1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtu...
Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid.
NSVL laguneb. Välispoliitika - *suhete parandamine lääneriikidega, *kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta, *lõpetati terrorismi rahastamine, *Afganistani sõja lõpetamine, *desarmeerimine, *Breznevi doktriini lõpetamine algas Praha kevad, * Tsernobõli avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO. Juhid enne Gorbatsovi - *uskusid kommunismi, *tsensuur, *rasketööstuse eelisare4ndamine, käsumajandus, *diktatuur, *vastassei (külm sõda), *katsetused, arendused tuumarelvadega, *ei arvestatud inimõigusi, *rahvaülestõusud suruti väevõimuga maha, *riigitegelasteks olid sõbrad, tuttavad, harimatud, * raadiojaamu segati, raudne eesriie. Gorbatsov: *usk kommunismi, *glasnost, *majanduses perestroika, *presidentaalne riigikord, *suhted läänega paranesid, *tuumarelvade katsetused peatati, *meeleavaldused olid lubatud, *laulev revolutsoon toim, *riigitegelased olid valitud ja haritud, *lõpetati välisraadiote segamine. ENSV vastupanuliikumised:
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal? Möödunud sajandi neljakümnendate lõpuks oli lõplikult välja kujunenud nn kahepooluseline maailm ning mõlema vastasleeri võtmeriigid olid end värskelt ka tuumarelvadega varustanud. Niisiis polnud tugevale vastastikusele hõõrdumisele vaatamata võimalik konflikti sünd tema tavapärases tähenduses - see oleks viinud mõlemad pooled hävinguni ning riigipead andsid endale selles suhtes täielikult aru. Fanaatiline teineteise ületrumpamine toimus seetõttu peamiselt kõikvõimalikes teistes elu valdkondades. Eriti oluliseks kujunes Teise maailmasõja käigus tehtud avastuste tõttu võimalikuks
järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada) artikli eest 1949. a. sai Teeneteordeni ja Nobeli kirjandusauhinna. Kirjutiste eest, milles ta käsitleb humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust. 1970. aastal suri Walesis grippi. Vaated Tuumarelva ja Vietnami sõja kriitika. Oli üks mõjukamaid tuumarelva kritiseerijaid maailmas. o Russelli-Einsteini manifest. Tõi välja tuumarelvadega kaasnevaid kahjusid ja ohtusid ning kutsus maailma juhtivaid riike rahumeelseid lahendusi otsima. o Russelli tribunal. Pidi paljastama USA sõjakuritegusid. o 1963 rahufond. Pidi võitlema humanitaarõiguste ja sotsiaalse rahu eest. Pooldas logitsismi programmi. Matemaatika taandamine loogikale. seisukoht matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on loogika laiendus
22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks.
NL üritas Kuubaga saada häid kontakte sellenimel , et ehitada sinna oma rakettibaasid, mis toll ajal tunti kui tuuma relvadeks. Selle eesmärgiks oli hävitada USA . 1962 a. USA presidend Kennedy sai sellest plaanist teada ning takistas NL üle mere oma relvade viimist. Toimus kontrolljoon merel, kus ei lastud ühelgil laeval nende poole sõitmast. Maailm rippus juuksekarva otsas. Kennedy andis Hrustsovolile selgesti mõitsa kui ta jonni ei jätta siis ründab ta Moskvat tuumarelvadega . Hrustsov pidi taganema ning tänu tolleaegse USA presidendile jäi kaks üliriiki tuumarelvadest puutumata. 1954.a jagunes Vietnam kaheks riigiks, kus põhjapool valitses NL ja tema liitlased ja lõunapool oli USA mõju sfäär, kus valitses ebademokraatlik riigikord, seetõttu soodustas kommunismi mõju kasvada. 1964 a. astus USA Vietnami sõtta, sest neil oli hirm, et kui nad kaotavad Lõuna-Vietnami, siis kogu Ida-Aasia langeb kommunismi küüsi
Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni sõjaväed kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuubal aga valitses reaalne tuumasõja oht. See oli kahe riigi vaheline suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed, koos tuumarelvadega olid valmis iga hetk sõjategevust alustama. USA president Kennedy ja NSV Liidu liider Hrutstsov vahetasid aga läkitusi ning see kas alustatakse sõjategevust või maailmas püsib rahu, oli kahe riigi otsustada. Kuid lõpuks 28.oktoorbril teatas NSVL, et võtab raketid maha ning vastutasuks lõpetas USA Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. Kuid siiski oli mõlema riigi nii USA kui ka NSVL eesmärgiks saada Kuuba. NSVL selleks, et rajada sinna oma raketibaasid ning
ja kasutatud tuumkütuse käitlemine, sh vahe- ja lõppladustamine · Võimalik tuumarelvade levik Tuumaenergia vastane liikumine 3 peamist allikat: · Al 19.saj on ilmunud kirjandusteosed ambitsioonikatest ja ülienesekindlatest teadlastest, kes püüavad kasutusele võtta kontrollimatuid jõudusid · 20.saj ja eriti selle I poolel kasutati radioaktiivseid aineid kontrollimatult ja valesti · Tuumaenergia seondub inimteadvuses koheselt tuumarelvadega · See teadmus kulmineerus USA poolse aatompommide kasutamisega Jaapani vastu 1945. a + tuumakatsetused koos seniajani kestva keskkonnareostusega · Protestid Berliinis (1983, 600000 in) ja Bilbaos (1976, 200000 in) · Veebilehed, allkirjad, blokeerimine, sh aheldamine + nt Texases võimalik ise valida, millist elektrienergiat tarbida soovitakse ning liituda vastavate võrkudega · Mitmed riigid on võtnud tuumavastase hoiaku
22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis.Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjat-egevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimide ühised jooned. Mil määral arvestati rahvuslike eripäradega- NSVL, Hiina
Antud töö üritab analüüsida põgusalt USA külma sõja diplomaatiat ja tuumarelvade tähtsust sellele. Lisaks üritab antud uurimustöö eelneva taustalt siduda seda kõike Kuuba kriisiga – kuidas tuli Kennedy administratsioon kriisi lahendamisega toime? Töö keskendub kõigepealt üldisele USA külma sõja diplomaatiale, mis illustreerib ameeriklaste peamist välispoliitilist taktikat ja tuumarelvadega toimetulekut peale II ms. Teiseks on luubi alla Kennedy ja tema administratsiooni strateegia, mis oli suuresti erinev eelmise presidendi Dwight D. Eisenhoweri omast. Kolmas peatükk keskendub kahe eelmise aspekti taustal Kuuba kriisi lahendamisele USA seisukohalt. Töös kasutatud allikatest võib esile tõsta teoreetilise poole pealt John Lewis Gaddise „Külma sõda“. Kuuba kriisi üksikasjade poole pealt oli kasulik Robert Dalleki „JFK: John F. Kennedy: katkenud elu“
NSV Liidu kokkuvarisemisega.Kuuba ei jäänud omalt poolt ka võlgu,toetades NSV Liidu välispoliitikat, eksportides mässulisi Lõuna- ja Kesk- Ameerikasse. Angoola kodusõjas oli Kuuba peamine kahuriliha tarnija, konfliktis osales kümneid tuhandeid Kuuba sõdureid. Peamiseks saab siiski pidada kriisi rahumeelset lõppu.Varem või hiljem pidi reaalne vastasseis tekkima.Vesternites juhtub väga harva, et kaks vaenulikku kauboid üksteist ei tulista.Tänagi me ei tea kogu tõde tuumarelvadega tehtud katsetustest. Venelased ei kõhelnud proovimast pommi kodumaal oma kodanike ega tuhandete oma sõdurite peal. Ka ameeriklased olid ju juba aatompommi kasutanud ja veendunud relva headuses. Me ei saa õnneks kunagi teada, mis oleks juhtunud,kui oleks sarnane olukord tekkinud mitte USA rannikul,vaid näiteks mõne Aafrika riigi rannikul. Vaevalt oleks seal Hiroshima ja Nagasaki tragöödia sõjardeid tagasi hoidnud. 7
22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks.
T: Pidi tõestama, et pole tava, mis keelaks, siis võib. Vaidluseks läks küsimuses, et kellel on kohustus tõestada. Ridade vahelt võib lugeda, et tõestamis kohustus oli Prantsusmaal. Kui aga Pr tõestada ei suuda, jääb õigus Türgile. Kes peab tava tõestama (olemasolu) – kaotab! Türgi jäi peale. Mis põhjustel jõutakse kohtuvälistele lahenditele? Ei usaldata kohtu õigust. On olema smõned rahvusvahelise dlepped seoses tuumarelvadega, kuid nende tegelik sisu on: Tuumarelvade katsetamise osaline keeld. Kui riigil pole muud relva, siis enesekaitseks võib ta kasutada tuumarelva. Asüülikaasus Golumbialt Peruu vastu 1949. a anti asüül ühele mehele. Golumbia suursaadiks palus Peruult luba, et poliitiline liider saaks lahkuda Peruust, selle alusel, et Golumbia valitsus oli teinud otsuse, et Golumbia jaoks on tema poliitiline pagulane. Peruu ei olnud sellega nõus, et Golumbial oleks oma ühepoolne
Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad. Kennedy valitsus lootis, et Kreml nõustub nende nõudmistega. Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hrustsov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis heidab inimkonna kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku". Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks. Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil Kennedy ja ÜRO peasekretär U. Thant jõudsid Hrustsoviga nii avalikule, kui ka salajasele kokkuleppele. Nõukogude pool lammutas oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu ning ÜRO ja USA andsid garantii Kuubat mitte kunagi rünnata
sõjalist konflikti.Kuid tegelikult ei tundnud ka tema end neil päevil kuigi kindlalt. Tõlk Oleg Trojanovski meenutas Hruštšovi sõnu – Nõukogude riigipea olevat väitnud, et saabumas on hetk, mil põrkutakse kokku tõelise tormiga ja et kurssi muuta on juba hilja.29 Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädal aega USA ja NSV Liidu vahel eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust.30 Samal ajal valitses tavaelus paanika. (...) NL-i tavaelanikkond oli suures teadmatuses. Läänes aga, kus ajakirjandus kõike seda kajastas, pidasid inimesed sõna otseses mõttes hinge kinni: kõik ootasid õudusega tuumasõja puhkemist. Koolides korraldati õppusi, kuidas tuumalöögi korral käituda, inimesed ostsid kokku toiduaineid, aktsiate hinnad börsidel langesid.31 26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia
22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht! See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega!) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Peale Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. 5) Vietnami sõda 1964-1973
tulemusel USA treenis Lõuna-Vietnamlasi ise sõjaga hakkama saama. Suurriigid Kagu-Aasias (mitte sealsed riigid). Nixoni doktriin- puhas pragmatism. 1.USA peab kinni lepingulistest kohustustest. 2.USA kaitseb vaid neid riike, keda ähvardab tuuma rünnaku oht. 3 Teistel juhtudel vaatleb vaid eraldi. Kissinger ja Nixon Ping-pongi diplomaatia 70ndad: USA-Hiina suhete paranemine. USA-NL suhted hakkasid ka paranema, seoses tuumarelvadega. Kõik pingelõdvendused tulevad USA initsiatiivil. Jaapani probleemi lahendamine- kindlustunde andmine seoses Hiina suhete paranemisega. SÜSTIK-Diplomaatia (shuttle diplomacy)- Miks shuttle?- Korduv kiire sekkumine. Kissingeri läbirääkimiste vahendamist Iisraelis ja Lähis-Idas. Jimmy Carter (James Earl Carter jun. 1924) 1977-1981: moraalist ja inimõigustest lähtuvalt (toetatakse riike, kus USA seisukohast inimõigusi jälgiti ja seal astuti inimeste kaitseks välja, kus ei jälgitud)
22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks.
nimel. Nimetatud olid nn 3 korvi: 1. Euroopa piirid on puutumatud 2. Koostöö majanduse, tehnika, tööstuse ja keskkonnakaitse puhul 3. Kõik allakirjutanud riigid austavad inimõigusi CSCE 1995 OSCE 1979 SALT-2: kandurite arvu vähendamine 2250-le. 1985. aastaks. USA ei ratifitseerinud seda, kuna NSVL viis 1979 väed Afganistani ja saab rääkida külma sõja ägenemisest. Avaldus: USA paigutas Prantsusmaale ja Saksamaale ülitäpsed tuumarelvadega varustatud raketid. 1983 raketitõrje paigutamine kosmosesse: Tähesõdade programm. Avaldus ka spordivõistluses. 1980 toimusid suveolümpiamängud Moskvas, mida USA sportlased boikoteerisid. Järgmistest olümpiamängudest ei võtnud osa NSVL ja tema satelliitriigid. 1985. aastast hakkasid jälle pinged lõdvenema. See oli seotud sellega, et NSVL sai võimule Gorbatsov. USA pärast II maailmasõda Võitja riik ja pärast sõda oli USA esialgu nelja aasta vältel tuumarelva ainuomanik:
T: Pidi tõestama, et pole tava, mis keelaks, siis võib. Vaidluseks läks küsimuses, et kellel on kohustus tõestada. Ridade vahelt võib lugeda, et tõestamis kohustus oli Prantsusmaal. Kui aga Pr tõestada ei suuda, jääb õigus Türgile. Kes peab tava tõestama (olemasolu) kaotab! Türgi jäi peale. Mis põhjustel jõutakse kohtuvälistele lahenditele? Ei usaldata kohtu õigust. On olema smõned rahvusvahelise dlepped seoses tuumarelvadega, kuid nende tegelik sisu on: Tuumarelvade katsetamise osaline keeld. Kui riigil pole muud relva, siis enesekaitseks võib ta kasutada tuumarelva. Asüülikaasus Golumbialt Peruu vastu 1949. a anti asüül ühele mehele. Golumbia suursaadiks palus Peruult luba, et poliitiline liider saaks lahkuda Peruust, selle alusel, et Golumbia valitsus oli teinud otsuse, et Golumbia jaoks on tema poliitiline pagulane. Peruu ei olnud sellega nõus, et Golumbial oleks oma ühepoolne
usute praeguste uudiste valguses, et inimkond on 50 aasta pärast alles? -- Ennustamine on tänamatu tegevus, ent olen loomult optimist. Kõik me räägime, et noorsugu läheb hukka, aga ta jõuab õnneks enne vanaks saada ja noorsugu kiruma asuda. Hea küll, me pärandame järgmisele põlvkonnale mitte just täiusliku maailma. Aga seda on teinud kõik põlvkonnad. Mina ei usu, et inimkond ennast tuumarelvadega hävitab, ega sedagi, et näiteks meie energiakandjatega tekib nii suur probleem. Siis tuleb energiatarbimist lihtsalt vähendada. Küllap see 50 aasta pärast tegutsev, minu lastelaste põlvkond tuleb nende probleemidega toime ja leiab võimalused ellu jääda. -- Kuidas muutus teile lähedaseks soomeugri asi? -- Sugulus on teadvuse kaudu toimiv asi. Kui me oleme ise väiksed ja mitte eriti tugevad, siis peame otsima liitlasi. Ja meie ühed loomulikumad liitlased on sugulasrahvad
annaabi.ee 
