubatud enrgianivood (nivoode vahe ~ 1 MeV). Seoseenergiale ekvivalentset massi (seisumass), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt Z prootoni ja N neutroni puhul: ΔM=ZmP+NmN-M Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks. Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel.
24.Homoloogilised kromosoomid- Inimese 46 kromosoomi hulgas võib eristada 23 sarnast kromosoomide paari. Neid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Homöoloogilised kromosoomid-sarnased kromosoomid 25.Asümmeetriline mitoos- ebavõrdne jaotumine tsütoplasmade vahel Amitoos mitoosi pole, tuum jaguneb, uued rakud võivad tekkida pungumise teel. Endomitoos tuumasisene mitoos, tuumamembraan ei kao ära, kromosoomide arv kahekordistub. Sadu komplekte võib leiduda. Inimese maksas on 96 kromosoomi. Polüteenia need rakud enam ei jagune, tupikrakud, kromosoome pole võimalik moodustada. 26.meioos- raku tuuma 2 järjestikku jagunemist gameto- või sporogeneesis, mille käigus DNA replitseerub vaid 1 kord ning kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes väheneb (redutseerub) 2x. Reduktsioon on meioosi I jagunemine Ekvatsioon on meioosi II jagunemine
24.Homoloogilised kromosoomid- Inimese 46 kromosoomi hulgas võib eristada 23 sarnast kromosoomide paari. Neid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Homöoloogilised kromosoomid-sarnased kromosoomid 25.Asümmeetriline mitoos- ebavõrdne jaotumine tsütoplasmade vahel Amitoos mitoosi pole, tuum jaguneb, uued rakud võivad tekkida pungumise teel. Endomitoos tuumasisene mitoos, tuumamembraan ei kao ära, kromosoomide arv kahekordistub. Sadu komplekte võib leiduda. Inimese maksas on 96 kromosoomi. Polüteenia need rakud enam ei jagune, tupikrakud, kromosoome pole võimalik moodustada. 26.meioos- raku tuuma 2 järjestikku jagunemist gameto- või sporogeneesis, mille käigus DNA replitseerub vaid 1 kord ning kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes väheneb (redutseerub) 2x. Reduktsioon on meioosi I jagunemine Ekvatsioon on meioosi II jagunemine
Tuuma kuju ja mõõtmed : *enamuses rakkudes on tuum ümargune või ovaalne. *piklikes rakkudes on rakutuum piklik Erandid : a) leukotsüüt(segment tuum - nagu soolikas) b) kasvaja raku tuumal on otsekui sangad. *Tuuma mõõtmeid väljendatakse tuuma-tsütoplasma suhetega. Normaalses rakus 1/5 - 1/10. Erandiks on sugurakud(spermid 1/1[vähe tsütoplasmat], munarakk 1/1000) Raku tuuma ehitus : a) tuuma katab tuumaümbris(2 membraanist ja pooridega) b)Tuuma sees on tuumasisene plasma e. karüoplasma(sisaldab lahustunud kujul kromosoome. c)Rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest, ja neis toimub ribosoomi RNA süntees. Kromosoomid : kromosoom - isekordistuv nukleiinhapete ja valkude kompleks. Kromosoom koosneb : *DNA st *Valgust *RNAst Erilise tähendusega on histoonvalgud, mis pakivad DNA kokku ja kaitsevad teda väliste muutuste eest. Nad kontrollivad ka päriliku info avaldumist. Kromosoomide arv :
jaguneda amitootiliselt. Loomadel ja taimedel on tuuma amitootilist jagunemist täheldatud polüploidsetes ja diferentseerunud rakkudes, samuti patoloogiliselt muutunud kudedes, sh. kasvajarakkudes. Polüploidse raku tuum võib jaguneda amitootiliselt ja selle tulemusena tekib kaks tütartuuma (järgmisel jagunemisel juba neli). Seeläbi suureneb oluliselt aktiivne pind tuuma ja tsütoplasma vahel, DNA hulk rakus aga ei muutu · Endomitoos tuumasisene mitoos , tuum ei jagune, kromosoomide arv tuumas kahekordistub POLÜTEENIA- kromosoomisisene kromatiininiitide kordistumine.Polüteenkromosoomid on jälgitavad interfaasi rakkudes. Just see teebki nad oluliseks, sest muidu on kromosoomide ehitust võimalik uurida üksnes jagunevates rakkudes. 26.Meioos,reduktsioon- ja ekvatsioonjagunemine,sporogenees taimedel Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust)
Tinglikult võib jagada kolme etappi: 1. Signaali vastuvõtmine raku pinnal spetsiifiliste retseptorite poolt; 2. Signaali edasikandumine tsütoplasmas, mille käigustoimuvad rea valkude aktiivsuse muutused ja/või madalamolekulaarsete sekundaarsete vahendusmolekulide (second messengers) kontsentratsiooni muutused; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; 3. tuumasisene etapp, mis sisuliselt seisneb geeniekspresioonimuutmises transkriptsiooni faktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu Signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine Kõik kirjeldatud etapid pole alati vajalikud! 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed, parakriinsed ja autokriinnsed signaalmolekulid Oma olemuselt võib signaalikandjaid jagada kolme rühma: Füüsikalised signaali kandjad. 9 Valguskiirgus
annaabi.ee 
