Tallinn Baroque `'Rõõm muusikast'' 31.jaanuaril esines meie koolis vanamuusika ansambel `'Tallinn baroque'' kavaga `'Rõõm muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina...
Mihhail Lermontov 1814-1841 · vene romantismi esindaja · Puskini eeskuju järgija Lermontovi lapsepõlv · ema surm · isa ja vanaema erimeelsused · inetu välimus ja kehv tervis · prantsuse ja saksa keele valdamine · üsna ladus inglise keel · väga hea haridus Lermintovi iseloom · tundlik ja heitlik · iseseisev mõtleja, vara küps · sümpaatia kuulus vabadustarmastavale mägilasele! Lermontovi haridus · Moskva ülikooli aadlipansion · humanitaarne vaimsus, luuletamine · elu esimene protestiakt-pansionist lahkumine · Moskva ülikooli 16-aastaselt · 18-aastaselt lahkus ülikoolist · teenistusastmete ja paraadide Peterburg · otsus hakata ohvitseriks · säjakool, elu raskeim periood · drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu Lermontovi romantismi · lemmikkangelased-deemo...
Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuid orkester on ka mujal esinenud, näiteks esimese suure üritusena 21. Juunil, esimesel Eesti muusikapäeval. 1930. a...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk KP-21 Isabel Kangur Vladimir Nabokov Referaat Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 Elulugu ....................................................................................................................... 4 Looming ..................................................................................................................... 5 Lolita .......................................................................................................................... 6 Teised teosed ............................................................................................................. 6 Kasutatud allikad ...............................
Eros ja Psyche Eros oli kreeka armastusjumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Psyche oli kreeka mütoloogias Erose abikaaasa. Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphroditet. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid. Kuid "tänu" Psyche kadedate õdede tegutsemisele tuli saladus ilmsiks ning Eros lahkus. Psyche jäi kurvaks ja murelikuks. Varsti sattus ta Aphrodite juurde. Too lasi Psychel läbi teha rea katsumusi. Tänu headusele sai Psyche nendega hakkama ning lugu lõppes Erose ja Psyche pulmadega....
Amadeo Avogadro Elulugu Avogadro sündis 1776 .aastal Itaalias, Torinos.Ta lõpetas ülikooli juura erialal 20 aastaselt.Pärast seda hakkas ta tegelema füüsikaga ja matemaatikaga.Aastal 1809, asus ta Vercelli ülikooli tööle õppejõuna.1820. aastal sai temast füüsikaprofessor Torino Ülikoolis.See oli pärast Napoleoni allakäiku 1815.dal aastal, kui Põhja-Itaalia sai kontrolli enda kätte. Ta oli üsna aktiivne revolutsioonilistel liikumistel.Tänu sellele ta kaotas mingiks ajaks enda töökoha ülikoolis.Tal õnnestus ,see koht endale tagasi võidelda 1833. aastal ja ta õpetas selles koolis veel 20 aastat. Tema eraelust on vähe teada.Ta oli usklik ja karsklane.Ta oli abielus Felicita Mazzéga ja neil oli kuus last. Avogadro uuris ja tegeles statistikaga,meteroloogiaga,raskuste ja kaaludega.Tema panus molekulaarteooriala oli suur.Ühte numbrit ühes moolis hakati kutsuma Avogadro konstandiks.See on umbkaudu 6.0221415 x 1023.Seda kasutatakse...
ESTONIA ·Republic of Estonia is a country in Norhern Europe. Our president is Toomas Hendrik Ilves ·Territory of Estonia is 45,227 ( square kilometer) km² ·Population is 1.4 million. Estonia is one of the least-populous members of the European Union. ·The capital and largest city is Tallinn wich is in North-Estonia ·We are special because we have own language estonian ·Estonia is bordered to the north by the Gulf on Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia and to the east by Russian Federation ·Estonia is divided into 15 counties (maakond) ·In Estonia are 33 cities and several town-parish towns in the country. More than 70% of the population lives in towns. ·Estonia has summer capital it's Pärnu, autum capital it's Türi, winter capital it's Otepää ·The Estonia Theatre is an opera house and concert hall in Tallinn . It was built on 1913 ·The oldest records of...
1. Ndebele keel 2. Keel kuulub nigeri-kongo keelkonda, benue-kongo harusse, bantoidi perekonda 3. Ndebele keelt kõneldakse Zimbabwes, Botswanas ja Sambias. 4. Kõikide riikide arvestuses on kõnelejate arv ligikaudu 1572800 kõnelejat. 5. Ma numbreid kahjuks ei suutnud leida. 6. Ndebele loomanimed: I ama duha kõrbeilves I ama hlosi gepard I ama khanka saakal I ama qaqa tuhkur I ama gundwane rott In izin dwangu paavian In izin nyati pühvel In izin dlovu elevant In izin tundla kaelkirjak In izin vubu jõehobu Um im ziki antiloop Um im vundla jänes U o malulwane nahkhiir U o bhejane ninasarvik U o tswebe karihiir Minu/sinu/tema isa/ema U-baba minu isa U-yihlo sinu isa U-yise tema isa U-mama minu ema U-nyoko sinu ema U-nina tema ema 7. Ndebele keeles on kasutusel ladina kirjasüsteem. 8. · Kõik...
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
Villu Tamme Tutvustus 1. Kirjeldus Villu Tamme on sündinud 2. novembril 1963. aastal ja on hetkel 51-aastane. Ta on välimuselt silmapaistev oma punkarliku stiili pärast. Värvilised juuksed, räsitud habe ja üldiselt korrapäratu välimus. Iseloomu kohta ütleb ta, et vanasti oli ta konkreetsem ja ütles välja, kõik mis arvas. Praegu väldib ta otsest kritiseerimist ja ütleb, et on lausa häbelik. Tema huvideks võib nimetada nii maalikunsti, muusikatööstust kui ka kirjutamist, luuletamist. Maalikunsti viljeleb ta siiski vaid hobikorras. Tamme on ansambli J.M.K.E. asutajaliige ja kunstiline juht. Perekonnast käib ta läbi vaid venna ja kaugemate sugulastega, ise on punkar poissmees. 2. Analüüs Villu Tammel on nagu punkluuletajatel ikka, alati pessimistlik ja negatiivne vaade kõigele, millest luuletab. Luuletuste teemasid on seinast-seina, ku...
mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja kive mille sisse oli mõni looma kuju kivistunud. Meteoriitidest veel niipalju, et neid oli väga huvitavaid ja erinevaid-- äratasid kohe millegipärast erilist tähelepanu. Ära tulles anti meile veel infoleht mõnesõnalise tutvustusega selle kõige kohta, mida me seal nägime koos lingiga TÜ geoloogiamuuseumi kodulehega millelt informatsiooni siia koppeerimist ma ebavajalikuks pean, aga lingi lisaks küll: http://www.ut.ee/BGGM/ekoll.html Muuseumikülastusega jäin ma rahule, 4 krooni eest oli seda, mida ma seal nägin ning teada sain enam kui küll. Nägin erinevaid huvitavaid asju, millest mul võibolla varem aimugi polnud ja kuulsin sinna juurde veel huvitavat informatsiooni.
Konflikt seisnebki selles, et Carmen ei suuda jäägitult pühenduda ainult don Josele ja armub lõpuks ühte härjavõitlejasse. Don Jose raevub sellepeale ja seab Carmeni valiku ette: kas anduda täielikult talle või minna surma. Carmen on aga uhke ja valib surma. Don Jose tapab ta. See on konflikti lahendus. Autor on väga huvitavalt välja toonud pinge languse. Peale konflikti lahedust on eraldi peatükk mustlaste eluviisi ja keele tutvustusega. See jätkab sujuvalt novelli, sest on mustlased on läbiv teema ja on ühtlasi ka novelli lõpetus. 5. Autori juhtmõtteks on armastuse ja veendumuste keerdkäigud. Mulle tundub, et autor üritab öelda, et kui sa kord kirglikult armud, siis su silmad sulguvad ülejäänud maailma ees ja sa suudad keskenduda ainult oma armastusele. Kui aga su armastatu sulle samaga ei vasta kehtib mõte, et kui sina teda ei saa, ei saa mitte keegi. Don Jose loobus kogu oma elust, et
seadusega? Loomi ei oleks tohtinud näljutada vaid oleks pidanud nad varem kas maha müüma või sööda puuduse alguses kohe tapamajja viima. Tapamajja oleks pidanud loomad viidama nõuetekohases veokis, tapaeelselt oleks pidanud loomi hoidma vastavalt erisustele eraldi ja sanitaarsetes ruumides. Enne surmamist oleks pidanud loomad uninutama, et nad kannataks võimalikult vähe. Ettekanne algab lühikese seaduse tutvustusega (seaduse ülesanne ja tegevusala) ning sellele järgneb ülesande tutvustus ja lahendused. Otsida välja mõni tõsielu juhtum. ALUVERE SIGALA OÜ 2011 ALLIKAS: http://seavabrikud.ee/farms.php Videos on näha lagunenud ja loomadele potentsiaalselt ohtlikku küna ja ümbrust, mustust, verise sõra ja kärsaga siga, jõuetu olekuga siga, vigastusi ja mitmeid surnud sigasi, kellest osa on elusate sigade seas. RÜHMA KÜSIMUSED: · Kas saab jahtida kaitseala vööndis
Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma käisin Eesti otsib superstaari Live tuuril, mis toimus 18. juulil 21.00- 23.00. Käisin kontserdil koos kolme sõbraga: Argo, Mikk ja Imre. Seal esinesid Artjom Savitski, Triin Niitoja, Rosanna Lints, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Liis Lemsalu, Teele Viira, Getter Jaani ja Koit Toome Kontsert ise Kontserdi avas Ott Lepland lühikese kontserdi tutvustusega. Peale teda tuli lavale Artjom Savitski, kes esitas 30 seconds to Mars laulu ,, Closer to the Edge" ja The Rasmuse ,,Shot". Minuarust oli tal kõige parem lauluvalik, võibolla ma arvan sellepärast seda, et ma kuulan ise siukese stiiliga muusikat. Peale Artjomi tuli lavale Triin Niitoja, kes esitas laulud ,, Nii on ja jääb" ja Mr Lawrence ,,Annabelle". Järgmisena tuli lavale Rosanna Lints. Ta esitas ,, Oma laulu ei leia ma üles" ja teise laulu nimi ei tule mulle praegusel hetkel meelde
Teema valikul sai määravaks minu huvi kodukoha loodusobjektide vastu. Uurimistöö tegemisel seadsin eesmärgiks teada saada kodukoha enim külastatavad loodusobjektid ning selgitada välja kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt Viluste Põhikooli 5-9. klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad. Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora
A.Tšehhov „Rothschildi viiul“ Tegemist on novelliga. Ehk siis proosa lühivormiga. Tekst on üsna lühike, kümmekond lehekülge. Tegelasi on vähe ja jutustuse arenedes neid väga palju juurde ei tule. Detailide ka ei pöörata suurt tähelepanu. Antud novelli puhul on minu arvates tegemist suletud novelliga, kus pinge järkjärgult tõuseb ja viib üllatava lõplahendusedeni ehk püandini. Lugu areneb proosateose üldise skeemi järgi. Algab lühikese tutvustusega linnast, peategelasest ja tema tegevustest. Sellele järgneb teema arendus . Peategelase Jakovi elu ja tegemiste täpsem kirjeldus. Tema arutelu elu üle. Mis viib lõpuks haripunkti, ehk siis Jakovi naise Marfa surmani, mis paneb peategelase oma väärtused ülevaatama. Ja lõpuks saabub lahendus-tema enda surm. Tihti peale koosneb teos mitmest osas. Isegi novellis võib olla mitu osa, mis tipnevad haripunktiga ja lõppevad lahendusega. Selles teoses on nendeks surmad.
Intervjuu peaks andma infot selle kohta, mida inimene mõtleb. Selleks pidime eelnevalt tegema küsimused ja tutvusime reformi sisuga. Küsimusi küsis Ekke, ta alustas ja suunas vestlust mõlemal intervjuul samamoodi, see tähendab, et struktuur oli paigas ja järjekord oli muutumatu. Me valisime struktureeritud lähenemise vältimaks meie võimalikust kogenematusest tulenavaid segadusi. Intervjuu oli näost näkku, me ei filminud. Koos kõrgharidusreformi põhipunktide tutvustusega võttis intervjuu aega umbes pool tundi. Kuna võtsime inimesed eraldi ette, ei pidanud me neile leidma ühist aega, saime minna sügavuti. Kuna tegemist on üsna teadmisinõudva teemaga, pidasime õigeks enne intervjuud tutvustada intervjueeritavale kõrgharidusreformi põhipunkte. Selgitasime intervjuu käiku ja kinnitasime nende anonüümsuse. Küsimuste koostamisel lähtusime sellest, et alustada kaugemalt ja
Tappa laulurästast. H.Lee Esimene osa. 1.peatükk. Raamatut alustatakse perekonna tutvustusega. Raamat on üles ehitatud Jean Louise Finch (Nirksilm) ja on kirjutatud MA vormis. Esimeses peatükis tuletab Jean oma elu Maycombis meelde, tutvustades meile lugejaid Dilliga, poisiga kes veedab järjest 2 suve oma tädi juures. Jean jutustab ka Koll Radley (Arthur Radley) legend. Jem (Jeani vanemvend Jeremy), Dill ja Jean teevad plaane Kolli välja meelitamiseks. 2.peatükk. Jean läheb esimesse klassi. Juba esimesel päeval saab Nirksilm karistada selle eest, et oskab lugeda ja kirjutada
uudistest, kuidas maailmas saab liiklusõnnetustes surma tuhandeid inimesi; samuti võib surra midagi meie sees, näiteks värskete kristlaste vana patune ,,mina" sureb ja uus puhas ,,mina" hakkab elama uut ja paremat elu Jumalale; surma on võimalik trotsida ekstreemsporti tehes ja siis on veel ka võimalus, et ei mõeldagi ei surmale ega elule, vaid löödakse niisama aega surnuks. Järgnevas essees aga uurin, kuidas on käsitletud surma eesti kirjanduses, alustades tutvustusega kõige varasematest üles kirjutustest ja seejärel keskendudes just teostele, mis on kirjutatud 19. sajandil kuni 20. sajandi alguseni. Huvitav on analüüsida, missugust ja millisena surma kirjeldati ja kuidas suhtuti surmatemaatikasse toonases eesti kirjanduses, kas see oli teema, mida pigem välditi või kirjutati sellest julgelt ja detailselt? Kas surma käsitleti kui midagi, mida karta või vastupidiselt oodata? Kas surm oli midagi igapäevast või tavapäratut?
müüki puudutav, maksustamise küsimused jms.) Oksjonitoodanguga toetanud ettevõtted- Oksjonile tooteid annetanud ettevõtted. Siinkohal asetasime end külalise rolli. Arutasime läbi, kes on külalised, millised on nende eelistused, harrastused jne. (Vt. oksjonitoodete nimekiri, Lisa 2). Kuidas sponsoritele lähenesime? Toetajate leidmine põhines tõepoolest vaid tutvusringkondadele lähenedes. Puukeskuse tiimi liikmed pöördusid sõprade, tuttavate poole projekti tutvustusega, ehk lähenemine oli alati personaalne. Sõlmiti koostööleping (Vt. Lisa 3). Mida lubasime kommina toetajatele? Ettevõtetele võimaldati firmat promava materjali paigutamist ürituse toimumise sihtkohta. Samuti paigutati toetajate aktiviseeritud (lingiga sponsori kodulehele) logod korraldaja www.puukeskus.ee kodulehele heategevusüritusel osalenud toetaja lipu all. Pakkusime võimalust kasutada heategevuses osalemise lugu toetaja enda
Turundustegevuste juhtimisel lähtutakse turunduskontseptsioonist, mis tugineb järgnevatele asjaoludele: - eeldus: klient saab seda teenust mida vajab, püüdes maksimeerida saadavaid hüvesid - tegevused: tegutsemisel lähtutakse kliendi vajadustest - lõppeesmärk: rahulolevad kliendid tegemas viburaja korduskülastusi, suurendamas tuntust ja tunnustatust 7.1 Lisateenuste kirjeldus Vibukütid alustavad oma päeva harjutusplatsil, kus iga osaleja saab lühikese tutvustusega vibulaskmisest endale varustuse. Instruktori juhendamisel omandatakse laskmistehnika põhitõed, mida kohe ka ise proovima asutakse. Seejärel järgneb põnev jahiretk metsas, kus tabada püütakse ulukiformaadi sihtmärke (14 märki) rebasest karuni. Päev lõpeb punktide lugemisega. Hind: 19.90-24 /inimene, õpilastele soodushinnad Võimalus kutsuda Terasnool OÜ ise koos varustusega kliendile külla. Vaadatakse üle vibulaskmise algtõed ja uuritakse, milline on üks maastikuvibu
5. Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis; 6. Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust, 3. Õppeaine ajaline maht 1valikkursus 35 tundi 12. klassis 4. Õppeaine kirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahelist arvestades. Kursus algab õiguse olemuse ja ajaloo tutvustusega ning käsitleb seejärel Eesti ja rahvusvahelist õigussüsteemi omavahelises kooskõlas. Õppesisu koostades on pööratud tähelepanu nii kõige olulisema teoreetilise materjali omandamisele kui ka selle tähenduslikuks muutmisele praktiliste näidete kaudu. Seetõttu on soovitatav kasutada õppetöös mitmekesist õppematerjali alates õigusõpikutest kuni õppijate isiklike kogemusteni. Kursus eeldab elavat ja praktikaga tihedalt seonduvat õppetegevust.
aasta" · Naasis päreast Napoleon IIIlangust 1870 Pariisi · Tema 80a juubel kujunes tõeliseks rahvuspühaks · Hugo suri 1885 83aastasena · V. Hugo tsitaat: ,,Oma raamatuis, draamades, proosas ja värssides astusin ma välja väikeste ja õnnetute eest, anusin võimsaid ja halastamatuid; ma taastasin inimese õigustes narri, teenri, sunnitöölise ja prostituudi." V. Hugo ,,Hüljatud" · teos algab piiskopi Myriel'i tutvustusega, ta elab väikeses prantsuse linnas(ta on kõrvaltegelane) · ta on eriline mees: on usklik, aitab vaeseid, teiste usklike seas paistab ta silma oma erilise headusega: elab tagasihoidlikult, ainsaks varanduseks on hõbenõud ja hõbedast küünlajalad · talle heidetakse ette, et ta on vaehel liiga usalduslik; temas puudub isekus · teda armastati tema headuse ja usaldusväärsuse pärast
27. Mis on annotatsioon?Põhimõtteliselt töö lühitutvustus. Esitab lühidalt ja konkreetselt: töö eesmärki, põhiprobleemi ja tulemusi. 28. Mis on resümee?Kokkuvõtlik töö tutvustus, annab üldise ülevaate tööst. Selgitab ülevaatlikult ja põhjalikumalt: töö eesmärke, olulisemaid käsitletud probleeme ja olulisemaid tulemusi. 29. Mis on retsensioon?Objektiivne arvamus töö kohta. Peab sisaldama: sissejuhatust töö ja selle eesmärgi tutvustusega, ülevaadet tööst, selle ülesehitusest ja esimesi muljeid, diskussiooni autoriga(poolt või vastu), põhjendatud hinnangut tööle- probleemikäsitlusele.
Tihe tekst on kokkusurutud, võib olla isegi liiga lühike. Kasutatakse lühikesi lauseid ja jutt on konkreetne (lilledest liblikatest vahepeal ei räägita). Nagu eelpool öeldud on olulisemaks sisukus. Kui sisu jääb puudu, ei korva seda emotsionaalsus, vastupidi - sisutu kõne puhul toimib emotsionaalsus negatiivselt. Oluline on reegel : räägi sellest, mida tead. Ja kui ei tea, tee endale selgeks. Kõne alustamisel (olgu siis tegemist firma tutvustusega, õnnitlemisega, külaliste vastuvõtuga vms.) on oluline kõigepealt kontakti võtmine. Tavaliselt järgneb sellele rida rituaale, näiteks enesetutvustus. Enne alustamist on kasulik teha väike paus, et tõmmata tähelepanu. Algusfraasi peaks ette valmistama, kuna see loob meeleolu ja tekitab huvi. Võib ka alul lühidalt kokku võtta eesmärk, sisu vms. Kõne lõpetamisel soovitatakse võtta kokku, millest oli jutt, anda aega küsimusteks, viidata edaspidistele kohtumistele jne.
lehestikuga. Kui mitte, koosta eraldi paar lehte matka marsruudi ja päevakava tutvustuseks. Kasuta lehtedel ühist kujundusfaili. 232. Lisa eraldi administraatorileht, kus saab vigaseid sisestusi kustutada ja muuta, kuid mitte lisada. Administraatorilehele pääseb ligi vaid failinime teades otsest viidet sinna teistelt lehtedelt pole. 233. Koosta veebilehestik paari Põhja-Eestis oleva joa tutvustusega. Kasutajad saavad lehtede vahele liikuda ning iga joa juures tekkinud muljete kohta kommentaare lisada. Kommentaarid on vastava joa lehel nähtavad. Administraatorile tulevad lehel ette kõik kommentaarid. Ta saab sealt ebasoovitavana tunduvaid kustutada. Otsing Andmebaasipõhine veebilehestik osutub vajalikuks näiteks juhul, kui tuleb leida vaid osa andmeid suurema hulga seast. Mõnikord piisab otsimisest sisukorrast, mõnikord aitab väike Javaskriptijupp mured lahendada
annaabi.ee 
