Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tuuleenergia tootmine Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tuuleenergia, tuulik, hiiumaa, tuulepark, tootis, tootev, virtsu, alasi, saari, kogustes, vedamine, tasuksTuumajaam eeldaks vähemalt kahte looduslikku tingimust: veekogu, millest saaks piisavalt jahutusvett ja tuumajäätmete ladustamiseks sobilikku geoloogiliste riketeta aluspõhja. Neid vajadusi ei ole me võimelised täitma ilma keskkonda oluliselt kahjustamata või kalleid tehnilisi lahendusi rakendamata. Pealegi on praegusaegsete tuumajaamade võimsus Eesti elektrisüsteemi tarbeks liiga suur. Nii jääbki Eestile taastuvatest energiaallikatest üks võimalus- tuuleenergia kasutuselevõtt (Lahtvee 2003). Mõnede tuuleressurssi uurijate väitel saaksime toota poole vajaminevast elektrist tuulegeneraatoritega, mõned arvavad isegi, et tuuleenergia potentsiaal Eestis ulatuks üheksa teravatt-tunnini aastas. Muidugi ei saaks me koheselt üle minna tuuleenergia kasutusele. Tuuleenergia võiks põlevkivi samm-sammult asendama hakata, aga vaid siis, kui riik ja tarbijad seda soovivad. Selleks on vaja kaotada subsiidiumid, mis toimivad energiasektori
Tuuleenergia Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest
TUULEENERGIA Mirjam Vesi MT-3 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. tiibade arvu järgi:ühe-, kahe-, kolme- ja paljutiivalised;
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS....................
installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1... 0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama. Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1
sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste
Pidades silmas eelkõige väiketarbijat, on võimalusi alternatiivseks energiatootmiseks laialdaselt. Tuuleenergia kasutuselevõtt Eestis on seni takerdunud mitmel põhjusel. Eestis ületab paigaldatud energiaseadmete võimsus märgatavalt riigi sisemist tarbimisvõimsust. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on vananenud seadmete uuendamine ning soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. 4 Tuuleenergia ressursid Eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Näiteks asub suurem osa Saksa Liitvabariigi
Alternatiivenerga Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma? Tänapäeval räägitakse palju alternatiivenergiast ja sellest, kui tähtis see on, et pääseda fossiilkütuste kasutamisest. Eesti pindalast on umbes 140 km2 sellist maad, millel on head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Virstu tuulepark, mis hakkas tööle 11. Oktoobril 2001. aastal, oli Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut, mis suudavad rahuldada umbes 500. kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Pärnumaale, kus on palju tuult, tahetakse ehitata rohkelt tuulegeneraatoreid. Rajamise teeb raskeks seadus, et tuulegeneraator peab asuma 400 m kagusel lähimatest taludest. Kui räägitakse tuulegeneraatoritest, siis peetakse silmas tohutuid tuuleparke, nagu on Taani rannikul. Tänapäeval on igal Eesti talunikul võimalik panna üles üks-kaks väikest tuuleveskit,
Eesti Maaülikool Ott Mandel Tuuleenergia Referaat Tartu 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 1. TUULEENERGIA PLUSSID 2. TUULEENERGIA MIINUSED 3. TUULEENERGIA EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus 2 Tuuleenergia on üks mitmetest ,,rohelise" energia liikidest, samuti on see üks vanematest energialiikidest. Inimene on tuuleenergiat enda kasuks ära tarvitanud juba väga ammustest aegadest nt tuuleveskite või purilaevade näol. Elektrienergiaks muundavad tuult aga tuulegeneraatorid. Tuule abil elektri tootmine on kindlasti väga perspektiivikas, eriti kui võtta arvesse tänapäeval aina kallinevaid kütusehindasid ning selle tohutut potensiaali. Samuti ei ole tuuleenergia tootmine otseselt mitte
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
........................................................8 1.2.2.2 Loodete energia puudused:.........................................................................................9 1.2.3 Laineenergia.......................................................................................................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:.............................................................................
Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks:
Elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt kolme eri liiki energiaallikaid soojuselektrijaamad (63%), hüdroelektrijaamad (19,3%), tuumajaamad (17,3%). Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Sama omandavad alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, ja maasisene energia. Nüüd räägikski veidi lähemalt alternatiivsetest energiaallikatest. Taastvatest energiaallikates kasutatakse kaasajal kõige enam veejõdu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2
NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................
esimest vertikaalset tuuleturbiini. Väikesed turbiinid Väikeseid tuuleturbiine võib paigutada nii kodudesse, kontoritesse kui ka eriotstarbeliste masinate käitamiseks (nt. linnades wifi saatjate energia tootjatena). Väikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise kõige sobivamasse asendisse tuule suhtes. Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust. Tuuleenergia maailmas 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania (10,027 MW), kelle kannul tuleb väga väikese vahega USA (9,149 MW) ning seejärel India (4,430 MW). Eesti tootis mullu 30 MW tuuleenergiat. Tuul Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub
maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW. Tuuleenergia tootmine: Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis.............................................................................................................5 2.2.Elektri säästmise vajadus.............................................................................................................6 3.Lambipirnide võrdlus.........................................................................................................................7 3.1.Täiustatud hõõglambid.......................
..........................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia............................................................................................................................5 Probleemid .........................................................................................................................5 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................5 Päikese- e. Helioenergia............................................................................................
lämmastikhape, vesinikfluoriid, 1,1,1-trikloroetaan ja atsetoon; väikese kaldenurgaga paneelidel talvine hoolduskulu suurem ja energiatootlikkus väiksem. [15] 1.5.3.3. Päikesepaneelide puuduse lahendus - kombineeritud energiaprodutseerimisviis Päikesepaneelide miinuseks on nende pikem tasuvusaeg võrreldes tuulegeneraatoritega. Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi, siis meie kliimas on parim päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon. Seadmete üldmaksumus on odavam kui talveperioodil kompenseerida päikesepaneelide väiksemat tootlikkust tuulegeneraatori abil. Talvel on Eestis tuulenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi. Üldjuhul on pilves ja sajune ilm, kui päikeseenergiat vähe, tuulisem; päikesepaisteline päev seevastu jälle 14 tihti tuulevaikne. [17] 1
mis tuule jõuga veskikivisid ringi ajasid ja vilja jahvatasid. Sajad ajaloolised ümbermaailmareisid tehti purjelaevadega, mis ka oma liikumiseks tuulelt jõudu said. Tuuleenergia rakendamise hulk on maailmas kiiresti kasvamas. Asi sai hoos sisse 80-ndate alguses. Aastatel 1981-1991 oli Taanis ja USA-s, Californias koguni 90% kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus vähemalt 25% ja selle kõrvalt on selle hind olnud langemas. Kuna tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt ja ta ei saasta keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme. Tuuleenergiat on eelkõige mõtet arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel ongi aga keskmine tuulekiirus 5 kuni 6 m/s. Seepärast on Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond.
Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Inimeste tegevus mõjutab keskkonda alati mingil viisil. Energeetikat loetakse väga suure keskkonnamõjuga tegevusalaks. Energiatootmise keskkonnamõjud on seotud maa- ja ressursikasutusega, jäätmete tekke, õhureostuse, veereostuse ja kliimaprobleemidega. Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 6575 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevki
toodavad päikesepaneelid pea 90% kogu aastasest energia kogusest. Eestiga sarnased kiirgusnäitajad on mitmes riigis – näiteks Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis. Praegu kasutatakse Eestis päikeseenergiat elektri tootmiseks peamiselt autonoomsetes süsteemides, kus talvekuudel on kompenseeritakse vähest päikseenergiat muude energiaallikatega, nagu näiteks tuuleenergia või elektri tootmine diiselgeneraatoriga. Päikesepaneelide plussid ja miinused Plussid Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud Töötavad ka 40% võimsusega pilvise ilma korral Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku
sellega saab hakkama igaüks, kes on oma majapidamises kokku puutunud lihtsamate ehitus- ja elektritöödega. Sobivad detailid PV paneeli kinnitamiseks saab osta ehituspoest. · Saab paigaldada katusele, seinale või maapinnale. Päikesepaneelide miinuseks on nende pikem tasuvusaeg võrreldes tuulegeneraatoritega ja Eesti oludes talvel vähene tootlikkus. Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi, siis meie kliimas on parim päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon: · Seadmete üldmaksumus on odavam kui talveperioodil kompenseerida PV paneelide väiksemat tootlikkust tuulegeneraatori abil. · Talvel on Eestis tuulenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi. · Üldjuhul on pilves ja sajune ilm, kui päikeseenergiat vähe, tuulisem; päikesepaisteline päev seevastu jälle tihti tuulevaikne. 8 2
ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes oma toornafta peaaegu täielikult välja veab. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse, Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa Euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks. Kõige enam veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Naftat töödeldakse paljudes Euroopa riikides, eelkõige soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu toornaftat hea vedada ja kust on lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada. Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid
Joonis 1: EL riikide energiasõltuvus 2006. aastal Allikas: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. 2. ENERGIASTRATEEGIAT MÕJUTAVAD TEGURID 2.1. Ajaloopärandi olulisus Eesti on välja kujunenud endisest Eesti NSV-st, mistõttu eriti energiastrateegia vaatlemise puhul ei saa arvestamata jätta ajaloopärandi märkimisväärset mõju. Kuna ENSV oli osa Nõukogude Liidust ning kogu majanduslik tegevus oli integreeritud NSV turuga, siis toodeti siin Eesti mõistes tohututes kogustes ressursi ja energiamahukat toodangut, mis läks ühisturule. Samal põhimõttel toodeti ka elektrienergiat Narvas asuvates Balti ja Eesti elektrijaamades märksa enam, kui ENSV vaja läks. Seetõttu Nõukogude Liidu kokku kukkudes, kui mitmed varasemad suurtööstused pankrotti läksid oli Eestis energiatootmise potentsiaal märkimisväärselt kõrgem, kui tegelik sisetarbimise vajadus. Kuna NSV energiastrateegiaks oli varasemalt olnud ka ENSV-s
a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a). Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate
Referaat Hüdroenergia Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalooline ülevaade.....................................................................................................................3 Eestis...........................................................................................................................3 Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst................................................................................................ 3 Hüdroelektrijaamad Eestis.......................................................................................................... 4 Linnamäe hüdroelektrijaam.....................................................................................
jõuga veskikivisid ringi ajasid ja vilja jahvatasid. Sajad ajaloolised ümbermaailmareisid tehti purjelaevadega, mis ka tuulelt liikumiseks jõudu said. Tuuleenergia rakendamine on maailmas viimase 10 aasta jooksul kiiresti suurenenud. Asi sai hoo sisse 80-ndate alguses. Aastatel 1981-1991 Taanis ja USA-s Californias oli 90 % kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus 30 % ja samas hind on 5 aastaga langenud 20-30 %. Kuna tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt ja ta ei saasta keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme. Taani on tuuleenergia kasutamise poolest üks juhtivamaid maid maailmas, tootes hetkel ligi 1000 MW elektrienergiat 4400 tuuleturbiiniga. (Võrdluseks Eesti, Balti ja Iru elektrijaamade elektrienergia tootmisvõimsus on kokku 3190 MW ja nad töötavad põhiliselt põlevkiviga.)
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte.........................
annaabi.ee 
