Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tuumajaama põlvkonnad Eristatakse 4 tüüpi tuumajaamu. Tänapäeval kasutatakse 2. ja 3. tüüpi tuumajaamu. 4. tüüpi tuumajaamu veel arendatakse. Tuumajaam Eestis Tuumajaama asukohtade sõelale on jäänud Suur-Pakri ja Keibu. "Suur-Pakri on asukoha mõttes kõige soodsam, sest seal puudub praktiliselt inimtegevus. Seal puuduvad kaasaegsed ehitused. Suur- Pakri puhul ei ole ka vähemolulisem jahutusvee kättesaadavus. Seda on seal piisavalt," selgitas Tropp. Tuumakütused Uraan
Samuti arendatakse tuumareaktoreid iga päev ja uutel reaktoritüüpidel ka juba uusimad turvaomadused. Näiteks praegu on kõige ohutumad tuumareaktori tüübid uraan-grafiitreaktor ja grafiit- vesireaktor. Tuumaenergiat pooldab ka aspekt, et tuumajaamas saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. See tähendab, et kuigi tulevikus on tuumaenergia hind laes, saab selle raha eest tohutult palju energiat ja lõpuks tuleb see soodsam kui fossiilsete kütuste kasutamine. Tuumajaamu on võimalik ehitada kõikjale, mis on tähtis sellel juhul kui piirkonnas pole võimalik kuskilt energiat saada. Sel puhul on tuumaenergia väga kergesti kättesaadav. See aitab energiat toota ka piirkondades, kus pole aastaringselt piisavalt palju vett ja piisavalt palju päikeseenergiat. Näiteks Lõuna-Koreas ja Prantsusmaal pole lihtsalt piisavalt looduslike ressursse et oma maad energiaga varustada. Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. Selle abil ei pea
elektrienergia t, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrija ama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienerg eetikale. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on
• Miks on Eestis hüdroenergia osakaal nii väike, kuigi jõgesid on palju ja sademete hulk ületab aurumise? • Miks on Aafrika riikides suhteliselt vähe hüdroelektrijaamu? • Miks on Jaapanis ja Prantsusmaal tuumaenergial väga suur osatähtsus? Millal, mis oludes rajatakse riiki tuumaelektrijaam? Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid. • Millistes Euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus väga suur? Miks? • Miks on tuumajaamu vähe arengumaades? • Millal hakati tuumaenergiat kasutama? • Iseloomusta tuumaenergia osatähtsuse muutusi energiamajanduses • Võrdle kivisöeenergia ja tuumaenergia kasutamist elektri tootmisel. Too välja mõlema puhul nii plussid kui miinused. • Millistes piirkondades on võimalik kasutada geotermaalenergiat? • Kus Euroopas tasub kasutada päikeseenergiat /tuuleenergiat /geotermaal- energiat? • Kus asuvad Eestis tuulegeneraatorid? Miks seal?
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Tuumaelektrijaamade rajamisest on enamasti huvitatud ainult riigid, kel pole teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused
halvaks? Sellele küsimusele pole kerge vastata. On nii halba kui ka paremat. Aga samas pole olemas halba ilma heata. Elul Eestis pole mõnes mõttes vigagi. Eestimaal on väga kaunis loodus ning pinnamood. Lõuna-Eesti künkad, põhja-Eesti pankrannikud, võimsad põllud, imeilusad metsad, kaunid saared - mida ilusamat võiks veel inimene oma riigi looduselt tahta. Me elame ka täiesti riskivabas piirkonnas. Pole läheduses vulkaane, tuumajaamu. Ei esine meil ka tornaadosid ega maavärinaid. Ka pole meil ohtlikke putukaid ega mürgiseid roomajaid. Samuti on meie kultuuriruum rikkalik ning mitmetahuline, see suuresti ka meie oma keele ilust. Meie rahvusest on sirgunud palju mailmakuulsaid kirjanikke, sportlasi, lauljaid ning muude ametialade esindajaid. Vaatamisväärsused ning muistised lisavad samuti Eestile väärtust. Meie rahvas hoiab kriitilistel hetkedel kokku ning loodab üksteise peale
energiamajandus iseseisev. Energiamajanduse nõrk külg: (2p) 1) Eesti energeetika on üksluine, mis pikas perspektiivis pole hea ja kestlik, sest millalgi saab põlevkivi meil otsa. 2) Põlevkivi on taastumatu ressurss ning väga vähe kasutatakse Eestis taastuvaid energiaallikaid. 9. Austraaliale kuuluvad ühed maailma suuremad uraanimaagivarud, ometi ei ole sinna tuumaelektrijaamu rajatud. Miks ei ole Austraaliasse tuumajaamu rajatud? Mis veel võiks olla mõjuvad põhjused, jättes kõrvale võimalikest avariidest tulenevad ohud.(2p) 1)Tuumajaamadega kaasneb alati avariioht ning õnnetus mõnes tuumajaamas on teatud ajaks pidurdanud uute rajamist. Eelmise aasta 8. novembril vahistas Austraalia valitsus 18 islami terroristi, kes kavandasid Austraalia ainukese tuumajaama õhkulaskmist, mis andis neile märku, et tuumajaamade omamine on väga riskantne.
Põhjendage kahte erinevust Suurbritannia elektritootmises 1980. ja 2002.a- keskkonna nõuded on karmistunud, tuumaelektrijaamade osatähtsus on kahekordistunud, tarbimine kasvanud Milliseid kütuseid kasutatakse Suurbritannia soojuselektrijaamades ?- naftat, maagaasi, kivisütt. Millised tegurid mõjutavad soojus- ja tuumaelektrijaamade paiknemist Suurbritannias ? – tuumaelektrijaamad- paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Miks on Jaapanis palju tuumajaamu, kui seal esineb palju maavärinaid ?- odavaim lahendus- Austraalia Muutused ja nende põhjused elektritootmises.- taastuvaid energiallikaid kasutatakse rohkem, kuna on keskkonna sõbralikumad, elektri tootmine kasvab, kuna ühiskonnas suureneb energia kasutus, kasvab kivi-ja pruunsöe osatähtsus, kuna Austraalial on rikkalikud kivisöe varud. Miks ei ole Austraaliasse rajatud tuumaelektrijaama ( suured uraanivarud on )
Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. M aailm a elek trienergia toodang 70 Põlevkütus-soojuselektrijaamad 63 60 50 40 30 Hüdroelektrijaamad 19.3 20 Tuumaelektrijaamad 17.3 10 Geotermaalelektrijaamad 0.3 Päikeseelektrijaamad
kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Miinusteks oleks: Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on
Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega
Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Maailma elektrienergia toodang Geotermaal- Tuuleelelekt- elektrijaamad rijaamad 0,3% Tuumaelektri- 0,06% jaamad Päikeseelekt- 17% rijaamad
Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus. Joonis 3. Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust. Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia saadakse tuuma- ja soojusjõujaamadest. Tuumajaamu on Sveitsis neli. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika-, ravimi-, toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus. Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha ja karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus ning peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit, suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Tähtis tuluala on ka kuurorti- ja turismimajandus.
Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on
Joonis 3. Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust. Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia saadakse tuuma- ja soojusjõujaamadest. Tuumajaamu on Sveitsis neli. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika-, ravimi-, toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus. Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha ja karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus ning peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit, suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Väliskaubanduse mahult kuulub Sveits esimesele kohale
Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. 5 Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) VII. Varitsev oht Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega
2 rohkem inimesi kui tuumaenergia tagajärjel. 2010 aasta andmete järgi saab Ameerika umbes 50% oma elektrist kivisöest ja umbes 20% elektrist tuumaenergiast. [4] 3.3. Turvalised elektrijaamad. Tänapäeval peab tuumajaama rajamisel arvestama väga paljude erinevate asjadega. Tuumajaamad peavad vastama väga paljudele standartidele ja nõuetele. Tänu sellele on tänapäeva tuumajaamu lihtsam juhtida ja need on üsna ohutud. [5] Tänapäeval on kasutusel III põlvkonna reaktorid. Võrreldes eelkäijatega on need reaktorid lihtsama disainiga ja vastupidavamad. Neid on lihtsam juhtida ja on vähem tundlikud operatiivhäiretele. Reaktorite eluiga on üle kuuekümne aasta pikk ning neil on parem tööea efektiivsus, (umbes 92%). Neil on kõrgem kütusekasutus, mis vähendab kütuse ja jäätmete kogust, tänu millele on jäätmed ohutumad ning ohutuks muutumise aeg lühem
suuda tipptarbimise ajal piisavalt elektrit toota. Elekter on Kuubas defitsiit, mida on mitmed turistid öelnud. Aga kuna aastane keskmine temperatuur on seal 25.5 kraadi, siis ei kulu elektrit majade kütteks. Tööstusettevõtted on üldiselt riigistatud ja energiatarbimine on samuti riigi kontrolli all. Kui veel paar aastat tagasi oli Kuuba elekter odav tavainimestele, siis viimase paari aastaga on hind järsult mitmekordistunud elektripuuduse tõttu. Igatahes tuumajaamu Kuubal pole. Enamus elektrit toodetakse soojuselektrijaamades fossiilkütustest , 94.7% (2003). Hüdroelektrijaamade toodang moodustab ainult 0.5% kogutoodangust. Muu elektritoodang (tuul, biomass, puit, geotermaal ja päike) moodustab ligikaudu 5% elektri toodangust. Elektrijaamade hulgast moodustab soojusenergiajaamad 98%, 1.4& on hüdroelektrijaamu. (ETV; 2005), (EEDRB; 2007) Minu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks:
Uute võmaluste otsinguil kasvava energiavajaduse rahuldamisel vastandavad taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad rääkida `puhtast söest', otsides võimalusi süsinikdioksiidi eemaldamiseks, sama käib põlevkivienergeetika kohta. On selge, et väga pikas perspektiivis võidab selle võitluse taastuvenergeetika, kuna tehnoloogia areneb järjest edasi, kuid lähiaastakümnetel säilub rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu. Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul aktsepteeritavad ning kui kõrgelt eriti tekkivad tahked jäätmed maksustatakse. Tekib surve kasutada ära viimanegi tonn põlevkivi juhul, kui selleks ajaks pole välja
Berliin- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus Kiel- laevaehitus Energiamajandus Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW). Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal
kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitalimahutusi. Kolm suurriiki Usa, Prantsusmaa ja jaapan toodavad kolm viiendikku maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas Usas 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idabloki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on
270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Energiamajanduse tõhustamine: võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada. Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima Norrast ja Venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest.
suudaks ise toota. Samas, kui on külm talvepäev, siis Eesti Energia toodab kasumit." 7 Nord Pool Spoti Eesti esindaja Hando Sutter usub, et kui Soome tuumajaam valmis saab, hakkavad Eesti Energia plokid vähem turule pääsema. Eriti suvel, kui tarbimine väiksem. Põhjamaades tuleb pool tarvitatavast elektrist hüdroenergiast, aga oluline on ka tuumaenergia. Kui Saksamaa paneb oma jaamu kinni, siis Põhjamaad ehitavad tuumajaamu juurde. Palju on räägitud Leedu tuumaprojektist, aga ei ole räägitud palju Soome projektist, kus on ainuüksi Olkiluoto ehitatava 3. ploki võimsus on 1600 MW, mis on rohkem kui Eesti tiputarbimine kokku. See peaks käima minema 2015. aasta algul ja see on Eesti piirile oluliselt lähemal kui planeeritud Leedu tuumatootmine ning võimsam ka. See on Eesti tarbijale väga hea uudis. Kui EstLink 2 läheb käima, on see meile kasutatav. Uus ühendus Eesti ja Soome vahel on
Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi siis 2001 aastal tootis 153 miljardit kilovatttundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energiamajanduse tõhustamine võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima norrast ja venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest.
Kuna tuumajaama rajamine on pikaajaline protsess, mis kestab ligi 12 aastat siis on viimane aeg langetada otsus oma TJ rajamise poolt või vastu. Tuumajaam töötab nüüdisajal juba umbes 60 aastat, sulgemisele kulub pea 10 aastat ja kui siia lisada ka jäätmete lõppladustusele kuluv aeg, siis on tegemist pea 80 aastase projektiga ning selle teostamiseks peab olema eelkõige poliitiline tahe. Kui vaadata seda, kuidas mitmetes EL riikides on parlamendi otsusel või referendumil tuumajaamu kord suletud ja taas avatud, siis võib öelda, et poliitiline ebakindlus on oluline risk, mida tuleb TJ ehituse juures arvestada. Aga käsitleme alljärgnevas tuumajaamadega kaasnevat lähemalt. Ajaloost niipalju, et tuumaenergia kasutuselevõtt pole mingi uus asi, juba 1951. aastal toodeti USA-s tuumareaktori abil elektrienergiat. Esimene TJ alustas tööd aga NSVL-s 1954. aastal Kaluuga oblastis, Obninskis. Ja sellest ajast alates on nende hulk vaid kasvanud
Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi siis 2001 aastal tootis 153 miljardit kilovatt-tundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energiamajanduse tõhustamine- võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima norrast ja venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest.
19% 65-aastased ja vanemad (2005). 12 6. Energiamajandus Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW). Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal
- kahekontuurilised - mittetäielikud kahekontuurilised - kolmekontuurilised. Ühekontuurilise tuumajaama korral soojuskandja ja töötava keha kontuurid kattuvad. Järelikult sellistes tuumajaamades auru tootmine toimub otse reaktoris. Rahvusvaheliselt nimetakse neid BWR tüüpi reaktoriteks. Vee tsirkulatsioon on tavalisel sundtsirkulatsioon. Sellised tuumajaamad töötavad küllastunud auruga ja nende kasutegurid on madalad, aga samas on jaama tehnoloogiline skeem äärmiselt lihtne. Tuumajaamu, kus soojuskandja ja töötava keha kontuurid on eraldatud nimetatakse kahekontuurilisteks tuumajaamadeks. Soojuskandja kontuuri nimetatakse esimeseks kontuuriks ja töötava keha kontuuri vastavalt teiseks kontuuriks. Tavaliselt esimeses kontuuris hoitakse soojuskandjat (vett) sellise rõhu all, et vesi ei aurustuks selles kontuuris. Kahekontuurilise tuumajaama kasutegur on alati madalam kui ühekontuurilisel tuumajaamal, aga nende jaamade ohutus on kõrgem ja käit odavam
annaabi.ee 
